14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi 4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile
põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16 Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide maapinnalähedast põhjaveekihti kasutav veehaare rajati linnast välja looduslikule metsaalale (joonis 8), kus veehaarde ümbruses on kilomeetri raadiuses looduslik mets. Veehaarde planeerimisel hinnati olukorda ja leiti, et sellise toodanguga (kuni 2000 m3/ööpäevas) veehaardele piisab sanitaarkaitseala kehtestamisest, kui arvutatud III piirangute vööndis reostusobjektid korrastatakse. Loodeti ka allikalise Vodja jõe reostust tõkestavale mõjule. Paide linna vahetus läheduses pole põhjaveehaardele paremat kohta ja sügavate
· Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust · Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud) kaevandus, Sirgala ja Viivikonna karjäär. · Liiva kaevandamine: Pannjärve karjäär. · Turba kaevandmine: Oru turbaväljad. · Veehaarded: Vasavere põhjaveehaare ja Konsu veehaare. · Puhkamine, sportimine, ujumine, kalastamine, looduses liikumine. Konsu järv Konsu järv · Konsu järv jaguneb kaheks osaks: Ees- ja Keskjärveks. Ees- ja Keskjärve eraldab järve keskel läänest järve ulatuv poolsaar. Lõuna pool asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m pikkune kanal. · Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves.
V: 2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed? V: 3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja
Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks:
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates sa...
Viimane võib paikneda paisu sees või selle taga. Derivatsioonijaama puhul saavutatakse koondatud langus vee loomulikust jõesängist kõrvalejuhtimisega veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks, kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Paisu ülesandeks on tekitada vajalik rõhk paisjõujaamas või tagada ühtlane, vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks. Juurdevoolukanalid võivad olla lihtsad pinnasesse kaevatud kraavid, tsemendisegu-, savi-,
reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega; reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta; veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm; reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; Mõisted
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
pumbajaamu. Vihmutusvõrgu kaudu juhitakse kastmisvesi vihmutavale maa- alale ja vihmutusseadmetesse. Enamasti koosneb vihmutusvõrk hüdrantidega survetorustikust. Harvem juhitakse vesi katsetavale alale kraavide või maa-aluse isevoolu torustiku kaudu. 1. Paikne süsteem- koosneb paiksest pumbajaamast, maa-alusest survetorustikust, ja paiksest ja mehaanilisest teisaldatavaist vihmutusseadmeist. 2. Poolpaikses süsteemis on veehaare ja maa- alune magistraaltorustik või kanalid kapitaalselt rajatud. Pumbajaam, vihmutusseadmed, ja nende toitetorustik võivad olla ümber paigutatavad. 3. Teisaldatava süsteemi kõik elemendid on ümberpaigutatavad. Kasutatakse liikuvaid või mootorpumbajaamu.Vihmutusvõrk koostatakse kiirühendustorudest, mille kaudu saab vett vihmutusseade. Vihmutusseadmed: Tänapäeval toodetakse järgmisi vihmutusseadmeid: 1
5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määrusega kujade suhtes sätestatud nõudeid. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m (v.a septikul); 2) septiku kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada väljapoole reovee kogumisalasid; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Veehaarded on kas pinnaveehaarded või põhjaveehaarded. Veehaare peab olema kaitstud sanitaarkaitsealaga, kus kehivad teatud tegevused. Ehitus- ja maakasutuspiirangud. Veehaarde sanitaarkaitseala defineeritakse veeseaduse parag 28-s kui maa-ja veeala, kust võetakse vett, mille omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatuse kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50m raadiuses ümber
· Pinnamood o Täis positiivseid pinnamood o Selgrooks on Iisaku-Illuka-Kurtna sevamoodustiste vöö (suhteline kõrgus ligi 30 m). Tekkinud Pandivere staadiumis. Nimetatud ka oosiks o Lisaks veel mitmed oosistikud (Kõnnu oos) o Kurtna mõhnastik, tekkinud irdjääväljas (u 15 km2). Kõige järvederikkam koht ja kõige väljapaistvam mõhnastik. Vasavere mattunud oru kohal. Ligi 40 järve Vasavere veehaare Pannjärve karjäär Eesti üks suurimaid karjääre o Kuremäe voor (käsitletud ka otsamoreenina) geoloogiliselt väga segane. o Tudulinna delta - vulkaanikraater, vulkaanist on asi väga kaugel o Kriivad (ehk mandriluited) Alutaguse tunnus pinnavormis o Esimene ja vanem teooria käsitelb kriivasid kui otsamoreene o Teise versioonina on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena
Derivatsiooni- jaama puhul juhitakse vesi loomulikust jõesängist kõrvale veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Ka derivatsioonijaama juurde kuulub enamasti pais, mis tagab vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang 6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt
..50% BHT-st, olmes 70...80%. Bioloogiliste veepuhastite puhul on hea kui tähtsamate reostajate suhe on: BHT5:N:P = 100:5:1 Veereostus võib pärineda ühest punktist (punktreostus) või võib olla hajureostus (reostusallikat on raske identifitseerida). Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Vee võtt olmeveeks jõgi Veehaare Mehhaaniline puhastus Kemikaalid Koaguleerimine ja helvestamine Selitamine Sete Filtrimine Filtriuhtvesi Desinfitseerimine Desinfektant Hoidlasse ja tarbijale Reoveepuhastus Ka reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, kuid võidakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
