Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris o M
2, 4 Veojõufaas 1 2 3 4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis).
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c
Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon.
Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja
ette kaldumast Musculus tensor fascia latae o: spina iliaca anterior superior i: tractus iliotibialis f: koos maximusega reie abduktsioon + reie antefleksioon ja siserotatsioon Musculi rotator triceps 1) Musculus gemellus superior o: spina ischiadica 2) Musculus gemellus inferior tuber ischiadicum 3) Musculus obturatorius internus membrana obturatoria Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica f: reie välisrotatsioon Musculus piriformis o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED
trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M. quadratus femoris: o. tuber ischiadicum; i. crista intertrochanterica; f. reie välisrotatsioon M. gluteus maximus: o. ala ossis ilii (tagapool linea glutea posterior`i), fascia thoracolumbalis, os sacrum; i. a) tuberositas glutea (alumised kimbud) + b) tractus iliotibialis (ülemised kimbud); f. a) reie retrofleksioon ja välisrotatsioon; b) reie abduktsioon (ülemised kimbud) ja aduktsioon (alumised kimbud), c) seismisel hoiab keha puusaliigesest ette kaldumast. M. tensor fasciae latae: o
Vallasroideid 11 ja 12 roidepaar. Näita noolega ja kirjuta luude osad, mis moodustavad piiri suure- ja väikevaagna vahel. Häbemeluu kamm, niudeluu joon, ristluu neem Selgita sümfüüsi ehitust ja näita noolega tema asukohta. Sidekoelisest kõhrkoest Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas
Puusaluu (paariline) Os Kummagi puusaluu moodustab: Niudeluu (Os ilium), coxae Süleluu (Os pubis), Istmikuluu (Os ischii) Vaagen tervikuna Mõlemad puusaluud, Ristluu, Esimesed sabalülid (Pelvis) Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum Reieluu ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris), Os femoris Reieluuplokk (Trochlea ossis femoris), Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis) Põlvekeder Põlvekedrapõhimik (Basis patellae), Põlvekedratipp Patella (Apex patellae) Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et Sääreluu lateralis), Sääreluukeha (Corpus tibiae), Sääreluutigu
Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris) F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m
sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU
0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5. 3 M. rectus femoris Reiesirglihas (osa reie-nelipealihasest) 6. 3 M. vastus lateraalis; Külgmine pakslihas; 7. M. vastus medalis; Keskmine pakslihas; ; Vahelmine pakslihas ; M. vastus intermedius 3 M
Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri Mamma Mammae (naise)rind Mandibula Mandibulae Lõug Metacarpus Metacarpi Käelaba Nasus Nasi Nina
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk. Küünarliigeses? Musculus biceps brachii. Pikk pea (caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud.
Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m. latissimus dorsi - selja lai lihas m. pectoralis major - suur rinnalihas
v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a
tuhara line’i vahelt Laisidekirme-pingutaja Eesmis-ülemine Niude- Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga sääreluukulgla Reie-nelipealihas* Reiesirglihas:eesmis- Põlvekeder, Tõmbab reit ette MUSCULUS alumine niudeluuoga põlvekedraside, QUADRICEPS FEMORIS Later.pakslihas:suur sääreluuköprus pöörel, reieluu- Tervikuna sirutab säärt karejoon Tema kõõlusesse jääb põlvekeder Med.pakslihas:reieluu- karejoon Vahelmine pakslihas:reieluu eesmine ja külgmine
Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon
osa -kallutus ja langetamine -sääre fleksioon, siserotatsioon M. quadriceps -spina iliaca -tuberosita -sääre ekstensioon, reie põlveliiges ja femoralis femoris anterior inferior ja s tibiae fleksioon, kallutab vaagnat puusaliiges -m. rectus femoris kohe ülalpool ette -m. vastus lateralis acetabulumi -põlveliiges -m. vastus medius ülaserva -sääre ekstensioon -m. vastus -põlveliiges intermedius -linea aspera -sääre ekstensioon
9. 5 phalanx, ngis, f. faalanks, sõrme-ja varbalüli , 0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5. 5 articulatio gens põlveliiges 6. 5 pes, pedis, m. jalg 7. 5 tbia, ae, f. sääreluu 8. 5 fibula, ae, f. pindluu 9. 6 ossa metatarsalia pöialuud ; 0. 6 metatarsus, i, m. pöid 1. 6 tarsus, , m. pöialaba 2.
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest ...
Reie ruutlihas Välimine toppelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. quadratus Istmikuköber Reieluu Pöörab reit m. obturatorius Toppekile ja Reieluu Pöörab reit femoris pöörlatevahehari väljapoole externus toppemulgu pöörlaauk väljapoole ümbrus Reie lihased EESMINE RÜHM Rätseplihas Reie 4-pealihas
Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab sartorius säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuköbrult Sääreluukörpus Poolkilelihas Istmikuköbruke Sääreluu, põlveliiges, Moodustavad nn süva hanejala õndlalihase sidekirm
(roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine),
(roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine),
kinnituskõõlus (Car), kaudu põlveliigese puusaköber (Un) sirutamine Reie-nelipealihas - m. Reiesirglihas - m. rectus Niudeluukeha Põlvekeder, sääreluuköprus Põlveliigese sirutamie ja quadriceps femoris femoris fikseerimine ning puusaliigese painutamine Lateraalne pakslihas - m. Reieluu proksimaalne pind, Põlveliigese sirutamine
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
m. gluteus medius väike tuharalihas niudeluu reieluu m. gluteus minimus laisidekirmepingutaja niudeluuoga niude-sääreluukulgla eemaldab ja tõmbab reit ette reie-nelipealihas niudeluuoga, reieluu põlvekeder, tõmbab reit ette; tervikuna sirutab säärt ALAJÄSE m. quadriceps femoris põlvekedraside, sääreluuköprus rätsepalihas niudeluuoga sääreluuköprus tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sissepoole
vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa) ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED Puusaliiges (art.coxae) - Moodustuvad caput femoris ja acetabulum - Liigespindu täidab labium acetabulare - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna ette kallutus/taha kallutus; vaagna elevatsioon (tõstmine)/depressioon (langetamine); vaagna rotatsioon vasakule/paremale 11 Sidemed: Tähtsaim ja kõige tugevam side: spina iliaca
- Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris - Pikk pea istmikuluu köber - Lühike pea reieluu tagapind Pindluupea F: 1. Puusaliigeses painutab taha 2. Põlves painutab ja roteerib välja 42. Nimeta küünarliigese sidemed (3) 1. Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Randmeluud (ossa carpi) (8) Lodiluu os scaphoideum, Kuuluu os lunatum, Kolmkantluu os triquetum, Hernesluu os pisiforme,Trapetsluu os trapezium,
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse. Vigastuse ulatus võib varieeruda täielikust rebendist (hinne 3) kuni kerge venituseni (hinne 1-2). M. biceps femoris on kõige sagedamini vigastatav hamstringlihas, arvatavasti tema kahekordse innervatsiooni pärast. Arvatakse, et see on vigastuse eelduseks just halval koordinatsioonil, eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja
2. . - (): 1. ; 2. : ( ); ( ) os -, logos : - - . (): 1. : - - , - , 2. : - - (), , . - . 3. : - - . . : , : - - - - - 200 , 270. 36-40 , . : - 50% ; - 1/3 , . . - 2/3 , , . , , .. . : - : : os femoris 1,5, . . . : , 15%. , , . - . . - . . : : - , . , , . - . (), - , . , (, ). : : - ; - . (5 ): 1. - - 2. 3. 4. () 5. : , , () , ; , , ( ). - ; . ., . . , , . .- , : - , , . . - , , , . ,
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3
Põlveliiges. Kõnni toeperioodi kolme esimese faasi jooksul käitub painutatud põlveliiges jala maha asetamise jõu (põrutuse) amortisaatorina. Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv peab kõnni ajal taluma keharaskust, amortiseerima jala mahaasetamise jõu, suurendama sammupikkust ning võimaldama jalal liikuda kõnni hooperioodil ette. Et sirutada põlve, kasutab m. quadriceps femoris vaid 4-5% maksimaalsest tahtlikust kontraktsioonist, kuid nii toimides, kontrollib põlv keharaskuse talumist. Hamstringlihased painutavad põlve ning töötades ekstsentriliselt, pidurdavad jalga hooperioodis. 19 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik
1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule.
bloody, salty, and bitter flavor notes (Calkins Stetzer et al. (2008) reported that beef 2006). Volatile compounds impact these Complexus contained twice the concentration flavor notes as well. Higher concentrations of of 2,3-octanedione, nonanal, and butanoic phospholipids, phosphatidylcholine, and acid, and 30% more hexanoic acid than the phosphatidylethanolamine increase livery Gludeus medius, Rectus femoris, Vastus lat- and ammonia flavors in beef (Larick et al. eralic, Vastus medialis, Psoas major, and 1989). Several muscles (Triceps brachii, Longissimus dorsi. Vastus lateralis, and Vastus intermedius) with livery off-flavor have more heptanol, hexanal, hexanol, B-pinene, 1-octene-3-ol, Off-Flavors
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
