kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi?
Vananedes maitsmispungade arv väheneb. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: · soolast · magusat · kibedat · haput Huvitavat · Kassid ei tunne magusat maitset · Kärbsed tunnevad maitset jalgadega · Maod kasutavad keelt haistmiseks Nahk kui kompimiselund Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? · kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest · sünteesib D-vitamiini ja melaniini · eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitav...
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10
Sel moel näevad kaslased hästi nii öösel kui ka päeval. Kaslaste kõrvad asetsevad kõrgel pea külgedel. Nii püüab agar kütt kinni väiksemagi krabina. Kõrvade ümar kuju aitab tabada helisid mitmest eri suunast. Kaslased saavad liigutada oma kõrvu nii, et need asetseksid rööbiti heliallikaga. Kompimine, maitsmine, haistmine Nii nagu teisedki loomad, tunnevad ka kaslased oma nahas olevate närviretseptorite ehk lõpmete abil puudutusi, kuid neil on lisaks veel üks tähtis kompimiselund vurrud ja kulmukarvad. Need on pikad ja jäigad karvad, mille juured on ühenduses väga tundlike närvilõpmetega. Osa kulmukarvu kannavad kaitseülesannet iga puudutav ese paneb kassil silmad pilkuma. Veel kasutavad kassid omavahelises suhtlemises haistmist ja maitsmismeelt. Kaslase keel on hästi vajalik tööriist ning ta nina on äärmiselt tundlik. Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi
Postsünaptiline Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine leviku takistamine Retsiprookne Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (kasutusel lihastes) 29 5 Meeleelundid 5.1 Retseptorid Täida tabel. Retseptor Asukoht 5.2 Kompimiselund 5.2.1 Naha funktsioonid Nimeta naha ülesandeid. (5) - - - - - 5.2.2 Naha tekised Nimeta naha tekised. (4) - - - - 5.3 Nägemiselund 30 5.3.1 Silma ehitus Täida joonise järgi tabel. Täidab silmamuna sisemuse Silmaläätsele
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
2) Parasümpaatiline kutsub esile erutuse Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge
meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
