Nende kandvus on väiksem, eriti kevadiste põllutööde ajal. Ka vihmasel sügisel on nendel maadel saagi koristamine raskendatud. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu on liigniisketel maadel kasvavad taimed kidurad ning haigustele vastuvõtlikud. Kultuurtaimede nõrgema kasvu tõttu on liigniisketel maadel palju umbrohtusid. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud, põhjustades reumaatilisi ja ka teisi haigusi. II Teema: suublad ja eesvoolud (kraavid ja kanalid) 9)Milline on olnud veejuhtmete reguleerimise vajadus ja põhjused? Reguleerimise vajadus oleneb kasutajast. Veereziimi muudetakse kas suurendades läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse
taimekasvuks ebasoodsa mulla veereziimiga aladel ikalduse tõenäosust ja luuakse eeldused maa sihipäraseks kasutamiseks. Põllumajandusmaa kuivendussüsteemidest enamik, s.o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ja on tänaseks amortiseerunud. 2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis. Korrastamata maaparandussüsteemid ja kinnikasvanud eesvoolud põhjustavad üleujutusi, maa soostumist ja võsastumist ning maastike rekreatiivse väärtuse vähenemist. Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Tulevikule mõeldes peab arvestama ka kliima edasise muutumisega. On prognoositud, et ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevadine äravool väheneb ja sügisene suureneb.
annaabi.ee 
