Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud. kliima liigniiskus pinnamood, reljeef Soostumise tagajärjed: väheneb mullaviljakus aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1 tekivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%. 14. Melioratsiooni mõiste ja liigid Melioratsioon ehk maaparandus - teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15
rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist
metsavööndis ka puude eemaldamise teel *Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit. *Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik. *Mahepõllumajandus- on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia. *mehhanisaator- põllumajandusmasinaid ja -seadmeid teenindav ning hooldav oskustööline
selleni, et peale jääb taimekasvatus, kui suurema kasuteguriga toiduallikas antud piirkonnas, loomakasvatus jääb lihtsalt kõrvalharuks (valgurikka produkti tootmiseks). Euraasias ja Aafrikas eksisteerisid piirkonnad, kus karjakasvatus ja taimekasvatuspiirkonnad ei kattunud (stepid, savannid, poolkõrbed) ja loomakasvatus oli seal suurema kasuteguriga, kui taimekasvatus (eeldusel loomulikult, et ei tunta või ei ole võimalik melioratsioon) ning seal tekkisid karjakasvatuskultuurid. Lihtne melioratsoon tekkis Ameerikas tõenäoliselt koos põllumajandusega (või isegi enne seda - algelist melioratsiooni tundsid juba paljud lõikuskultuurid). Peruu koldes on leitud algelise melioratsiooni märke kõrbelist rannikut läbivates jõeorgudes. Melioratsiooniehitiste tipp-periood oli siiski Peruus ja Mesoameerikas kõrgkultuuride õitsengu ajal, sest suured melioratsooniehitised (kanalid, tammid, veejuhtmaed jne.)
19)Mis on maaparandus (loetlege ja defineerige valdkonda kuuluvad alategevusvaldkonnad)? Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis-tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: · Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus · Kultuurtehniline melioratsioon · Agromelioratsioon · lisandainetega melioratsioon · keemiline melioratsioon. Hüdrotehniline melioratsioon. Siia kuulub mulla veeolude reguleerimine kuivenduse või niisutuse abil, samuti selleks vajalike vesiehitiste (hüdrotehniliste ehitiste) rajamine. Kuivenduse eesmärk on : · liigvee eemaldamine taimekasvatuse seisukohalt; · liigvee eemaldamine pinnase kandevõime suurendamises või masinate läbivuse tagamiseks;
püütud karp sisaldab pärlit või ei, tuleb karbipoolmed jõuga avada, mille tulemusel karp hukkub. On teada, et ühe korraliku pärli leidmiseks peab keskmiselt avama üle 3000 karbi. Teistel andmetel leidub kvaliteetne pärl vaid ühes karbis 10 000-st, seega võib öelda, et Eesti asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli. Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid- kraave kui ka vooluveekogude valgalasid süvendades ning õgvendades muudetakse oluliselt hüdroloogilisi tingimusi ja soodustatakse rohke sette sisseuhtumist, mille tulemusel karpide kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED I Meditsiini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia olemus. Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad. Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu
tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4
3) vett raskesti läbilaskev muld. Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu. Juba ürgkogukondliku korra ajal parendati maad aleviljeluse abil. Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi
ja muutub veekogu gaasireziim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede kõdunedes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni. Õõtsiku alla võib vesi jääda küll sadadeks aastateks, aga järve enam ei ole. Reostusallikad Olmeheitveed, Tööstusheitveed, Põllumajandus, Kaevandused, Õhureostus, Melioratsioon Orgaanilise aine sünteesimine ja lagundamine - Aeroobne - epilimnioni ja litoraalivees lõplik lagunemine toimub ühe ja sama organismi vahendusel. Anaeroobne - hüpolimnionis, settes; haarab mitmeid mikroobirühmi, kasutavad eri é aktseptoreid, konkureerivad é doonorite pärast; käärimine atsetaat, piimhape, võihape; edasisel lagundamisel é lõppaktseptoriteks NO3-, Mn4+, Fe3+, SO42- , CO2 (järjestus!) ; osa energiat akumul. redutseeritud ühenditesse - NH3, Fe2+, H2S, CH4 -
sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede elutegevus; tüüp-levila: soo; keskvorm/väikevorm: sootasand; pisivorm: mätas, rabapeenar. 2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised
annaabi.ee 
