Maailmas on võimalik niisutada ~700 miljonit ha. Maakera veebilansi seisukohalt on vett kokk maakeral 1366 km³. Sellest 97% moodustab soolane vesi. Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas.
sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed
- häirub ensüümide talitlus
Bioloogia Page 166
Mitmekesisus
14. oktoober 2010. a.
11:03
Silmapõhjamuster, sõrmejäljed, keelemuster,
Värvid
Silmad
Nahk
Juuksed
Kasv
võimed
Bioloogia Page 167
1. november 2010. a.
14:03
1.
a. USA-mugav,
b. IND-mudaonnis
c. EST-mugav elu
2. Parem kasvatamine, vähem inimesi
3. Optimaalsemad niisutusviisid, liigse aurustumise vältimine, vähem inimesi
4. Liigne kasutus, vähem inimesi vaja, et säästa. Loomadele elupaik. Vihmametsad ->farmaatsia,
õhku vaja
5. Optimaalsemaks ja vähem liigseid kulutusi tegema.
Bioloogia Page 168
Öko
2. detsember 2010. a.
10:57
okotegurid
Inserted from:
annaabi.ee 
