Sooteadus eksam (0)

Vastused: Sooteaduste alused
1. Soo ja turba mõiste
Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana .
Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete . Inimese jaoks on turvas oluline maavara . Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest.
2. Soode kasutamise võimalused

• turba varumine
  
• metsa kasvatamine
  
• põllumjanduslik kasutamine
  
• marjakasvatus
  
• jahindus ja korilus
  
• puhkus ja turism
  
• teaduslik uurimistöö
  

3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid ; nende lühiiseloomustus
Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest . Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask . Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus , iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega.
Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel . Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv , üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd . Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega.
4. Soode teket mõjutavad tegurid
Kõige enam leidub soid nendes piirkondades, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise .
Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust:

• Liigse vee kogunemise kestus.
  
• Kliima.
  
• Vee keemiline koostis.
  
• Mulla lähtekivim.
  
• Maapinna ja aluskihtide reljeef.
  
• Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine .
  

5. Soodega seotud huvigrupid ja nende suhted

• turba varujad ja kasutajad
  
• metsakasvatajad
  
• põllumehed
  
• marjakasvatajad
  
• marjulised, seenelised, jahimehed
  
• organiseeritud turistid
  
• puhkajad, üksinduse otsijad
  
• soodes elavad ja kasvavd liigid
  
• puhta õhu kasutajad
  
• puhta vee kasutajad
  
• looduskaitsjad
  
• sooteadlased
  

6. Raba kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus
Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi:

• nõmmrabad
  
• siirderabad
  
• kõrgrabad.
  

Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad.
Nõmmraba kasvukohatüüp levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel.
Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud.
Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste.
7. Soode levik maailmas
Kõige rohkem leidub soid boreaalses tsoonis põhjapoolkeral . Kogu maailmas on soode pindala umbes 4 miljonit km2, millest boreaalsed sood moodustavad 87%. Kõige suuremate sooaladega riigid on Venemaa, Kanada , USA, Soome, Rootsi ja Indoneesia .
8. Liigniiskuse pahed
Liigniiskuse suurimaks paheks on õhupuudus mullas. Vesi, küllastades mulda, tõrjub sealt õhu välja, kuid õhuhapnik on mullas taimedele ja kasulike mullabakterite tegevusele väga vajalik. Kui taimejuured ei saa hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega orgaanilised happed ja taimejuured lämbuvad. Et orgaanilise aine lagunemine on takistatud, hakkab orgaaniline aine ladestuma turbana.
Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed toitainete puuduse all, nende kasv muutub kiduraks.
Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest.
9. Soometsade kuivendamise tulemused
Soode kuivendamise tulemused sõltuvad sootüübist ning iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest ja turba viljakusest. Mida kõrgem on turba potentsiaalne viljakus, seda suurem on kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang.
10. Soo kui maastiku osa ja ökosüsteem
Sood ja metsad koos inimloodud põldude, niitude, asulate ja teiste kultuuraladega moodustavad kokku maastiku. Sood on ilmekaks loodusmaastiku elemendi näiteks, mis võib tekkida ainult teatud kliima- ja reljeefitingimustes ning korra tekkinuna hakkab omalt poolt mõjutama ümbritsevat loodust, looma eeldusi edasiseks arenemiseks , laienemiseks ja kasvuks.
11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused

• taimede nõrk kasv (puude võrad ümmargused)
  
• madal saagikus (väike juurdekasv)
  
• puudel rohkesti samblikke
  
• metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed
  
• maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid)
  
• mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal)
  

12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused
Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu.
13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis
Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud.

• kliima
  
• liigniiskus
  
• pinnamood , reljeef
  

Soostumise tagajärjed:

• väheneb mullaviljakus
  
• aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1
  
• tekivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%.
  

14. Melioratsiooni mõiste ja liigid
Melioratsioon ehk maaparandus - teadus- ja majandusharu , mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel.
Liigid:

• hüdromelioratsioon
  
• kultuurtehniline melioratsioon
  
• agrotehniline melioratsioon
  
• keemiline melioratsioon
  
• melioratsioon lisandainetega
  
• metsa rekreatiivne melioratsioon
  
• väliparandus
  

15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus
Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt.
Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast : freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest.
17. Kuivendusviisid
Kuivendusviis – meetodi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse.
Kuivendusviisid jagunevad:

• hüdromelioratiivsed
  
• agromelioratiivsed kuivendusviisid
  

Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel.
Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid:

• kraavkuivendus
  
• drenaaž
  
• polderkuivendus
  
• vertikaalkuivendus
  
• kolmatsioon
  
• üleujutuse reguleerimine luhtadel.
  

Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi ( kraav -ja drenaažkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid.
18. Jääksoode kasutamise võimalused
Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka.
Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika)
rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele.
19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel
On kaks põhilist soostumisviisi:
1) kas arumaa soostumise või
2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel.
Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel.
20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis
Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks.
Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi.
Kuivendussüsteem jaguneb:

• põhivõrguks
  
• detailvõrguks
  
• piirdevõrguks.
  

21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine
Metsastamisele kuuluvad jääksood , mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas.
Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask . Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud .
Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask , paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask.
Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi.
Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma:
1. oligotroofseks soomullaks
2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks.
Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood.
22. Soode teke mineraalmaade soostumisel
Eestis on soo tekkinud kahel viisil:

• järvede kinnikasvamisel
  
• mineraalmaa soostumisel.
  

Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel.
Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil:

• Nõgudes toimub veega küllastunud mulla gleistumine. Tekib vettpidav gleihorisont ning soostumine järgib skeemi: madal-, siirde- ja kõrgsoo.
  
• Maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool . Tulemuseks nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Madalsoo arengufaas jääb vahele.
  

23. Kuivendamise mõju mulla õhustatusele
Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veerežiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp.
Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonirežiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisrežiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas.
24. Sooturismi aspektid (turist, ressurss)
Turistile pakutavad teenused:

• võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust
  
• tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles
  
• tutvustada soode tüüpe, seal kasvavaid taimi ja elavaid loomi
  
• tutvustada soode kasutamise võimalusi
  
• tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust
  
• tutvustada soodega seotud kultuuripärandit.
  

Majanduslik külg – soo kui objekti kasutamine turismiäris.
Ressursid :

• soomaastik
  
• sooelustik
  
• vaikus ja rahu
  
• sooga seotud inimkultuur.
  

Potentsiaalsed turistid:

• seljakoti ja telgiga matkajad
  
• organiseeritud grupid
  

25. Veerežiim ja taimede toitumine soodes
Madalsood iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem.
26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele
Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas.
27. Sooturismi probleemid

• tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres)
  
• häirimine
  
• reostamine (prügi)
  

28. Turbaliigid ja lasundid
Põhitüübid:

• Madalsoo turvas
  
• Siirdesoo turvas
  
• Raba turvas
  

Alltüübid:

• Metsa
  
• Metsa - märe
  
• Märe
  

Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki.
Turbalasundid – soo turbamass.
Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline * ja tööstuslik** turbavaru.
[*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht]
Turbalasundid:

• madalsoo-
  
• siirdesoo-
  
• sega-
  
• raba-sega-
  
• rabalasund.
  

30. Soode kaitsmise vajalikkuse põhjendus
Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused:

• sood on puhta vee reservuaarid
  
• filtreerivad õhus saastunud sademetevett
  
• reguleerivad looduslikku äravoolu
  
• marjavarud, meevarud
  
• ravimtaimed
  
• soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku
  
• väävlirikkad raviveed
  
• turbamuda raviainena
  

31. Soode levik Eestis
Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist.
Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu , Epu- Kakerdi , Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud.
Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala , Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala .
32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju
Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude
vähenemisele.
33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid
Kaitse all 255 000 ha soid ja soometsi. Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood.