Kui toit jõuab neelu, algab tahtele mittealluv protsess. Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU Maopind koosneb näärmetest, mis toodavad soolhapet. Lisaks on limarakud. Mao sisepinna kaitse happe eest: SEEDEELUNDKOND 1) Mao sisepind on kaetud limaga, mis on kergelt aluseline ja happe toime pole nii tugev. Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit
Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja lagundamine happe toimel. Maos on a. aluseline b. neutraalne c. happeline keskkond Mao näärmete funktsioon: Toota sekreeti, mis lammutavad põhiliselt valke (pepsiini toimel). Samas leidub maos vähesel määral ka lipaasi, mis lammutab eeskätt piimarasvadele. Maomahlas leidub süsivesikuid / valke / rasvu lõhustavaid fermente. Pepsinogeen lõhustab valke Lipaas lõhustab lipiide Soolhape toime: .hapustab toidu ja lõpetab sülje amülaasi toime. Samuti hävitab soolhape mikroobe ja 2 kindlustab happelise keskkonna, mis on vajalik ensüüm pepsiini toimeks pH 1,5 3,5. Samuti soodustab soolhape raua imendumist peensooles.
Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht Mao funktsioon toidumahuti muudetakse toit maomahla abil toidukördiks, milles toimub toitainete keemiline lõhustumine ja mõningate ainete imendumine verre (kofeiin ja alkohol). Enamus aineid
Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid. Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed. Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest. Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl). Pearakud toodavad pepsinogeeni.G-rakud toodavad gastriini. Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen, parietaalrakud HCLimanäärmed Maolukuti e. Püloorus. pearakud pepsinogeen, G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin. Pidurdab sekretiin
Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid · Graanulid sisaldavad inaktiivset ensüümi prekursorit, pepsinogeeni (tänu maohappele muutub pepsinogeen mao valendikus aktiivseks proteolüütiliseks ensüümiks - pepsiiniks) · Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus
ECL-rakk vabastab histmaiini, mis H3-histamiintundliku retseptori kaudu enda produktsiooni negatiivselt tagasisidestab ja H2-retseptori kaudu stimuleerib parietaalrakkude HCl produktsiooni. Gastriin stimuleerib ECL-rakke. D-rakkudest vabanev somatostatiin pärssib HCl produktsiooni. Ensüümid maos => pepsinogeenid => lipaas Pepsinogeenid on valkude lõhustamist algatavad ensüümid maos, mis pole aga pearakkudes veel aktiivsed. Pepsinogeene on 7 isoensüümi (pepsinogeen 1...7). Pepsinogeenid 1...5 => molekulmass 42 000...43 000 D, toimeoptimum on pH 1,5...2,2. Kõik isoensüümid aktiveeruvad pH alla 7 korral, kuid esmalt aktiveeruvad (mitte nii happelise pH juures) isoensüümid 6 ja 7. Aktiveerumisel lagunevad pepsinogeenid pepsiinideks (35 000 D), väikesteks pepsiinideks (~5000 D) ja inhibeerivaks valguks (2000...3000 D) = 42 000...43000. Pepsinogeenid 1...5 tuntud ja pepsinogeen 1 või pepsinogeen A nime all, toimeoptimum, nagu eelpool mainitud, pH 1,5..
11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei
P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises. Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt. 5 3.8. Seedimine Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine, säilitamine, rasvade (lipaas) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8- 2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust. Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi. 3.8.1. Peensool
ECL Maokeha – parietaalrakud, pearakud, ECL Maolukuti – G-rakud – toodavad gastriini (hormoon), mis stim. HCl sekretsiooni ja soodustab mao liikuvust ja pearakud. Parietaalrakud toodavad HCl ja sisemist faktorit (glükoproteiin), mis aitab vitamiin B12 imendada. Pearakud toodavad pepsinogeeni, mis konverteeritakse pepsiiniks. ECL – toodavad histamiini, mis stim. HCl sekretsiooni. (histamiin seondub parietaalrakkude retseptoritele ja sekreteeritakse HCl). Maonõre koosneb: HCl ja pepsinogeen. pH maos on 2.0-2.5 (koer). Koer toodab ööpäevas 1 liiter maomahla. Maonõre sekreteeritakse 2-3h pärast söömist, siis kui maos toitu seeditakse. Enamik maomahlast toodetakse maokehas ja maopõhjas. HCl omadused: * muundab proensüümi pepsinogeeni pepsiiniks * hapendab mao sisu (vaja pepsiini tööks) * lagundab side- ja lihaskudet, aitab suuremaid tükke väiksemateks lagundada * tapab mikroorganisme, mis tulevad allaneelatud toiduga kaasa
rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad: · Läviosa- fundus · Maokeha- corpus · Lukutiosa- pars pylorica Maos on happeline keskkond. Mao näärmete funktsioonid: Toodavad erinevaid maonäärme nõresid, mis lagundavad toitu ja tapavad baktereid. Mao näärmete toimimisele tekib maomahl. Maomahlas leiduv pepsinogeen lõhustab valke, lipaas, rasvu ja soolhape soodustab mamotoorikat ja suurendab mamahla nõristumist ja on bakterisiitse toimega. Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit. Peensoole osad: · Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm · Tühisool- jejunum~ 2m · Niudesool ileum ~3m Tema funktsioon on toidu liigutamine, täidu täielik seedimine, bakterite kaitse, hormoonide tootmine
Süsivesikute seede toimub maos sülje ensüümide mõjul seni, kuni mao pH langeb alla 3,6. Mao madala pH moodustab barjääri, mis ei lase mikroobidel tungida soolestikku. Maonäärmed toodavad HCl, proteolüütilisi ensüüme ja vähesel määral lipaasi. Mao limaskesta rakkudes toodetakse 4 põhilist proteaasi: Pepsiin A (tuntud ka kui lihtsalt pepsiin võii pepsiin II) Pepsiin B (parapepsiin I) Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) Kümosiin (renniin) Kõik proteaasid (pepsinogeen, progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike
Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine (hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente Pepsinogeen lõhustab Valke Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L 16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse
parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon
Krooniline mao põletik e, gastriit Maohaavandid Kasvajad Krooniline gastriit võib olla kas üle happesusega (võib üle minna haavandiks) alahappesusega (siin on suurem kasvajate eelsoodumus) Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl seedimiseks. pH ca 0,9 – 2.5 Valke lõh. ensüüm- pepsiin ; Ravsu- lipaasid, HCl toimel inaktiivne ensüüm. Pepsinogeen akt. Pepsiiniks HCl: hävitab mikroobe, pehmendab tselluloosi. NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus
karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on
karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on
Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist,
Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin
Maolimaskestas paiknevad maolohukesed (foveoolid), millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodava HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Maomahla (soolhape, pepsiin, lima) toodetakse ööpäevas 2-3 l. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos ·Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen ·Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks ·Toidusegamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe CH-rikas toit läbib mao kiiresti Valgurikas toit aeglasemalt
vajatakse foolhappe metabolismis, nukleiinhapete sünteesiks, koliini (B4) sünteesiks, pantoteenhappe ja C vitamiini funktsioneerimiseks, erütrotsüütide arenguks, müeliini sünteesiks, naha normaalseks arenguks. AMINOHAPETE KATABOLISM JA UUREA TSÜKKEL 1. Kirjeldage mis juhtub organismis toiduga saadud aminohapetega juhul, kui neid ei kasutata valkude biosünteesiks. Toidust saadavate valkude lagundamine algab maos, kuhu sekreteeritakse proensüümi pepsinogeeni. Pepsinogeen konverteeritakse pepsiinA-ks. Enamus lagundmisest toimub kaksteistsõrmikus pankrease poolt sekreteeritud ensüümide poolt. Nende proteaaside hulgas on nii ekso- kui endoensüüme ja nende kombineeritud toimel tekivad aminohapped, dipeptiidid ja tripeptiidid. Kõik need hüdrolüüsi produktid adsorbeeritakse limaskesta rakkude poolt. 2. Kirjeldage kus toimub aminohapete degradeerimine imetajate organismis. Algab maos
Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin
Pavlov pidas seda faasi väga oluliseks järgnevale seedeprotsessile ja nimetas seda isumahlaks. 2. Gastraalne faas s.o.seedimine maos See faas algab u. 30 minutit peale toidu saabumist.Toit maos, täpsemalt maoseina venitus stimuleerib hormoon gastriini sekretsiooni püüloruses. Gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). Valgu töötlemisel tähtsamaks ensüümiks on pepsinogeen, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks. Rasva lammutab ensüüm lipaas, mida maomahlas leidub vähesel hulgal, toimib ainult emulgeeritud rasvade (piimarasv). Teised rasvad maos ei allu lammutusprotsessidele. Piima seedimine vajab piima eelnevat kalgendamist, imikutel seetõttu rohkelt laapfermenti, täiskasvanutel selleks HCl (0,3-0,5%). HCl soodustab maomotoorikat, suurendab maomahla nõristumist ja omab bakteritsiidset toimet.
2. Gastraalne faas e seedimine maos - algab u 30 min peale toidu saabumist - toidu sattumisel makku ja sellst tingitud maoseina venitus stimuleerib hormoon GASTRIINI sekretsiooni püüloruse osas - gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). ● Valgu töötlemise tähtsaim ensüüm on PEPSINOGEEN, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks. ● Rasva lammutab ensüüm LIPAAS - maomahlas leidub vähe - toimib vaid emulgeeritud rasvadele (piimarasv) - teised rasvad ei allu maos lammutusprotsessidele - piima seedimine vajab eelnevat piima kalgendamist, seetõttu on imikutel rohkelt laapfermenti; täiskasvanutel on selleks HCl (0,3-0,3%)
epiteelirakkude limast) – Pearakud sekreteerivad pepsinogeeni (proteolüütilise ensüümi pepsiini inaktiivne vorm) – Parietaalrakud sekreteerivad soolhapet (HCl) ja seesmist faktorit – G-rakud sekreteerivad gastriini (stimuleerib parietaalrakke, mao limaskesta kasvu, pankreast CCK-B retseptorite kaudu) Maonõre Koostis: – Soolad – Vesi – Soolhape – Pepsinogeen – Seesmine factor pH väga madal (>0.8): – Denatureerib tarbitud valke (sidekude ja lihaskiud) – Muudab pepsinogeeni pepsiiniks – Loob pepsiinide aktiivsuseks soodsa miljöö – HCl kombineerub Ca ja Fe-ga, moodustuvad lahustuvad soolad, millena neil hea imenduda – Kaitsefunktsioon: toiduga kaasa tulnud bakterid ei talu nii happelist keskkonda
Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu Mäletsejalistel on eesmagu (proventriculus) ja pärismagu (libedik) – abomasum. Libedik vastab lihtmaoga loomade maole. Limaskesta üldehitus: katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopia (sisaldab palju elastseid kiude), limaskesta lihaskiht (ainult võrkmikuharjas, kiidekalehtedes), sidekoeline submukoosa)
annaabi.ee 
