Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Agromelioratiivsed võtted Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja. Ei vaja ka kuivendamist. Koreserikka rähkmullaga pinnal võib teostada kivikorjamist. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast. Peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähem Raplamaal ja Hiiumaal. Leostunud mullad hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
..............5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted...................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis.........................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11
.............................................5 Kasutus hinnang................................................................................................................................6 Boniteet.............................................................................................................................................7 Šifrid ja lõimisevalemid....................................................................................................................7 Agromelioratiivsed võtted...............................................................................................................8 Metsakasvukohatüüp........................................................................................................................8 Osatähtsus Eestis..............................................................................................................................8 Kasutatud allikad.................................................................
................................ 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist...............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. ANALÜÜS 1.1. Tabel ja joonised Tabel 1. Põllumassiivi nr: 64648378481 mullastik.
Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks.. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Mulla osatähtsus Eesti maafondist
kultuurniitudena. Kultuuridest Üksikute muldade koha pealt saab öelda, et madalsoomuld ei ole väga sobilik kultuuridele ning gleimuldadele on sobilikud pigem segatise, rukki, kaera, keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus. Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m 3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid:
aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. 17. Kuivendusviisid Kuivendusviis – meetodi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: hüdromelioratiivsed agromelioratiivsed kuivendusviisid Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid: kraavkuivendus drenaaž polderkuivendus vertikaalkuivendus kolmatsioon üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja
* suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) 19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: 1) hüdromelioratiivsed kuivendusviisid 2) agromelioratiivsed kuivendusviisid. Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel
üleujutuste reguleerimine kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast. Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. 2) agromelioratiivsed kasutatakse pinnavee äravoolu kiirendamiseks. Veevagusid kasutatakse eeskätt taliviljapõldudel maapinna lohkudesse koguneva pinnavee ärajuhtimiseks, et vältida orase hävimist kevadtalviste üleujutuste tagajärjel. Vaod tehakse kohe pärast talivilja külvi kas tavalise adraga või erilise vagujaga. Veevaod olgu võimalikult lühikesed ja suundugu otseteed lähimasse kraavi. Kasutatakse kas
annaabi.ee 
