Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas...................................................
karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg
Erialakirjanduses on jõutud järeldusele, et põletushaavad tekivad siis, kui temperatuur nahas suureneb 9K (või 9C). Põletushaavada raskusaste sõltub sellest, millises nahakihis tõusis temperatuur 9K(Soojuskiirguse ... 2008:16). Esimese astme põletuse korral on nahk saanud kahjustada pinnapealselt, mida iseloomustab punetav kuiv nahk. Teise astme põletushaavade korral on kahjustunud epiderm, mille tagajärjel tekivad tumepunasele nahale villid. Kolmanda astme põletus kahjustab derma kihti. Põlenud kuiv nahk ei ole tundlik ning on valget, kollast või musta värvi.......5 Teise ja kolmanda astme põletushaavad võivad tekitada väga raskeid tervisekahjustusi. Nende ravimiseks on reeglina vaja vigastatud erihaiglatesse paigutada. Paljudel juhtudel võivad soojuskahjustused põhjustada surma (Soojuskiirguse ... 2008:13).................................................................................... 6 KOKKUVÕTE..............................................................
Sõnaliiteid Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- Ilma, puudu Anaemia ab- Eemale Abductio ad- Juurde, poole Aductio angio- Veresooni Angiographia puudutav arthro- Liigestega Arthroscopia seotud auto- Ise, oma Autoagressia bi- Kaks brady- Aeglane Bradycardia derma- Naha Dermatitis dia- Läbi, vahel Diaphysis dys- Eba-, häire, Dyslectia raskus e-, ex- Välja ...
Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab
põhjustab harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Kus paikneb HAISTMISELUND? Haistmiselund paikneb ninaõõne ülemises osas Kus asub ja milledest koosneb MAITSMISELUND? Suus keelenäsad NAHA pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasknahk selle all asub derma ehk pärisnahk. Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine? 2135 päevaga. Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse. HingamisfunktsioonLapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis Eritusfunktsioonnaha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest Ainevahetuslik funktsioonalusnaha rasvakude on energiadepooks ja karotiin Dvitamiini eellane.
turses ja punetav · Turse ja erüteem taandub mõne päevaga, tekib ketendus · Ei loeta oki valemites "töötavaks haavaks" II Aastmepõletus · Põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka
ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn
Pindmist koorimist teostavad üldjuhul kosmeetikud, keskmist ja sügavat koorimist dermatoloogid või plastilised kirurgid. Koorimised jaotuvad: 1. Mõju järgi: füüsilised keemilised ensümaatilised 2. Sügavuse järgi: pindmised – (superpindmised/pindmised) haaratud on epidermis kuni basaalmembraanini keskmised – läbib basaalmembraani jõudes derma papillaarkihini sügavad – haaratud epidermis, basaalmembraan, papillaarkiht ja võrkkiht. 7 Keemiliste koorimiste jaotus tugevuse järgi Pindmised geelkoorijad – turvalised keemilised koorimised erinevatele nahanõudmistele. Geelikoorijates kasutatakse enamasti erinevaid puuviljahappeid (glükool-, piim-, sidrun, õun- ja mandlihapet)
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett
rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest
Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub
nimetusega ,,muud kiud"ja nende kokkuliidetud sisaldusega protsentides. 2. NAHK JA SELLE TÖÖTLEMINE, JALATSID Epidermis on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest. Derma e. pärisnahk koosneb tihedast sidekoest. Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. Rasvkude tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. Nahaalune lihaskude asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Lihaskiht kinnitab naha
parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus. Tugi- ja liikumiselundkond elunditeks on skelett, luud, kõhred, liigesed, kõõlused. Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed
taastub täielikult; paraneb ise, tekitamata vesiville. IIA astme põletus: põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid kuni 8 tundi peale traumat (combustio bullosa); villide sisu on kollakas, läbipaistev; villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane; esineb positiivne kapillaarrefleks; haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus: kahjustub derma papillaarkiht; põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi;
1 Polüvinüülatsetaatliimid - PVA liime valmistatakse ka lahusliimidena lahustis. Kiire kõvenemisega, väikese mahtkahanemisega, bio-, valgus- ja oksüdatsioonikindlusega. Mürkkemikaalid- kaubarühma kuuluvad putukatõrjevahendid, umbruhutõrjevahendid, desinfitseerimisvahendid, desodoraatorid. Naha koostis Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandaine Jättes vee kõrvale on naha põhikomponendiks valgud. Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid
10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17
Epidermis on väga hästi arenenud välja väikestel keha piirkondadel, kus karvkate ei ole hästi välja arenenud pea, käppade padjandid, ninapeegel. Epidermise paksus varieerub erinevatel karusloomade liikidel kuid enamasti ei ületa 3 5% kogu nahakihi paksusest. DERMA e. pärisnahk koosneb tihedast sidekoest. Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. 99 % dermast koosneb kollageenkiududest. See koostis määrab ka derma peamised omadused. Kollageenkiud on kokkusurutud, lindikujulise välimusega, paksusega 1 - 10µ. Kollageenkiud omakorda koosnevad peenikestest fibrilliniitidest paksusega 0,1 0,5µ, mis omakorda moodustuvad väiksematest osakestest protofibrillidest. RASVKUDE tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on
Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub
polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse loodusliku päritoluga tselluloosi mitmesuguste keemiliste ühenditega. Kui nendeks keemilisteks rühmadekson metüülrühmad , saadakse metüültselluloos, kui aga karboksürühmad, saadakse karboksümetüültselluloos. Naha koostis: Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandained . Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid:
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
Nende töötlemine on väga vastutusrikas tegevus ja seda mitte ainult tulemust silmas pidades, vaid siia lisandub ka pidev diskussioon loomakaitsjatega, kes välistavad loomade kasutamise tekstiilitööstuses. 1. Mis on toornahk? Nahatööstus tegeleb peamiselt imetajate nahkadega. Kõigi imetajate nahk on põhimõtteliselt ühesuguse ehitusega (evolutsiooniline testimine andis parima tulemuse). Nahatööstust huvitab põhimiselt pärisnahk ehk derma. Teised nahaosad eemaldatakse naha töötlemise käigus. Karusnaha tööstuses tuleb aga säilitada ka marrasknahk (epidermis) koos karvkattega. Pärast ülearuste osade (marrasknaha ja aluskoe) eemaldamist nimetatakse pärisnahka mälvaks. Mälva põhiosa moodustavad kollageenkiudude kimbud koos elastiini- ja retikuliinikiududega. Elastiin ja retikuliin on kollageenile lähedase koostisega. Kiudude vahel on mitmesugused lahustuvad või sültjad ained (albumiinid, globuliinid, polüsahhariidid)
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
Meeleelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab naha ehitust ja funktsioone, oskab nimetada nägemiselundi osi, oskab selgitada pupillirefleksi olemust, oskab kirjeldada nägemisprotsessi, oskab kirjeldada tasakaaluelundi anatoomilist ehitust, oskab kirjeldada kuulmisprotsessi. Üldine sissejuhatus Meeleorganid on inimesel vahendid välismaailma tunnetamiseks. Nad töötavad koos närvisüsteemiga selle tunnetuskanalitena. Nahk (ld cutis; kr derma, dermatoloogia) ja naha teisendid ehk derivaadid Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded: kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest; hoida soojustasakaalu, säilitada kehatemperatuuri; erituselund; meeleelund. Nahal kui inimkeha suurimal meeleelundil on valu-, sooja-, külma- ja puudutusretseptorid. Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
