Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega
elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras
Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli. Signaal tuleb sulle koju Televisioonisignaal saadetakse sinu televiisorisse raadiosignaalina tehiskaaslaste (satelliitide) või maa-aluste kaablite kaudu
Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur Vetikates toimub fotosüntees: a) kloroplastides b) silmtäpis c) lehtedes d) kromatofooris klorella erineb koppvetikast: a) kloroplastide puudumise poolest b) viburite puudumise poolest c) suuruse poolest d) rakutuuma puudumise poolest
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel
Silmviburlane 8 klass 1 · Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm pikkused algloomad. · Elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. · Silmviburlase nimi iseloomustab teda hästi, sest tal on liikumiseks keha esimeses osas pikk ja niitjas jätke vibur ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele
Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused
oksüdeeriv aine (pleegiti). Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. Broom Ainus vedel mittemetall. Bromiidioone leidub teatud määral merevees. Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Hõbebromiid on väga valgustundlik, seda sisaldavad fotomaterjalid. 2AgBr = 2Ag + Br2 Eralduv hõbe tingibki tumenemise enam valgustatult kohalt. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Jood Jood on bakterivastase toimega. Joodtinktuuri kautatakse meditsiinis desinfitseeri-miseks Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili.
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel
NAATRIUMKLORIID EHK KEEDUSOOL • SAADAKSE MEREVEEST JA SOOLAJÄRVEDEST • KASUTATAKSE MEDITSIINIS FÜSIOLOOGILISE LAHUSE VALMISTAKMISEKS, ENAMUS TOODANGUST LÄHEB KEEMIATÖÖSTUSESSE NAATRIUMHÜPOKLORITIT JA KALTSIUMHÜPOKLORITIT • KASUTATAKSE PLEEGITAMIS- JA DESINFITSEERIMISVAHENDITENA • LAGUNEVAD KERGESTI, ERALDADES KLOORI JA HAPNIKU (TUGEVAD OKSÜDEERIJAD) • HÜPOKLORITEID KASUTATAKSE VEEKESKUSTES BASSEINIVEE PUHASTAMISEKS JA VEEJAAMADES VEE PUHASTAMISEKS HÕBEBROMIID • VALGUSTUNDLIK AINE, MISTÕTTU KASUTATI TEDA FILMLINTIDE JA FOTOPABERITE TEGEMISEKS KLOORI SAAMINE • TÖÖSTUSES TOODETAKSE KLOORI SULATATUD NAATRIUMKLORIIDI VÕI NAATRIUMKLORIIDI VESILAHUSE ELEKTROLÜÜSIL • KLOOR ON TÄHTIS TOORAINE KEEMIATÖÖSTUSES, KASUTATAKSE PALJUDE ÜHENDITE SAAMISEL • SUURTES KOGUSTES KASUTATAKSE KLOORI JOOGIVEE DESINFITSEERIMISEKS JA KLOORLUBJA TOOTMISEKS • ÜHENDID: NAATRIUMKLORIID, SOOLHAPE, KLOORORGAANILISI ÜHENDEID
Liigne keedusoola tarbimine pole kasulik, sest see võib kiirendada südametegevust, tõsta vererõhku, soodustada südamerabanduse teket. Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta, õhus suitsev vedelik. Leidub ka maomahlas, kus võtab osa seedimisprotsessist. Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid. Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas valguses paistab violetne
Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas. Rohelisel taustal tuleb hästi nähtavale ka punane silmtäpp. See on koppvetika valgustundlik ala, mis juhatab ta veekogu valgusküllasemasse piirkonda. Valgusrikkas kohas saab koppvetikas efektiivsemalt fotosünteesida. Selleks, et olla alati veekogus kõige sobivamas kasvukohas, peab koppvetikas liikuma. Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka koppvetikataimed hapniku puudusel viburid ära heita ja limaga kattuda. Koppvetikad saavad paljuneda
DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski. Pärast DDT keelustamist haigestusid jälle sajad tuhanded inimesed. Kahjuks võib mullas ja vees erakordselt püsiva mürkkemikaali DDT kahjulikkus avalduda alles aastate pärast. Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena, polümeeride põlemise takistamiseks; meditsiinis: ravimite koostises; lisaks veel värvainetes. Hõbebromiid on valgustundlik, seepärast toodetakse temast fotopaberit. Orgaaniliste broo- miühenditega värvitakse tekstiiliesemeid ( purpur on broomiühend ). Juba I maailmasõjas kasutati orgaanilisi broomiühendeid pisargaasina. Joodi lahusega etanoolis töödeldakse haavu ja limaskesti. Joodi leidub ka meie organismis, ta koguneb kilpnäärmesse. Kui toidu või joogiveega ei saa organism küllaldaselt joodiühendeid, hakkab kilpnääre suurenema ( tekib struuma )
· Bromiidioone leidub Third level teatud määral merevees. Fourth level Fifth level · Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. · Hõbebromiid on väga valgustundlik, seda sisaldavad fotomaterjalid. 2AgBr = 2Ag + Br2 Eralduv hõbe tingibki tumenemise enam valgustatult kohalt. · Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jood ·
Jood SÜMBOL: I OMADUSED: · Läikiv mustjasvalge tahke aine. PLUSSID: · Lahuses baketritele surmav. · Antiseptiline aine. · Haavade puhastamine. · Kasulik kilpnäärmele. · Tugevdab immuunsüsteemi. MIINUSED: · Elu ilma joodita pole võimalik KUST SAAB: · Mereannid · Meretaimed · Jodeeritud sool · Pruunvetikas. VAEGUS: Tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kloor SÜMBOL: Cl OMADUSED: · Kollakasroheline PLUSSID: · tapab baktereid · hoiab vees levivate haiguste eest · kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · k...
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest.
15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast vihma võib maapinnal näha tervet armeed vihmausse. Loomad on roninud maapinnale hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne. Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta. Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel
liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist. Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad.
võrkkesta vahelise kauguse korral teravustada võrkkestale erinevatel KLAASKEHA · läätse ja V Õ R K K EST võrkkesta vah tis ruum on täide eline i a tek i b k uju tud klaaskeha · Si ga tõeline KOLVIKESED ja KEPIKESED ra tud · valgustundlik üm b e rp ö ö kus erinev · kolvikesed V ähendatud reageerivad erinev värvustele, nõrgas atele õrkkesta valguses ei tööta· V va d · kepikesed r m oo d u s ta eageerivad ka nõr sra k u d valguses kuid näe gas nä g em i
alumiinum Hõbe sulfiid sulfiid 3 Ag+ + 3 e 3 Ag Al Al3+ + 3e Al + 3 Ag+ Al3+ + 3 Ag Hõbe reageerib hästi lämmastikhappega (HNO3), moodustub tähtsaim hõbedasool hõbenitraat (AgNO3). Hõbenitraat on läbipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena paljude teiste hõbeda ühendite sünteesil. 3 Ag + 4 HNO3 3 AgNO3 + NO2 + H2O Hõbe reageerib kergesti väävli või vesiniksulfiidiga (H2S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esmeid. 4 Ag + O2 + 2 H2S 2 Ag2S + 2 H2O Hõbekloriidi (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel.
P puhul edastatakse täiskaadrite haaval ja I puhul edastatakse üle rea kaadrite haaval. b. Kuidas toimub digitaalse pildi kokku pakkimine ja mis on peamised võtted/meetodid pildi mahu piiramisel? Selle asemel, et pakkida kokku kõik kaadrid, tuleks välja valida liikuvad/muutuvad kaadrid 7. Videokaamera: a. Mis on videokaamera peamised osad ja mis eesmärki nad täidavad? Objektiiv(juhib valguse sensorile, võimaldab fokusseerida erinevatelt kaugustelt), pildi sensor(valgustundlik element, millel muudetakse valgus elektrisignaaliks), mikrofon, helisisendid, heli ja pildi digitaliseerimise pakkimise osa, salvestus osa, toiteahel, ekraan(monitoorimine) b. Kuidas erinevad üksteisest tavatarbijatele loodud videokaamerad ja professionaalseks kasutuseks loodud videokaamerad? Kvaliteedi erinevus üleüldisemalt, aga muidu manuaalse kontrolli võimaluste vahe, füüsilised nupud, helisisendite olemasolu, suurus(kaal), salvestatava materjali pakkimine c
4 SISSEJUHATUS Elastaankiudude e. elastomeeridest sünteetiliste kiudude üldnimetus on spandeks. Spandeksil on elastsusomadus, mis lubab tal pikeneda kuni 500% oma esialgselt pikkusest ilma purunemata ning pärast venituse lõppu esialgne pikkus praktiliselt taastub. [ 3.] Koodlühendiks on tal EA. Ta on looduslikud kummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud. Elastaankangast on kergem toota ja ta on vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik. Tuntud elastaani kaubamärgid on: Dorlastan, Elastan, Enkaswing ja Lycra. [ 4.] 5 SAAMISLUGU Nimetus spandeks võeti kasutusele, et eristada neid kiude looduslikest ja sünteetilistest kummidest. Uurimistööd Spandeksi loomiseks algasid II Maailmasõja ajal. Lõplikult loodi kiud keemiakontserni Du Ponti'i poolt, kes registreeris spandeksi kaubamärgi Lycra all 1961. aastal
· Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga. · Silmviburlane saab valguse käes fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid (nende tõttu on ta ka roheline). · Pimedas omastab silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Mõisted: · vibur silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke. Seda keerutades ta nagu kruvib end vees edasi. · silmtäpp see on valgustundlik ja punane; selle abil tajub s. valgust, mille poole ta ujub. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. · Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi.
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab
Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast
Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil. Sellega muudame valguse hulka, mis satub filmile. Inimese silma optiline süsteem on sarnane fotokaga. Silm on väljast kaetud kõvakestaga nim
laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat tumenemist, kuid zelatiinikiht jääb fotografeeritud eseme varjatud kujutis. Selle nähtavaks muutmiseks tuleb film ilmutada redutseerijate lahuses. Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik, sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle. Nende kõrvaldamiseks asetatakse film kinnistisse-naatriumtiosulfaadi lahusesse. Hõbebromiid moodustab kinnistiga reageeride lahustuva ühendi. Ilmutamise ja kinnistamise tulemusena saadakse negatiiv, millel fotografeeritud eseme heledad kohad on tumedad ja tumedad kohad on heledad. Normaalse kujutise positiivi- saamiseks pannakse negatiiv valgustundlikule fotoapaberlile ja valgustatakse lühikest aega. Seejärel positiiv
Valguskaabli tööpõhimõte Valguskaabli töö põhimõte on selles, et elekrti impulss töödeldakse valgus impulsiks, see levib mööda valguskaablit, ning muudetaks hiljem jälle elektriimpulsiks tagasi. Pilt 6. Valguskaabli tööpõhimõte Valgussaatja võib olla mingisugune valgus diood (LED [light emitting diode]) või siis laser (ILD [injection laser diode]) . Valgussaatja lülitab ennast sisse ja välja ja valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas taastab valgus signaali taas algkujule (digitaalseks). 9 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et valguskaabel on üks tähtsamaid 20-nda sajandi leiutisi, ilma milleta poleks tänapäeva ühiskond selline, nagu me teda tunneme. Mandritevaheline ( samuti mandrite sisene ) infovahetus oleks tunduvalt aeglasem või isegi osaliselt piiratud
Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2
Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse
mängud aga uuematel mobiiltelefonidel, elevaatorid, kraanad, ratastoolid. Ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. Väga vastupidavad. Populaarsed taskuarvutitel ja infokioskites, pangaautomaatides. Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud koneskoop või vedelkristall kuvarile. Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul. kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks. Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja valgustundlik pulk ning ekraan. Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Enamus digitaatorid on 2D ehk x ja y koordinaadid. Kuid eksisteerib ka 3D digitaatoreid, mis dekteerib x,y ja Z koordinaadid pliiatsiga objekti puudutamisel. · Magnetkaardilugeja: seade, mis loeb jadana
See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10. Igal valgus alal on oma ülesanne. Infrapuna valgus on soojus allikaks. Eriti oluline kõigu soojastele organismidele. Need on kõik organismid väljaarvatud inimene, imetajad, linnud. Püsisoojased ei sõltu niipalju välis temperatuurist. Selle taga nende aine- ja energiavahetus. Nähtav valgus võimaldab orjenteerumise ruumis, selleks on kohanenud silm või valgustundlik repseptorid. UV-kiirgus mõjutab ainevahetust. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks. Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve). Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud
· kasutab Bayeri-mustrit R-G-B ja toimub interpoleerimine b) CMOS-sensor: "complementary metal-oxide semiconductor" uuem sensoritüüp, levinud enamikes digikaamerates kuna iga piksli kõrval on transistor, mis kiirendab info kogumist, on kiirem kui CCD, kuid samas vähem valgustundlik, sest valgus langeb lisaks fotodioodidele ka transistorile, mis ei ole valgustundlik kuna saab toota igasugusest silikoonist, on odavam kasutab Bayeri-mustrit R-G-B ja toimub interpoleerimine c) FOVEON-sensor: o sensoritüüp, mis EI kasuta Bayeri mustrit ning selles ei toimu interpoleerimist, sest ta salvestab R,G,B värviinfo eraldi igasse
Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga. Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada. Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada. Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile
suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Vaheaju jääb osaliselt otsaju alla ning osaleb samuti nägemiserutuste töötlemisel (taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel
sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga (fotokihiga) kaetud või nende ühenditega immutatud alus ehk põhimik. Keemilise koostise järgi eristatakse hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid (hõbedata fotograafia). Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil
See ongi "film", kuhu peale pilt jäädvustatakse. Üldjuhul müüakse enamus aparaate 8 või 16 MB mälukaardiga, millest piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta". (vt Joon.1)
Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Mida lühem on säriaeg, seda vähem on pildil liikumist. Pika säriaja juures võib pildistatav liikuda ning pildile jääb udune kujutis. 9. Fotomaterjali valgustundlikkus
kujutada. 1853. aastaks oli ainuüksi New Yorgis, Londonis ja Pariisis umbes 80 fotoateljeed. Õues pildistamine nõudis algusaastail palju pingutust, mida on isegi raske ette kujutada, kui praegu võime kaamera lihtsalt väikese kaamera kotiga kaasa võtta või tasku panna. Esimesed rändfotograafid, kes käisid pildistamas maastiku, loodust või mida iganes, vajasid hoburakendit, et vedada ülimalt raskeid fotoplaate, pimiktelke, milles kanti fotoplaadile valgustundlik emulsioon otse võtteplatsil, ning lisaks tripoodi ja rasket puit kaamerat. Mõned kunagised fotograafid, tänapäeva pressifotograafide eelkäijad, käisid lahinguväljadel või mägedes 45-kilogrammise seljakotiga. Mathew Brady taolised mehed, kes Ameerika kodusõda jäädvustasid, pidid olema kehaliselt väga tugevad kui ka hästi andekad. Kuigi selline vanaaegne fototehnika tundub praeguste digitaalsete peegelkaamerate kõrval
mängis juhtivat rolli fotograafia arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile. 24-aastasena tahtis Eastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Pildistamine toimus märg-plaatide peale. Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid kasutasid zelatiini emulsiooni fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas zelatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa
võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik hõbejodiidikiht. Valguse toimel moodustus selles kihis peitekujutis, mis ilmutati elavhõbeda auruga. Elavhõbe sadestus nendesse kohtadesse, kus säritamisel oli tekkinud peitekujutis ja moodustas hajusalt valgust peegeldava valge amalgaami. Seal, kuhu valgust ei olnud langenud, paljastus naatriumtiosulfaadi lahusega kinnistamisel peeglina läikiv hõbedapind. Positiivkujutis oli nähtav ainult kindla nurga all. Dagerrotüüpia peapuudused olid fotoplaatide
valmistamiseks. Temast toodetakse veel erinevaid talveriideid ning pullovereid. Ka kodutekstiilide valmistamisel leiab polüakrüül kasutust. Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis tehakse nendest ka tervisepesu. 2.4 ELASTAAN Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust. Neid kiude on ka kergem toota ja ta on palju vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik. Nii on ta looduslikud kummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud. Tavaliselt kasutatakse elastaani muude kiududega segatuna. Elastaani populaarsus seisneb just selle elastsuses. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote juba elastseks. Elastaanist toodetakse igasuguseid rõivad, mis nõuavad venimist, nagu näiteks spordiriided, sukktooted, retuusid, vööd, sokid ja ka liibuvad teksad. Ka rannariided on valmistatud elastaanist
Ideaalne peaks olema olukord ,et järeltöötlusprotsess toimuks vooluliinil. 12.Millised nõudmised on digitrükis materjalile ? digitaaltrükis esmatähtis paberi vastupidavus kuumutamisel. vajalik säilitada paberis suhteline niiskusaste, Paber peab olema ka vaba staatilisest elektrist, mis tunduvalt mõjub trüki kvaliteedile.Digitaaltrükis loodava kujutise kvaliteet oleneb paljus kasutatavate materjalide kvaliteedist. Neid on põhiliselt kolm: · Tooner · Magnetkandja · Valgustundlik kiht 13.Mis on risograafia ? Tema peamised tehnilised omadused. · Risograafia on sõeltrüki üks alaliike. Trükivormiks on sünteetilisest materjalist kile, mis ei lase trükivärvi läbi. Trükkivad elemendid tekitatakse laseri abil avadena kilematerjalil. Saadud kile antakse edasi trükisektsiooni, kus trükivärv surutakse läbi trükivormis olevate avade trükivormi teisel küljega kontaktis olevale paberile Saadud
ta kergesti elektriseeruv kiud. Päikesevalgust talub teistest kiududest paremini. Villasega võrreldes on polüakrüül kergem, kiiremini kuivav, odavam ning välise sarnasuse tõttu kasutatakse polüakrüülkiudu edukalt lambavilla asemel. 2.2.2 Elastaan Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust. Elastaankiudu on kergem toota ja ta on vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik. Nii on ta looduslikudkummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud.Polüuretaan venib kuni 800%, tänu millele on kangas äärmiselt elastne. Teda kasutatakserannarõivastes, sukkades ja teistes stretš-toodetes. Elastne värvel ja 10 kumminiit on samuti elastaantooted. Elastaani segatakse kõikide materjalidega, kui on vajalik muuta toode elastseks. Enamasti on elastaani osakaal 2% ja 10% vahel. 2
Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks. Pilu - mõõtmed määravad kui lai spektriosa läbib uuritava proovi. Mida kitsam pilu, seda täpsem spekter registreeritakse. Suurendades pilu, seda suurem tundlikkus (seda väiksem kontsentratsioon on võimalik määrata). Valgustundlik element fotoelektronkordisti, mõõdab küveti läbinud valguse intensiivsust. Skaneeriv spektrofotomeeter laseb korraga läbi pilu terve spektri. Jadadioodspektrofotomeetris lahutatakse polükroomne valgus spektriks peale proovi läbimist ja kogu spekter suunatakse korraga dioodide jadale. Nii registreeritakse reaalajas valguse neeldumine kogu spektrialas mitte vaid ühel lainepikkusel. Ühekanalisel spektrofotomeetril tuleb kordamööda liigutada prooviga küvett ja võrdlusküvett
kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale
Kokkuleppeliselt on raku eesmine ots: (x) suunatud raku liikumise suunas () sealt kus väljuvad viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete 1 eemaldamine; () raku liikumine; () raku kaitse ärasöömise vastu Silmtäpi funktsioon: () valgustundlik kehake; () raku nähtavaks tegemine (x) varjutab fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; () 50%; () 100%; () 1%; () 0.1% Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad.
3.Retiinhape võib osaleda glükoproteiinide biosünteesil. Retinooli transpordiks vere kaudu on vajalik kandjavalk, mis sünteesitakse maksas. Nii retinooli kui retiinhappe jaoks on olemas transporteri funktsiooniga valgud ka tsütosoolis. Retinooli peamine funktsioon on arvatavasti eellasmolekuli roll, temast lähtudes sünteesitakse nii retinaal kui retiinhape. Pole selge, kas tal on ka iseseisvaid funktsioone. Retinool on valgustundlik ja adsorbeerub mitmesugustele hüdrofoobsetele pindadele, mis tekitab probleeme kliinilises praktikas. Lisaks eelpool kirjeldatud funktsioonidele on β-karoteen ja retinoidid antioksüdandid ja võivad osaleda metabolismis tekkivate vabade radikaalide sidumises. Vitamiin D Vitamiin D sünteesitakse inimese organismis, vitamiiniks osutub vastav ühend ainult olukorras, kui päikesevalgust on napilt. Vitamiin D tuleb organismis konverteerida aktiivseks vormiks, milleks on 1,25-
annaabi.ee 
