· Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit. · Soojamahutavus- on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergijat, jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. · Soojajuhtivus- on materjalie omadus juhtida sooja läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Tulepüsivus- näitab kuidas materjal toimib tules ja selle järgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Tulekindlus-on materjali võime taluda väga kõrget temp
ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest. Anorgaanilised happed, hüdroksiidid, soolad, esinevad rakkudes anioonide ja katioonidena 1.Milliseid ülesandeid täidab vesi organismis ? - on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises )
kasutamata. Selleks, et taimed saaksid mullast võimalikult palju toitaineid kätte, on vaja aeroobseid baktereid, mis muudavadki mullas olevad toitainete varud taimedele omastatavateks. Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad. Põhjusi selleks on mitu, eelkõige suur aurumine, milleks kulub palju soojust. Liigniiske muld soojeneb kevadel aeglasemalt, sest nii tema soojamahutavus kui ka soojajuhtivus on suuremad kui parasniiskel mullal. Kuiva mulla soojamahutavus (0,15...0,3 cal/cm3) on 2...3 korda väiksem kui märjal mullal (0,7...0,9 cal/cm3). Märja mulla suur soojajuhtivus on põhjustatud õhu ja vee soojajuhtivuse suurest erinevusest. Kui õhu soojajuhtivus on 0,000054 cal/cm3.s, siis veel on see 0,0014 cal/cm3.s ehk ca 26 korda suurem. Selle tõttu on ka märja mulla soojajuhtivus 4...8 korda suurem kui kuival mullal ja suur osa mulla pinnale
annaabi.ee 
