terviku hindamist ühe või mitme kriteeriumi alusel, üksikute rajatiste (r.liikide kraavid, drenaaz truubid, tammid, paisud) tehnilise seisundi hindamist ning nimetatud ehitiste toimimisvõime hindamist. 53)Kuidas uurida drenaazi tehnilist seisundit ja kuidas hinnata dreeni toimimisvõimet? Tehnilist seisundit uuritakse dreeni lahti kaevamisega. Kirjeldatavad parameetrid on: toru sügavus, kaeviku profiil, pinnase iseloomustus kaevikus, hingemulla olemasolu, savitoru korral liidusepilude laius ülal ja külgedel, filter- ja kattematerjali olemasolu. Võetakse savitorude korral üks toru välja ja kontrollitakse sette olemasolu, vaatlusandmed vormistatakse tabelina. Määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust
juurdepääs torule läbi mullakihi. Ookri tõrjeks paigutatakse dreenidele ka orgaanilisi filtermaterjale (saepuru, õled jm.) Nende ookrivastast toimet on seni näidatud vaid lähtudes sellest, et orgaanika lagunemisel tekivad mitmed ühendid (viin-, sidrun-, salitsüül-, jt. orgaanilised happed, pürogallool, tanniinid jt. fenoolsed ühendid), mis võivad Fe(II) ja Fe(III) ühenditega moodustada stabiilseid kelaatkomplekse. Maapinna nõrk kandevõime Turvas on ehitise alusena nõrk. Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17 11 kg. Savitorude korral üksikute torudenihkumise vältimiseks on kasutatud laudalust. Selle paigaldamine on tülikas ning hästilagunenud turbas ja märjas kaevikus tekitab ka filtrit ummistavat muda. Plasttorude korral on see probleem väiksem 5. Polderkuivenduseks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral suubla kõrge veetaseme tõttu kuivendussüsteemi vesi juhitakse ära pumpamise teel.