Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale
Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud
annaabi.ee 
