KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST (0)

 
1.
     KORDAMISKÜSIMUSED   HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 
 
 
1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. 
Hingamise  all  mõistetakse  füsioloogilist  protsessi,  mis  kindlustab  organismi  kudede  hapnikuga 
varustamist  ja  vabaneb  ainevahetuse  käigus  tekkinud  süsihappegaasist. Hingamiselundite  süsteem 
täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 
 
2. Nimetage  hingamiselundid  (järgnevuses)  
ninaõõs
cavum  nasi
 
kõri
larynx  
hingetoru
trachea
 
peabronhid     bronchi, principales 
kopsud            pulmones 
 
 
http://image.wistatutor.com/content/feed/  
3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele?  
* päris­hingamiselundid – need on kopsude  alveoolid , kus toimub gaasi­ 
vahetus õhu ja vere vahel 
*  hingamisteed  – kõik teised ülalnimetatud  elundid , millede ülesandeks on 
sisse­ ja väljahingatava õhu juhtimine 
 
4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? 
Kliinilises praktikas  on  tavaks  ninaõõnt  koos   neelu   ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks 
hingamisteedeks ; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 
 
 
 
 
5. Hingamiselundite  ehituslikud  iseärasused võrreldes teiste elundkondadega 
Hingamiselundite iseärasuseks  on suuremal osal nende seinte tugev  luust  või kõhrest  skelett , mis ei 
lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. 
Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga.  Limaskest  
osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. 
Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, 
kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 
 
6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? 
Seda filtreerivad peenikesed  karvakesed  ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed 
võetakse kinni. 
7. Kõri    asukoht  
Kõri asub  kaelal  4.­6. kaelalüli kõrgusel. 
 
Milles seisneb  kõri funktsioon? Hääle tekitamine 
8. Hingetoru    lad. k. Trachea 
Hingetoru  asend  Algab  kõrist  6.­7.  kaelalüli  kõrgusel  ja haruneb rinnaõõnes 4.­5. rinnalüli tasemel 
kaheks peabronhiks­ paremaks ja vasakuks.  
 
Hingetoru  ehitus­  Hingetoru  koosneb  16­20  kõhrelisest  poolrõngast,  mis  on  omavahel  ühendatud 
võrusidemetega.  Hingetoru   tagumine   sein  on  kileline  (koosneb  side­  ja  silelihaskoest)  ja  on  liitunud 
söögitoruga. 
 
Hingetoru funktsioon  on õhu liikumine ninast kopsu. 
6.
Peabronhid 
bronchi  principales  Parem  ja  vasak  peabronh  lähtuvad  hingetorust  ja 
suunduvad  vastavasse  kopsu,  mille  väratis  jagunevad  nad  sagarabronhideks.  Parem  peabronh  on 
vasakust  lühem  ja  laiem  ning  haruneb  hingetorust  väiksema  nurga  all.  Peabronhide  ehitus  on 
analoogiline  hingetoru  ehitusele,  kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest 
ja limaskestast. 
Parema  peabronhi  pikkus  on  1­3  cm,  vasakul  4­6  cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu  veen , 
vasaku kohal – aordikaar. 
 
10. Kopsud    lad. k. pulmones 
Parem  kops   koosneb (mitmest?)   3  sagarast  ja vasak kops  koosneb (mitmest?  2 
sagarast.   
Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides 
 
Kopsude ehitus   
Kopsud  kujult  meenutavad  koonust,  mille  alumine  laiem  osa  –  põhimik  –  toetub  vahelihasele  ja 
ümardunud  ülemine  ots  –  tipp  –  ulatub  kaela  piirkonda  2­3  cm  rangluust  kõrgemale.  Kopse  on  2 – 
 
 
parem  kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 s
  agarast : üla­, kesk­ j a 
alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja s
  ellel on üla­ j a alasagar.  Sagarate  vahele jäävad lõhed. 
Kopsusagarad jagunevad (
  bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus o
  n 1
  0 s
  egmenti ja v
  asakus 
9),  mis  koosnevad  sagarikkudest.  Iga   sagar ,  aga  ka   segment  on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, 
omades  omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige v
  äiksemaks a
  natoomilis­funktsionaalseks ü
  hikuks 
on kopsualveoolid e. – sombud , mis teostavadki kopsude peamist ülesannet – gaasivahetust. 
 
Funktsioon   Gaasivahetus  
7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon 
Esimene  veresoonte  süsteem   teostab   kopsudele  spetsiifilist  hingamisfunktsiooni  (s.o.  väike 
vereringe ),  mis  koosneb  kopsuarteritest  ja  kopsuveenidest  ning  nende  harudest.  Kopsuarterite 
kaudu  tuleb  kopsudesse   venoosne    veri ,  mis  ringleb  kopsualveoolide  ümber   andes   ära 
süsihappegaasi  ja  küllastub  hapnikuga.  Kopsuveenide  kaudu  voolab   arteriaalne   veri  südame 
vasakusse kotta. 
Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes  eneses  (
  s.o. suur v
  ereringe), m
  is 
koosneb  bronhiaalarteritest  ja  bronhiaalveenidest.  Bronhiaalarterite  kaudu  saabuva  arteriaalse 
verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, b
  ronhiaalveenid k
  annavad  venoosse  v
  erega 
kopsudest välja ainevahetuse j ääkproduktid. K
  ummagi v
  eresoonte s
  üsteemi p
  eenimate h
  arude vahel 
on anastomoosid. 
 
8. Selgitage mõisted: 
Kopsuvärat  Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on 
see laiem ja lühem kui vasakul. Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi­ ning 
veresooned  – kõik kokku koos katva  kopsukelme  e. kopsupleuraga moodustavad  kummagi  
kopsu kopsujuured  
      Kopsualveool   Kopsu kõige väiksem anatoomine­funktsionaalsne ühik on kopsualveool e. 
kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet – gaasivahetust. 
Pleura   Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest 
lestmest  koosneva  pleurakoti. 
Pleuraõõs   Kopsukelme lestade vaheline ruum 
Pleuraõõnes      a. on õhku     b. ei  ole õhku   
Mediastiinum   ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum 
Bronhiaalpuu   Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara­ ja 
segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 
9. Selgitage, mis on  inspiirium  ehk korduv rütmiline sissehingamine 
10. Selgitage, mis on  ekspiirium  ehk korduv rütmiline väljahingamine 
11. Selgitage mõisted: 
 
 
Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv  minutis  
 
Hingamissagedus täiskasvanul   u. 15­20 korda minutis 
                              vastsündinul  u. 60 korda minutis 
Hingamismaht    On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. 
 
     Hingamismaht   täiskasvanul Normaalselt on see  puhkeolekus  ~0,5 liitrit 
Minutiventilatsioon    On ühe minuti jooksul sisse­väljahingatava õhu hulk. 
 
Pneumotooraks  Õhkrind 
Düspnoe  hingeldus 
  Apnoe   hingamisseiskus 
Hüperventilatsioon  inimene  hingab  suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt 
Hüpoksia   Kudede hapnikuvaeguse 
20. Kopsude eluline maht  täiskasvanul  3500 ­ 4500  ml 
12. Kus asub  hingamiskeskus  ? Selle funktsioon. 
Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise 
reguleerimine.. 
 
13. O  sisaldus on kõrgeim     a. sissehingatavas õhus 
2  
         b. väljahingatavas õhus 
         c. alveolaarõhus 
14. CO  sisaldus on kõrgeim     a. sissehingatavas õhus 
2  
         b. väljahingatavas õhus 
         c. alveolaarõhus