Mm. Rotatores o PEA JA KAEL M. trapezius M. sternocleidomastoideus M. semispinalis · Abaluu elevatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o m. serratus anterior o m. rhomboideus major et minor o m. trapezius ülemine osa o m. levator scapulae o m. rhomboidei · Abaluu depressiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. pectoralis minor o M. trapezius alumine osa · Abaluu ülespoole rotatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. trapezius ülemised ja alumised kiud · Abaluu allapoole rotatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. rhomboideus major et minor o M. pectoralis minor o M. levator scapulae · Abaluu retraktsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. rhomboideus major et minor
Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
naaberlülid Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor Eesmine saaglihas Üheksa ülemist Abaluu mediaalne Pöörab abaluu alumist nurka
2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M
pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked suur rinnalihas rangluu, rinnakupide, I- õlavarreluu suur pöörab õlavart sissepoole, surub vastu m. pectoralis major IV roie, kõhusirglihase- köbruke rindkeret, tõstab õlavart ette; lähendab õlavart tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad,...
ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind Suur rinnalihas* Algab rangluult, Õlavarreluu ülaosale Tõmbab ülajäset ette. Suure M. PECTORALIS MAJOR rinnakult ja roietelt kinnitub rinnalihase ja seljalailihase koostöö lähendab ülajäset kehatüvele Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M. PECTORALIS MINOR otsale, mis näeb välja tugevdamisel õlavöötmel tõstab
vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
- lülide processus transversus`ed; f. - sama, mis eelmistel. II. Rinna heterohtoonsed lihased. M. serratus anterior: o. - 1. - 9. roide välispinnad; i. - scapula angulus superior, margo medialis ja angulus inferior; f. - tõmbab õlavöödet ette ja pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine!) M. subclavius: o. - I roidekõhre ülapind; i. - clavicula extremitas acromialise alapind; f. - surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t). M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas). M. pectoralis major: o. pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja
pööramine Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine Suur rinnalihas / Sisemine algab Kinnitub Langetab musculus rinna, rangluu ja kõõlusega ülestõstetud pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab esiküljelt suurköbrukese õlga ettepoole harjale kumerdades selga, tõstab rinnaõõnt, Väike rinnalihas Kolmandalt, Abaluu Kokku tõmbumisel /musculus neljandalt ja kaarnajätkele langetab abaluud
liiges Kere eesmised lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. pectoralis pars clavicularis, humeruse crista -õlavarre -õlaliiges pectoralis major sternum, 1.-7. roie tuberculi majoris aduktsioon medialis et -õlavarre lateralis horisontaal- fleksioon
eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m
nimmelülide roiejätkete (Car, su:) niudeluu nimme painutamine ventraalne pind RINDKERE LIHASED Rinnalihased Pindmised rinnalihased - Alanev rinnalihas - m. Rinnakupide ja roidekõhred Õlavarreluu suur köbruke, Eesjäseme ühendamine mm. pectorales superficiales pectoralis decendens küünarvarrefastsia, (eq:) kerega, eesjäseme õlavarreluu-hari lähendamine ja etteviimine Ristine rinnalihas - m. Rinnakukeha Õlavarreluu-hari (Car),
HETEROHTOONSED Süva kiht Musculus serratus anterior o: roiete 1-9 välispinnad i: scapula angulus superior et inferior, margo medialis f: tõmbab õlavöödet ette + pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine) Keskne kiht Musculus subclavius o: I roidekõhre ülapind i: clavicula extremitas acromialis alapind f: surub claviculat vastu sternumit (stabiliseerib articulatio sternoclavicularist) Musculus pectoralis minor o: roided 3-5 i: processus coracoideus scapulae f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga
Apnoe ehk hingamatus on hingamise peetus üle 20 sekundi, millega kaasneb bradükardia (südamelöögisageduse langus alla 100x minutis) ja/või tsüanoos. Apnoe võib olla nii tsentraalset, obstruktiivset kui ka segatüüpi. (Kallas jt 1999.) 5.2.2. Hingamiselundkonna palpatsiooni metoodika ja hindamine Teostatakse tavaliselt lapse lamavas asendis bimanuaalselt. Hinnatakse rindkere resistentsust, liikuvust, rinnavärinat ehk fremitus pectoralis, pleurahõõrdumiskahinat ja trahhea asetsust. Rindkere resistentsus Imiku ja väikelapse rindkere on väga elastne. Puutehellus on ebaadekvaatne vastus palpatsioonile. Valulikkus esineb näiteks pleuriidi või neuralgia korral. Palpatsioonil võib leida ka tiheduse koldeid. Rindkere liikuvus Mõõdetakse mõõdulindiga rinnanibude kõrguselt maksimaalsel sisse- ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on
rectus abdominis Algab · 5.6.7. roidekõhre välispinnalt · Rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub häbemeliiduse piirkonda häbemeluule F: avaldab survet kõhuõõne elunditele, langetab roideid, lähendab vaagnat rindkerele Välimine kõhupõikilihas m. obliquus externus abdominis. Algab kaheksalt roide välispinnalt Kinnitub · Niudeluu harjale · Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab: · Rangluu mediaalselt otsalt · Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt · Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris) F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale.
samale küljele Pindmised rinna lihased Väike rinnalihas Suur rinnalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. pectoralis Rangluu Õlavarreluu Langetab m. pectoralis III-V roide Abaluu Langetab major mediaalne suureköbruke tõstetud minor keha ees- kaarnajätke õlavöödet, pool, se hari ülajäset, lateraalselt fikseeritud
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse
masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse
masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha
tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel olevad tumepruunid laigud on mõnikord ümbritsetud kollase sõõriga; ülemised sabalisandid on neil valged nagu isastelgi, tiivatäpid mõlemalt poolt tumepruunid. 9 Suur-rabakiil (L. pectoralis) on teiste rabakiilidega võrreldes natuke suurem ja jässakam. Isasel on laiem pea ja rindmik ning ühtlaselt jäme tagakeha, mis on alt must, kuid seljapoole esimesel kuuel lülil oranpunaste laikudega. Iseloomulik tunnus on suur sidrunkollane laik seitsmendal lülil. Erinevalt kahest eelmisest liigist on suur-rabakiili sabalisandid mustad. Tagatiibade alusel on tumedad laigud nagu teistelgi rabakiilidel ning väikesed tumedad laigud võivad olla ka eestiibadel
Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu. b) niude-roide lihas (m. iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus. Antagonist rihmlihas. 43. Suur rinnalihas. M. pectoralis major. O. rangluu, rinnak, 2-6 roidekõhr ja kõhu sirglihase eesmine pind I. Õlavarreluu suurkorpuse pinnale Funktsioon: tõmbab õlavart ette, roteerib sisse ja langetab suure jõuga üles tõstetud kätt. 44. Agonist on lihas, mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigutust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas, mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti
Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4
Rotator manseti moodustavad posterioorselt kolm kõõlust ning antrioorselt kaks kõõlust- need ühendavad süvalihaskihid õlavarreluuga. Rotator manseti kõõlused: Subscapularis kõõlus Biceps kõõlus Supraspinatus kõõlus Infraspinatus kõõlus Teres Minor kõõlus Õlaliigest ümbritsevad liigesed: Õlaliigese fleksioon: agonistlihased: m deltoideus, pars clavicularis, m coracobrachialis sünergistlihased: m deltoideus, pars acromialis, m pectoralis major, pars clavicularis, m biceps brachi stabiliseerijad: m trapezius, m infraspinatus, m teres minor Õlaliigese abduktsioon: agonistlihased: m deltoideus, pars acromialis, m supraspinatus- võimaldab abduktsiooni nii, et surub õlavarreluu pea liigeskoopasse ja hoiab luu kogu abduktsiooni ajal seal. NB! Seda tegevust aitab m subscapularis stabiliseerijad: m trapezius, m infraspinatus, m teres minor, m levator scapulae Õlaliigese ekstensioon:
.. → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Lihased a lgavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud lihaseid?
annaabi.ee 
