põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks
Nimetagem siinjuures vaid niipalju, et polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks
Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine. Nendest kahte esimest loetakse põhikuivendusviisideks, ülejäänud on erikuivendusviisid. Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale. Kraavkuivendusega võib alandada kõrget põhjaveeseisu, ära juhtida pinnavett ning pealevalguvat põhja- ja pinnavett. Oma mitmete oluliste puuduste tõttu on kraavitus valdavaks kuivendusviisiks vaid metsamaade kuivendamisel. Drenaaz rajatakse maa-aluse torustikuna. Varem nimetati teda soome keele eeskujul ka salakraavituseks
toel ka Eestis praegugi. Aga maailmas tervikuna on sooldunud muldade puhul see üks peamisi tegevusi niisutuse ja kuivenduse kõrval. 20)Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel (Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis) Eestis algas maaparanduse tuntav areng 19. sajandi teisel poolel. Iseloomulikud perioodid: Mõisamaade parandamine (kuni 1917.a.) 1920...1940.a. kuivendustööd taludes, veeühingud 1945...1949.a. taastamistööd 1950...1955.a. kraavkuivenduse periood 1956...1962.a. üleminek drenaazile 1975...1985 väljaparanduse periood - suured põllud, suured ehitusobjektid 1990. a. talumaaparanduse algus 1995...2000.a Maailmapanga abirahaga peaveejuhtmete korrastamine (maksumus 15 miljonit dollarit) 2005...2006.a. 160 miljonit kr. RAK meetme 3.4 raames maaparandusehitistesse; 2007...2013. Meede 1.8 kus kavandatakse 80..90 miljonit krooni aastas investeeringuid. Maaparanduse ajalugu Eestis: II aastatuhande algus e. m. a. alepõllundus
isepuhastusvõimega, seega ka bioloogiliselt mitmekesine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine võimaldab oluliselt parandada meie veekogude seisundit. On alustatud suurte eesvoolude renaturaliseerimist, kus rakendatakse meetmeid elupaikade mitmekesistamiseks ja kalade rännetele kaasaaitamiseks. Mitmesuguste maaparanduslike võtetega on võimalik vä- hendada taimetoitainete ärakannet veekogudesse. Sellisteks võteteks lisaks kuivendusvõrgu korrasoleku tagamisele on: · kraavkuivenduse asendamine drenaaziga (pindmise äravoolu likvideerimisel väheneb fosforiühendite väljakanne, samas võib suureneda nitraatlämmastiku osakaal); · reguleeritud drenaaz (regulaatorkaevudega hoitakse veepind optimaalsel tasemel lämmastiku väljakanne võib väheneda kuni 1/3 võrra); · settebasseinide, puhverlodude ja märgalade rajamine (tulemuslikkus sõltub pindalast võrreldes puhastatava vee hulgaga);
annaabi.ee 
