Hingamissüsteemi eksamiküsimuste vastused (0)

KK 
Hingamiselundkond  
KORDAMISKÜSIMUSED   HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 
  
  
1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. 
Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse 
ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis 
kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses.
2.Nimetage  hingamiselundid  (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles 
* Ninaõõs- cavum  nasi
*kõri- larynx
* hingetoru -  trachea
* peabronhid - bronchi principales
*kopsud-pulmones
3.    Mida mõistetakse kopsuhingamise all? 
See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri( ventilatsioon ). 
Siia kuulub ka  gaasivahetus  alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis 
toimuvad hingamisteedes ja kopsudes
  4.    Mida mõistetakse koehingamise all? 
   gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine           
5.    Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? 
              Päris-hingamiselundid- kopsude  alveoolid , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja 
hingamisteed ,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid.
6.    Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? 
Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid.
 7.    Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega 
Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud 
õhuga.  
8.    Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? 
Õhu puhastamine, niisutamine,  soojendamine  ja kontroll. 
9.    Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad ( siinused )? 
Ülalõualuu urge, otsmikuluu  urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku.
10.  Kõri    lad. k. larynx
Kõri asukoht: asub kaelal  4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad 
kilpnääre, taga  neel .
Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr –epiglottis, 
sõrmuskõhr.           
      Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs.
              Milles seisneb  kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline 
sulgemine . Võtab vastu ärritusi. 
11. Hingetoru    lad. k. Trachea
Hingetoru asend – Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus,  rinnakupide . Taga 
asub söögitoru, külgmiselt paiknevad  veresooned närvid. Algab 6.7 kaelalüli kõrguselt ja 
haruneb rinnaõõnes 4- 5 rinnalüli tasemel kaheks.
Hingetoru ehitus- on 9-15 cm pikkune torujas elund. Hargneb kaheks peabronhiks. 
Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine 
sein on kileline ja on liitunud söögitoruga.  Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- 
limanäärmed. 
 Hingetoru funktsioon - 
12. Peabronhid    lad. k. Bronchi principales
              Asend – Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse 
kopsu, mille väratis nad jagunevad. 
              Ehitus  - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema 
nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest 
rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast.
13. Kopsud    lad. k. pulmones
Parem  kops   lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda  10 
(segmendiks)sagarikust. 
      Vasak kops  lad. k.  Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda  9(segmendist) 
sagarikust. 
Kopsude asend – asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. 
Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust 
kõrgemale.
Kopsude ehitus  - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on 
nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, 
kopsuarter, närvid, bronhiaalsed  arterid . Koosnevad sagaratest- segmendid-  sagarikud .. 
Peabronh jaguneb puuoksa  taoliselt  peenemateks  harudeks ( bronhiaalpuu ). Bronhioolid 1mm
??Nimetage kopsude pinnad ja   neil asuvad moodustised – Roidmine pind( roided ) 
vahelihasmeline, keskseinandmine.
Funktsioon  - peamine ülesanne gaasivahetus
14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon 
       Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab  kopsus  väike  vereringe . Koosneb kopsuarteritest ja 
kopsuveenidest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsu venoosne   veri  mis kopsus annab ära CO2 ja 
küllastub hapnikuga , kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta.
Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb 
bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja 
toitainetega , veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid.
15. Selgitage mõisted:
Kopsuvärat  lad. k.  – hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend
Kopsujuur  lad. k – radix pulmonis 
Kopsualveool   - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb.
Pleura  - ehk kopsukelme , serooskelme. Kops on sellega kaetud.
 
Pleuraõõs   - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum
Pleuraõõnes   ei  ole õhku  
              
Mediastiinum  ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad 
elundid.
Bronhiaalpuu  - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja 
segmendibronhideks.
  
16. Selgitage, mis on inspiirium  ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised 
lihased, rind tõuseb ülespoole, diafragma  kontraheerub,  rindkere  õõs suureneb rõhk on kopsudes 
negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse.
17.Selgitage, mis on ekspiirium  ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, 
rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja.
18.Nimetage hingamistüübid 
•       abdominaalne e kõhuhingamine
• diafragmaalne e vahelihashingamine. 
• segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 
19.   Selgitage mõisted: 
               Hingamissagedus   - hingamisliigutuste arv ühes  minutis . Naistel 15, meestel 12-
              Hingamismaht   - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l)
               Minutiventilatsioon   - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk.
               Pneumotooraks  - õhkrind
              Düspnoe  - hingeldus
               Apnoe  – hingamise seiskus              
Hüperventilatsioon  - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt.
   Hüpoksia   - hapnikuvaegus  veres
20. Kirjutage arvväärtused: 
              Hingamissagedus täiskasvanul   16-20
                                                vastsündinul 20-40
              Hingamismaht   täiskasvanul. 0,5 
              Kopsude eluline maht  täiskasvanul  
20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 
21. O  sisaldus on kõrgeim     a. sissehingatavas õhus 
2  
22.CO  sisaldus on kõrgeim      b. väljahingatavas õhus 
2  
23.Kirjeldage hingamise regulatsiooni (reflektoorne, humoraalne ) 
              
                     Reflektoorne- põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval 
infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline  vaheldumine .
Humoraalne- juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis 
kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Tundlik on CO2 JA H liigsusele, mis 
põhjustab hingeldamist.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 
Koostanud  M. Kolga  2009 

Document Outline

• KORDAMISKÜSIMUSED   HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST