Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest,
maakeral 1366 km³. Sellest 97% moodustab soolane vesi. Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda
Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt
1. Laeva üldsüsteemid 2. Eriotstarbelised süsteemid 3. Jõuseadmete süsteemid Laeva üldsüsteemid trümmisüsteemid: kuivendus- (trümmipilsi-, , masina pilsi-), ballasti- () kreeni-, trimmi- (diferendi-) veeärastus-süsteem (- , suure koguse vee laevast eemaldamiseks avarii korral) pilsiveesüsteem: (, ) , masinaruumi pilssides oleva õliseguse vee käitlemiseks (masina kuivendussüsteem, separaatorid) tuletõrjesüsteemid (signalisatsiooni- ja kustustussüsteemid) (vesi-, sprinkler-, vihmutus(drencher), vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, auru- kustutussüsteemid eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin õhu konditsioneerimissüsteemid: 2.Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) 3
annaabi.ee 
