KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, ne...
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes (grammides) N ; P ; K ; C ; O ; H ; Ca ; Mg ; S. Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad
Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859) Charles Darwin 1854 Bioloogia Karl Ernst von Baer (1792-1876) -19. sajandi kuulsaimaid biolooge Karl Ernst von Baer -Avastas 1826. aastal imetajate munaraku -Rajas võrdleva embrüoloogia (kr embryon loode) -Avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse Põllukeemia - Justus von Liebig (1803-1873) - Taimekasv oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest. - Pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega - Esimene fosforiidivabrik Inglismaal 1848. aastal Justus von Liebig Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Koch http://et.wikipedia.org/wiki/Gregor_Mendel http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Pasteur http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer
Põllumajanduslik maa hõlmab: põllumajanduslik maa( 31%) : 1) põllumaa 10% 2) rohumaa 21% Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega. Arengumaades tegeleb suur % põllumajandusega, tööd tehakse käsitsi ja masinatega vähe. Efektiivsed temperatuurid kui ööpäeva keskmised temperatuuri ületavad üle +5 Aktiivne taimekasv - kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab või on +1 Suurimad põllumassiivid paiknevad parasvöötmete metsa, stepi aladel ( must muld) lähisekvatoriaalse kliimaga savanni aladel Põllumaa osatähtsus maailmas :Kõige rohkem põllumaad on aasias 33% aga ühe inimese kohta kõige vähem . Põllumaa osatähtsus on kõige suurem euroopas ja kõige väiksem Okeaanias ja Austraalias. Kõige vähem on põllumaad ühe inimese kohta Norras. Aafrikas on põllumaad alla 5%
Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse.
Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv. Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi, sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni. Pole kindlat meetodit, mis oleks iga olukorra jaoks kõige parem, kuid maaharimismeetod tuleks valida näiteks mulla omaduste, kultuuri tüübi ja eri meetodite keskkonnamõjude alusel. · TAIMEKASVATUS Taimekasvatus on põllumajanduse haru mis
· 1826. Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) munaraku. · Uuris kaua loomariigi arengut ning rajas võrdleva embrüoloogia(lootelise arengu võrdlemine) · Baeri juhtimisel toimusid mitmed geograafilised uurimisreisid. Ta avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse(Põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat 4. Põllukeemia · Saksa keemik Justus von Liebig tegi kindlaks, et taimekasv oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest ja pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega. · 1848. Inglismaal ehitati esimene fosforiidivabrik 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier · 19. sajandil olid valdav osa inimestest usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustust sellest, kuidas Jumal lõi maa ning eluslooduse ning kuidas ülemaailmse veeuputuse ajal kõik liigid säilisid Noa laevas. ·
Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem kasvutegurite reegel - (Mitscherlich, 1926) ehk tolerantsuse reegel (Shelford, 1911), mille kohaselt pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsuse piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Näit. taimekasvu võib piirata nii veevaegus kui liigniiskus.
sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust. Paljude imetajate organismis on räni elementide levimuselt 15. kohal. Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned. Tumedad juuksed (0,1% räni) on ränirikkamad kui blondid (0,05%). Inimkehas on ränirikkamad sidekoed, kopsud, silmad, aort, luud, hambaemail. Inimnaha elastsus on
Lämmastik: esineb anorgaanilisel kujul nitraat-, nitrit- ja ammooniumioonidena ja orgaaniliste ühenditena; leidub keskmisel 0,5 mg/L Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne. Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest · Rohketoiteline veekogu eutroofne - O2 : Pinna kihtides ülalpool termokliini lahustunud O2 sisaldus kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool madal n-ühendid : pinnakihtides sisaldus madal, termokliinis tõuseb, allpool kõrge · Vähetoiteline oligotroofne O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Kogu Austraalia ulatuses Kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla
Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias. Araabia ps on vilja kõrb, ainult rannikul hea kliima ja taimekasv. Nn Õnnelikus Araabias Araabia ps. Edelanurgas oli loodus ülihelde. Hedza Meka ja Mediina linnad arendasid kaubavahetust lõuna ja põhja vahel ning teenisid rikkalikult kaubavahetusest. Araablased elasid suguharudena ja olid sageli omavahel riius. Ainult 4 kuul valitses rahu. Sel ajal külastati Meka linnas ühist pühamut. Varakeskaegse Euroopa areng (5-11.sajand I pool) Sissejuhatuses · feodaaltsivilisatsiooni tunnused ja piirid.
Tavaliselt algab Eestis veebruari lõpus ja kestab kogu märtsi. Kõige varem saabub kevadtalv Saaremaa läänerannikule, siis Lääne- ja Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem Pandivere kõrgustikule ja Kirde- Eestisse. Varakevade alguseks peetakse lume lõplikku kadumist, maapinna soojenemise perioodi, kui külmavabade päevade arv hakkab domineerima. Saab ka toimuda nii, et lumi on pika aega maas ja järsult lõpuni sulab vaid soojema ilmaga, seejuures kohe algab taimekasv ja varakevad jääb üldse ära. Varakevad saabub Eesti erinevatesse osadesse samas järjekorras nagu kevadtalv, vaid kestab saarestikul ja Lääne-Eestis kõige kauem ning Pandiverel ja Kirde-Eestis see periood on lühedaim. 2 Galahhov, 1959 10 Kevad algab siis, kui algab taimede vegetatsiooniperiood, ja kevade näitajaks on ööpäeva
edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Tähelepanu tuleb pöörata ka kasutatavate meetodite keskkonnasõbralikkusele, vähendades, kus võimalik, merepõhja lõhkuvate traalide kasutamist ja lindude ning mereimetajate hukkumist kalapüünistes. Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Eutrofeerumine on protsess, kus veekogud saavad liigselt toitaineid, põhiliselt lämmastikku ja fosfaate, ja see põhjustab taimede vohamise. Selline suurenenud taimekasv, mida nimetatakse ka vee õitsemiseks, kahandab hapnikusisaldust. Läänemerre jõuab üle poole sellistest ainetest põllumajandusest, liiklusest, tööstusest ja heitvetest. Hinnanguliselt ladustatakse Läänemerre igal aastal üks miljon tonni lämmastikku ja 35 000 tonni fosfaate. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks
Siinses tekstis ei peatu me detailsemalt puidujäätmete ning põhu võimaliku energeetilise kasutamise temaatikal, vaid demonstreerime võimalusi, mida annab Eesti keskkond märgalatekkelise energeetilise biomassi tootmiseks. 4.2. Mäld ehk märgalapõld Eestis on praegu ainsateks arvestatavateks biomassi kasvukohtadeks põllud ja metsad. Nagu näitab ökoloogiline maastikuanalüüs, on Eestis potentsiaalseid mälde, märgalalisi taimede kasvukohti ligi 600 000 hektarit. Märgaladel on taimekasv märgatavalt intensiivsem ning märgalaline ökosüsteem loob eeldused kümneid kordi intensiivsemaks CO2 sidumiseks, kui seda võimaldavad metsad. Sõltuvalt tingimustest võib märgala parasvöötmes siduda aastas taimede risoomi ja huumusse kuni 30 tonni süsinikku hektari kohta. Arvestades ka seda, et mäld on samal ajal energeetilise biomassi kasvualaks, tekib huvitav sünergia: kasutades energeetilise toormena biomassi, vähendame vajadust fossiilsete kütuste järele ning samal
teket. Tavaliselt ei põhjusta mulla liigniiskust mitte üks, vaid mitu tegurit. Et liigniiskeid maid otstarbekalt kuivendada, on vaja igal juhul püüda õigesti määrata liigniiskuse põhjus(ed) ja selle järgi valida sobivad kuivendusvõtted. 8)Liigniiskuse tunnused ja pahed. Liigniiskus esineb siis, kui enamik mullapoore on täidetud veega ning õhk nendest välja tõrjutud. Liigniiskuse tõttu pidurdub taimekasv ning mulla harimine ja saagi koristamine on raskendatud. Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad
o Taimede kasvatamine avamaal, mineraalmullal, põllumaal või maal, mis on selleks otstarbeks kohandatud o Kasvatatakse kuuseseemikuid, männiseemikuid, kuuseistikuid, kaseseemikuid. Vähemal määral sanglepaseemikuid, tammeseemikuid jt metsakultiveerimiseks vajalikku taimmaterjali o Külvi- ja kooliosakond o Taimed kasvavad ca 1m laiustel peenardel ja viies reas. Konteinertaimede kasvatamine: o Taimekasv toimub spetsiaalsetes kastides o Taimede kasvuaeg 1-2 aastat o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus
Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus.
kaht ressurssi tarbitakse koos, võrreldes sellega, kui neid tarbitaks eraldi. See võib olla ntks siis, kui erinevad ressursid sisaldavad erinevaid toksilisi ühendeid, mis avaldavad organismile süne(ne?)rgistliku mõju. Inhibitsioon joonisel (e) kõrgete ressursitasemete puhul. See näitab, et ressursid võivad olla olulise tähtsusega, kui mis muutuvad hävitavalt kahjulikuks, kui nende kogus on väga suur. Ntks kui valgus on üleliia intensiivne, siis taimekasv pidurdub. ELU KUI ÖKOLOOGILINE FAKT Arv praegu = arv siis + sünd surm + immigrandid emmigrandid. Antud piirkonda asustavate teatud organismide arv teatud ajahetkel võrdub nende organismide arvuga mingis ajahetkes minevikus pluss juurde sündinud organismide arv miinu surud indiviidide arv pluss sisserännanud miinus populatsioonist lahkunud isendite arv. Arv tulevikus = arv praegu + sünnid surmad + immigrandid emmigrandid.
Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus.
osadele. 18.Liebigi miinimumireegel. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, s. t. mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile.. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, s. t. kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata. 19.Energiavoog põllumajanduses. Põllukultuuride suur saak on võimalik tänu suurtele energia kulutustele, mida selle nimel tehakse: Maa harimine (kündmine, äestamine); Väetamine; Niisutamine / kuivendamine; Sordiaretustöö; Kahjurite tõrje. Võimalikult kõrge produktsiooni saavutamise tagaajamisega põllumajanduses käib kaasa kõrge energiakulu (peamiselt fossiilsete kütuste energia), mulla ja ümbritseva keskkonna degradeerumine
Anorgaanilised ühendid lahustuvad ja mitmeväljasüsteem (üks osa maast (happevihmad) pH alla 5,6Rootsi liiguvad mulla alumistesse (leetumine) kesas) 3. Ülemäärane põldude, metsade kihtidesse (parasvöötme sademeterikas 2. õhusaaste vähendamine väetamine okasmetsa piirkond)või põhjavette. Taimed 3. Väetiste otstarbekas kasutamine. 4. Mürkkemikaalide kasutamine haigestuvad, taimekasv pidurdub 4. Mürkkemikaalide kasutamise kahjurite tõrjeks. Ukraina 2. Mullas vabanevad mürgised piiramine ja lõpetamine 5. Ohtlike jäätmete vale metalliioonid. Mullaorganismide , 5.Pliivaba bensiini kasutamine ladustamine destruentide arvukus väheneb. Seega ka 6. Nõuetekohased prügilad, 6. Muldade sekundaarne uue mulla teke aeglustub
makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse
5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia. Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv lopsakam. Kui maa all on mingi müür, siis kasvavad taimed kehvemini. Seda kõike on õhust näha. Aeroarheoloogia sai alguse 19.saj lõpus. Eksperimentaalarheoloogia: tehakse katseid kasutades samasuguseid tööriistu ja muid olusid nagu oli uuritaval ajal. Vaadatakse, kas tuleb välja nii, nagu arvati olevat. Rauasulatamiseksperiment 1990a soomaagist raua tegemine, edukas. Savinõude tegemine, põletamine ja muu. Relvade testimine (30m pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi
Kes olid näinud, teadsid elu lõppu ja Zeusi antud algus ja allimas oli parem. Dionysus Bakchos oli teine nimi(Anatoolia päritolu). Üldse kõik temaga seotud sõnad ei ole kreekapärased: Thyrsos- sau, mida ta kandis (tuleb semiidi sõnast tirsu, mis tähendab joovastavat jooki või hetiidi sõnast tuwarsa- vein. Thriambos- rongkäik dithyrambos- Dionysesega seotud koor. Põhifunktsioon oli vein. Sealt edasi tuli viinamarjakasvatus, looduslik viljakus, eriti lopsakas taimekasv. Seondub vägagi ekstaasiga, hulluse (mania). Vein ühel poolt viib endast välja, aga teiselt poolt inspireerib. Jumalik inspiratsioon- enthusiasmos, seega osaliselt seotud Apolloniga kui vastandid. Kaaskond bakhandid. Jagunevad meesteks -saatürid ja sileenid (meesnümf?), kes on suht falloslikud tegelased; ja naisteks- menaadid. Neid on kujutatud ja kirjedatud (tragöödia "Bakhandid"). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes- toores, toorelt sööv Dionysus
tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on Eestis 15 -18 000 ha jääksoid + turbaväljad, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimekasv ja turba akumulatsioon on peatunud, C sidumine on asendunud emissiooniga Maavarade registri andmeil on Eesti soodes ca 9500 ha mahajäetud turbatootmisalasid. Sellest umbes 1000 ha moodustavad vanad karjäärid ning ülejäänu endised freesväljakud (Ramst, 2005). Eesti märgalade inventuuri andmetel on töös olevate turbaväljade kogupindala on ligikaudu 18 600 ha. Jääkväljade pindala pole täpselt teada, kuid see võib olla umbes 15 000 ha. Järelikult on otseselt
Gravitas´e kõige ehtsam käitumine. Arvatakse, et suruti peale 6 saj ekr ja siis kujunes välja rooma ideaal. Need tulevad rooma agraarsest ühiskonnast. Selle vastu etruskide urbaarne ühiskond. Roomlaste jaoks oli kõige tähtsam talupoeglik stabiilsus. Kõige suurim hüve oli see, mis aitab kaasa eksisteeriva korra säilimisele. Kõik, mis on uudne, seda automaatselt peeti....?...kõigutab korrapära, seda püüti välistada. Halva alatooniga sõna luxus- lopsakus, lopsakas taimekasv, mis ohustab põllusaaki. Sellest tuli ülekantud tähendus liialdus, kõlvatus ja meie tähenduses luksus. Tegelikult kasutute asjade küllus, tagaajamine. Luxuries/luxuria võttis seksuaalse tähenduse, seksuaalne kõlvatus. Roomlastel algselt tähendas lopsakus, liigne raiskamine, liiderdamine. Ebamõõdukas. Inimese puhul kõik, mis ajab naudingut taga ajama või väliselt ennast esile tõstma. luxus´t seotati palju idamaade ja kreekaga, egiptusega
Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge. Puhkepäeviti peeti tantsupidusid mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta veel mitmeid nimetusi, nagu säru, klunker, tontar, trall, istjatsed jts. Iisakus öeldi, et simmanil olnud "Tartust trall, Pihkvast pill ja Mustveest musurull." Hinged taas kodus Kui sügisel lehed puudel kolletavad ja maha langevad, taimekasv seisma jääb ja esimesed öökülmad saabuvad, on ees oodata pime ja mõtlik aeg, omamoodi paigalseis. See on rahvakalendri hingedeaeg, mille kohta Mulgimaal öeldi, et sellal on vaiksed, udused ilmad. Tõenäoliselt arvestati minevikus hingedeaja kestust kuude järgi. Noorkuu ilmumisega taevasse algas aeg, mil suguvõsa elavate hulgast lahkunud suguvõsaliikmeid teispoolsusest taas oma kunagistesse kodudesse oodata oli. Peeti vajalikuks vältida mürategevate tööde tegemist
annaabi.ee 
