Fossiilsed kütused Kullamaa Keskkool 11. Klass Angeelika Lõps Fossiilsed kütused on: - Nafta - Maagaas - Kivi- ja pruunsüsi Nafta - Peaaegu tähtsaim energiallikas - Mõjutab riikide vahelisi suhteid - Varud on jaotunud väga ebaühtlaselt - Suured naftavarud: Kanada, Lähis- Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa
7. Kivisöe suurimad tootjas ja eksportijad: Hiina, USA ja India. 8. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustatud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. Reguleerida toornafta hinda maailmaturul. 9. Nafta transport mööda torujuhtmeid: Eelised suurtes kogusted odavam, kiirem, kogused pole piiratud, tööjõudu kulub vähem. Puudused Igale poole ei saa rajada nt. Üle ookeani. Kui lekib, suur reostusoht ja plahvatusohtlik. Nafta transport tankeritega: Eelised Saab vedada kõike, saab ligi sinna, kuhu toru panna ei saa. Puudused Aeganõudev, reostusoht väga suur. Pole spetsiaalseid sadamaid igapool. 10. Söe kaevandamine kaevandustes(maa all): Eelised maastiku rikub vähem, sügavamad kihid saab ka kätte, vähem sastet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja
Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed? Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga. 19.miks kujuneb alandulehter? Põhjavee tase on maa all enamvähem sama, kui nüüd puurkaev tööle panna, siis ta hakkab vett sealt ümbert ära imema ja tekib kaevu ümber madalam koht, kuhu hakkab vesi järjest tulema. 20.millest sõltub põhjavee reostusoht? Kivimi tüübist, mida halvemini vesi läbib kivimeid, seda väiksem on reostusoht. 21.kuidas rannikumeri reostub? Sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reoveest 22.kirjelda etappide kaudu, kuidas puhastatakse reovett? Mehaaniline puhastus eemaldatske ujuv praht, tahked osad ja nafta ja õlisaadused Bioloogiline puhastus - mikroorganismid lagundavad vees olevad orgaanilist ainet Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine. 23
Iraan- 1,808,000 barrelit päevas Suurimad nafta importiad 2010. aasta seisu järgi: Euroopa Liit- 11,658,750 barrelit päevas USA- 8,527,000 barrelit päevas Hiina- 4,754,000 barrelit päevas Nafta kasutamise eelised Kõrge kütteväärtusega Kerge transportida Saab vedada suurtes kogustes Saab kasutada mitmeks otstarbeks(bensiin, diisel, õli, soojusenergia) Nafta kasutamise puudused Reostusoht suur Kallis Taastumatu loodusvara Puuraukude rajamine merre on keeruline Vajab puhastamist lisanditest Vajab ümber töötlemist Nafta kasutamine Kütusena (diisel, bensiin) Õli Küttena (masuutküte) Kile Plastik
Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjul termaalveed. 19. Kuidas kujuneb alanduslehter? Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. 20. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millistes Eesti piirkondades on põhjavesi kõige reostustundlikum, miks? Põhjavee reostusoht sõltub seda ümbritsevast pinnasest ja maapinnal toimuvast (nt savine pinnas kaitseb põhjavett hästi). POOLIK VASTUS. 21. Kirjelda reovee keemilist puhastamist. Keemilises puhastuses kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. 22
* Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur * Savikatel aladel on phjavesi hsti kaitstud Phjavesi vib tekitada probleeme * Ujutab le kaevandusi * Kutsub esile soostumist * Mjutab maalihete teket
KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
*tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit
A 1. Tänapäeva energiamajanduses on kolm kõige enam kasutatavat kütust: Süsi Maagaas Nafta 2. Nimeta nafta kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad nafta tootjad ja ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki. Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis)
10,1 Positiivne Negatiivne Piirkond saab raha Elupaigad hävivad Haritakse inimesi looduse Elustiku mitmekesisuse vähenemine tähtsusest Suur surve loodusressursidel Õpetatakse kuidas loodust hoida Võib kahjustada ka Tekib rohkem töökohti kultuurikeskkonda Tutvutakse uute inimestega Kaasneb suur kogus prügi Looduskaitse rahastus on suurem Suur reostusoht Toodete müük laieneb Kohalike pahameel Kuritegevus tõuseb hooajaline 10,2 Kasvu põhjuseid on mitmeid, nt piirkonnas on mingi taim või loom ja inimesed tahavad seda näha enne kui see täielikult hävib. Võib olla ka hea koht kus puhata. 10,3 turismiliigid- Sport, Kosmose kalandus, jaht, tööasjus, äri reis, avastada uusi kohti,
16. Miks on osa järvi soolase veega? Miks on Kaspia meri mere nimega kuigi tegemist on järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib? Tööleht · Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vabavesi. · Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. 18. Millised probleemid kaasnevad põhjavee kasutamisega Eestis? Kus on reostusoht suurem, kes reostavad, kus taastub kiiremini ...) tööleht 1) Põhjaveetase langeb, kaevud kuivad, ( POLE KINDEL ) 19. Miks on alumine põhjavee kiht survelise ja soolaka veega? Mis on mineraalvesi? tööleht Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraale või teisi lahustumatuid aineid, mis annavad veele maitse. 20. Milline peab olema pinnas ja kliima, et tekiks sood? Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus
Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad. Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas. Veekogude reostumine. Veeressursside ammendumine. Tööstusjäätmete halb ladustamine. Raiutakse liiga palju metsa maha. Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a
Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Sobiva asukoha leidmine on keeruline protsess, seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Turvalisuse küsimus seoses tuumaenergia arendamiseks rahumeelsel eesmärgil ehk oht tuumarelvade jaoks toorme valmistamiseks. Toorme kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud: nii keemiline kui ka radioloogiline reostusoht kaevanduspiirkonnas. Tootmine on tsentraliseeritud - lisakulud infrastruktuuri ja võrgustiku loomiseks. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades.
Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul erinevad reoained. Reostusallikateks on: Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Põhjavesi on paremini kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Hoovused ● Kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast mereveedest erineva temperatuuriga veemass ● Põhjustatud püsiva suunaga tuulest, soolsuse või temperatuurierinevustest. ● Liikumise seaduspärasus: (põhjustatud Maa pöörlemisest) Põhjapoolkeral päripäeva
Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed. Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. Põhjavee reostusoht sõltub: vee liikumisest maapinnalt põhjaveekihti(puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel) Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid).
Mida paremini kivimid vett juhivad seda rohkem peab vett maa seest välja pumpama. Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega.
eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine 2) looduse mitmekesisuse vähenemine 3) prügi, reostusoht 4) ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEVTÖÖSTUS 17. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstuse jagunemine: kerge- ja rasketööstus (metallurgial ja masinaehitusel põhinev) Tööstuse areng: sai alguse kergetööstusest - tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest
15.Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? tööstus: majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. jaguneb: kergetööstus: manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus rasketööstus: metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus.
maad läheb hoonete ja infrastruktuuri alla. Suurema saagi nimel loobutakse traditsioonilisest põllumajandusest. • Ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda ning seni rikkumatud sihtkohad muutuvad vähem atraktiivseks. • Massiturismiga kaasneb alati suur kogus prügi ja suurem reostusoht. Sissetallatud matkarajast võib alguse saada ohtlik Eesti turismi hetkeolukord • Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine. • Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele. Valdavalt külastavad Eestit soomlased, lätlased, venelased, inglased, rootslased jt. • Eesti turismimajandus sõltub peamiselt lühiajalisi reise tegevatest külastajatest.
moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Põhjavesi liigub raskusjõu toimel rõhu alanemise suunas läbi kivimipooride ja lõhede. Arteesiavesi surveline põhjavesi Põhjaveevaru vee kogum mida lubatakse veehaarete abil kasutusse võtta. Peab tagama põhjavee taseme ja hea seisundi säilimise. Veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS. Kõige suurem põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul. Kõige madalam pärnu kant. Enamasti siiski sademetest , sood reostusoht. Reostused : põllumajanduses väetised, õlireostused, kaevandusvete sulfaadid
Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt pinnasekihtidesse ning sealt edasi põhjaveekihtidesse ning transporteeruda pikkade vahemaade taha. Kui veeladet kasutatakse joogiveena, võivad sinna sattunud tõvestavad mikroobid põhjustada haigusi. Bakterioloogiline reostusoht on suurem maapinnalähedasi veekihte avavates salvkaevudes. Mitmed uuringud üle maailma on kalmistutest pärinevat pinnase ja põhjavee reostust ka kinnitanud ( Dent, Knight 1998 ). Mõned uuringud on näidanud reostust vahetult haudade läheduses, samas teised uuringud näitavad reostust ka kaugemal (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine Selleks, et määrata kalmistute keskkonnamõjusid on vaja teada kuivõrd säiluvad on
piirkondades. Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma. Ülespoole liikudes heitvesi hajub ja nii väheneb randade reostusoht. Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad nafta ja õli endasse. Täielikult nafta likvideerimine on peaaegu võimatu, raskemad ühendid langevad põhja ja selle mõju veeelustikule võib kesta kaua. Reovee puhastamine
jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93. Miks on Läänemeri reostustundlik? 94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab? 95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe? Kuidas inimene neid mõjutab? 96. Kuidas on inimene muutnud lämmastikuringet ja millised kahjulikud mõjud on sellega kaasnenud? 97. Mis on keskkonnaseire
ojus, Kesk-ja Saudi- Araabia, Prantsusm kütteväärtus keeruline 40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik
matku. Mäenõlvadele on rajatud suusahüppemägesid, mäesuusa ja lumelauaradasid, kelgu ja tuubimägesid. Samuti on rajatud radasid mootorsaanidele, mida suvel kasutatakse ATV radadena. Maavaradest kasutatakse liiva ja kruusa ehitusmaterjalina. Kõrgustikku isloomustab tihe vetevõrk ning põhjavett kasutatakse joogiveena. Otepää kõrgustiku põhjavee kättesaadavus võib kohati halb olla. Kuid selle eest on vesi hästi kaitstud ja reostusoht on väga väike (Metsur 2014). Otepää põhjavett tuleb puhastada kuna see on rauarikas (AS Otepää Veevõrk. Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
võib soolane merevesi hakata liikuma maa põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad ja liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Vee puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Seega mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Kõige paremini on põhjavesi kaitstud savika pinnasekattega aladel. Sademed suudavad linna poolt tarbitavast veekogusest taastada vaid 35%. Põhjuseks on sademetena langeva ja põhjaveehorisontidest väljapumbatava veekoguse ebavõrdsus. Kuid märksa olulisemaks mõjutajaks on üleni asfalteeritud, betoneeritud, tihedalt hoonestatud linnade tehismaastik, mis ei lase sel napil veekogusel, mis vihmana langeb, pinnasesse imbuda
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi lain...
koos oma põhivõrguga, on tänapäeva mõistes eesvooluks ka endised kogujakraavid ja peakollektorid (Ø > 200 mm), kuhu suubuvad mitmelt kinnisomandilt tulevad veed. Kuivendussüsteemi suublaks on tavaliselt kas vooluveekogu (jõgi, oja, kanal) või seisuveekogu (meri, järv, veehoidla). Mõnikord on võimalik suublaks kasutada maa-alust veemahutit karstitühimikku või hästi vettjuhtivat pinnast. Kuid piiravaks teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht. Väiksema pindalaga kuivendussüsteemidele saab sobiva reljeefi korral suublana kasutada ka looduslikke nõgusid. See tähendab, et kogujakraav lõpeb nõlval. Suubla seisund peab tagama vee ärajuhtimise isevoolselt. Seetõttu peavad olema rahuldatud järgmised tingimused: · ei teki veepaisutusi kuivendussüsteemides mistahes arvutusperioodil ega kahjusta seejuures teisi majanduslikke kasutusalasid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
