kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi?
Vananedes maitsmispungade arv väheneb. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: · soolast · magusat · kibedat · haput Huvitavat · Kassid ei tunne magusat maitset · Kärbsed tunnevad maitset jalgadega · Maod kasutavad keelt haistmiseks Nahk kui kompimiselund Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? · kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest · sünteesib D-vitamiini ja melaniini · eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad
nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Igal inimesel on talle omane lõhn Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimine
Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri kohtades erinev – 0,5 – 4 mm; - nahas hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid; - naha tekised on küüned ja
kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked: 1) 2 paari tundlaid (kompimiselund) 2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine) 3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures) 4) 5 paari käimisjalgu, millest eesmised on varustatud sõrgadega (enesekaitse, saagi haaramine) 5) Ujujalad (tagakeha all) 6) Uim, mille moodustab viimase ujujala paar koos tipulüliga Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees. Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist.
kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10
Sel moel näevad kaslased hästi nii öösel kui ka päeval. Kaslaste kõrvad asetsevad kõrgel pea külgedel. Nii püüab agar kütt kinni väiksemagi krabina. Kõrvade ümar kuju aitab tabada helisid mitmest eri suunast. Kaslased saavad liigutada oma kõrvu nii, et need asetseksid rööbiti heliallikaga. Kompimine, maitsmine, haistmine Nii nagu teisedki loomad, tunnevad ka kaslased oma nahas olevate närviretseptorite ehk lõpmete abil puudutusi, kuid neil on lisaks veel üks tähtis kompimiselund vurrud ja kulmukarvad. Need on pikad ja jäigad karvad, mille juured on ühenduses väga tundlike närvilõpmetega. Osa kulmukarvu kannavad kaitseülesannet iga puudutav ese paneb kassil silmad pilkuma. Veel kasutavad kassid omavahelises suhtlemises haistmist ja maitsmismeelt. Kaslase keel on hästi vajalik tööriist ning ta nina on äärmiselt tundlik. Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi
Postsünaptiline Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine leviku takistamine Retsiprookne Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (kasutusel lihastes) 29 5 Meeleelundid 5.1 Retseptorid Täida tabel. Retseptor Asukoht 5.2 Kompimiselund 5.2.1 Naha funktsioonid Nimeta naha ülesandeid. (5) - - - - - 5.2.2 Naha tekised Nimeta naha tekised. (4) - - - - 5.3 Nägemiselund 30 5.3.1 Silma ehitus Täida joonise järgi tabel. Täidab silmamuna sisemuse Silmaläätsele
● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega.
2) Parasümpaatiline kutsub esile erutuse Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge
meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate
annaabi.ee 
