otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n
c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus (ümberlülitus) —> plexus renalis —> ren a) Nimetage sümpaatilise närvisüsteemi ganglionid - paravertebraalsed ganglionid, prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n
Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv ajuainesse; kiuliselt koostiselt seganärv (prevaleeruvalt parasümpaatiline) n vomeronasalis algab ninavaheseinas vomeronasaalelundist, läbib lamina cribosa,, lõpeb bulbus olfactorius accessoriuses (on haistmisnärvi osa) chiasma opticum canalis opticus ganglionile vastavad rakud paiknevad silma tundetuumale vastavad rakud
28. milliseid põimikuid moodustavad seljaajust Kaela, õla, nimme ja ristluu põimikud (seljaajunärvide kõhtmised harud) NS slaid 78 lähtuvad närvid? 29. mis piirkonda innerveerib kaelapõimik? Kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid NS slaid 79; anat lk 215 30. milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim? Vahelihase närv NS slaid 79; anat lk 215 31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik? Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka NS slaid 82-83; anat lk 216 32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 1. Lihase-nahanärv 2
M. os sphenoidale mandibula -mandibula depressioon TMJ pterygoideus -mandibula protraktsioon lateralis -mandibula kontralateraalne deviatsioon Kaela tagumise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust liigutused M. trapezius kael, linea nuchae -Ülemised kiud -lülidevaheliigesed Accessorius superiorilt, kinnituvad -kaela ja pea -skapulokostaalne
13. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei moodusta närvipõimikuid. 14. Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond Kaelapõimik moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapöörajalihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela, pea ja rinnanahale. Põimiku pikim närv vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus:
2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2
· Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks.
(venoosne veri). 16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19
ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor,
4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3
lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee:
temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks
vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist
elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10
võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu kindlustab heliaistingu poolringkanalid tasakaaluelund kõrvas närv impulsside edastamine ajule 6. Tasakaalu hoidmine kõrva abil 7. Kuulmishaistingu teekond ajuni kõrvalest kuulmekäik trummikile vasar alasi jalus tigu närv aju 8. Nimeta põhjused, mis põhjustavad kuulmise nõrgenemist! - pikaajaline vali müra - haigused - ravimid 9. Keele maitsmiselundid oskad teha skeemi ja näidata asukohta Keelenäsad (keelel)
- innervatsioon: 1) Deltalihas – õlavarrepõimiku kaenlanärv 2) Suur rinnalihas – õlavarrepõimiku mediaalne ja lateraalne rinnanärv (nn. pectorales medialis et lateralis) 3) Õlavarre-kakspealihase lühike pea, kaarnajätke-õlavarrelihas – õlavarrepõimiku lihasenahanärv (n.musculocutaneus) 4) Väike ümarlihas - õlavarrepõimiku kaenalnärv (n. axillaris) 5) Suur ümarlihas, harjaalune lihas - õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapualres) 6) Õlavarre-kolmpealihase pikk pea – õlavarrepõimiku radiaalnärv (n.radialis) 7) Selja lailihas - õlavarrepõimiku rindkere- seljanärv (n.thoracodorsalis) 8) Harjaülene lihas – õlavarrepõimiku abaluuüline närv (n.suprascapularis) 9) Abaluualune lihas – õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu.
eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine)
1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest ➔ N
Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis. Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel: 1 aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. 2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed
võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele
· Proovi tekitada mõnusat keskkonda Harjutamine Kui esitlus on valmis, harjuta kuidas sa esitled seda Samuti kui on ajalimiit, siis proovi selle sees ära teha ja jäta aega küsimusteks Esitlus Esitledes oma tööd, ole alati valmis selleks, kui keegi sind segab või küsib midagi Kui närv sisse tuleb, proovi seda siiski varjata Küsimusi? Mina tänan!
liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet
Lääts on tavaliselt mõnevõrra lamedam. Kaugnägevus on iseloomulik tunnustele, mis toimuvad vanemas eas. Läätse elastsus väheneb, mistõttu ta omandab ka lamedama kuju. Kaugnägemise korrigeerimiseks kasutatakse kumeraid prilliklaase. Silmamuna pööramine vaadeldava objekti suunas toimub kuue lihase osavõtul. Need on: 1) Ülemine ja alumine sirglihas 2) Sisemine ja välimine sirglihas 3) Ülemine ja alumine põikilihas Neid kuut lihast innerveeritakse järgmiselt: Kuues peaaju närv (eemaldaja närvi) innerveerib välimist sirglihast, mis pöörab silmamuna väljapoole küljele. Kolmas peaaju närv innerveerib ülemist ja alumist ning sisemist sirglihast ja ülemist põikilihast. Neljas e blokinärv innerveerib alumist põikilihast. 4. Värvusnägemine. Nägemine pimedas. Värvuste nägemine toimub kolvikeste abil. Vastavalt kolme värvuste komponendi teooriale on kolme erinevatele närvidele tundlikke kolvikesi. Need on siis sinisele,
Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!)
7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12
Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale
Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon:
imemisrefleks, põie ja pärasoole kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine, tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk. Võtab info vastu -------närv, viib KNS----> KNS, peaaju, seljaaju -----närv, toob info-----> ELUND, mis reageerib. Refleksikaar põlverefleksi korral Puutetundlik rakk nahas---närv viib KNS--- seljaaju -------- närv toob info----jalalihas., mis reageerib. (lihased) maitsetundlikud rakud keelel--närv viib info KNS'i-- peaaju--- närv toob info--
.hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha. Illustratsioonid Illustratsioone tegi kunstnik Peeter Allik Mustade triipude võrgustik kaubamärk Tema kunstis peegeldub terav sotsiaalne närv Illustratsioonid on kohati ropumad kui tekst ise Tänan kuulamast!
Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151)
Käitumisviisid Agressiivne käitumine- läheb kergesti närv ja tõstab häält,ülbe, asjad lendavad, ei arvesta teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine. +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse, asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis
nähtamatut ümbrust ja omaenese peidetud võimeid. Näitus "Dialoog pimeduses" toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Ahhaa keskuses. Minu jaoks erakordne näitus, mille sarnasel ei olnud varem olnud. Oluline erinevus tavapärasest näitusest oli see, et sõna otseses mõttes "näha" ei olnud midagi. Tegemist oli huvitva kogemusega. Umbes tund aega kestis selle väljapaneku külastamine läbi erinevate keskkondade. Helid olid alles, mõtted liikusid peas tavapärasest kiiremini, kummaline närv tungis naha alla ja süda lõi paar kiiremat lööki. Veidi oli hirm. Arvatavasti kartus tundmatu ees. Need olid minu isiklikud esimesed emotsioonid näitusel. Tund uues maailmas, mis oli väga teistmoodi. Raske on kõike läbielatut kirjeldada, sest kogetud emotsioonid olid nii erinevad. Näiteks käisin näitusel sõbraga, keda ei liigutanud kogetu pooltki nii sügavalt kui mind. Rollid vahetusid ja pimedast sai justkui teejuht nägijale. Inimesed, kes on tuuri
võimaldab inimestel liikuda annab kehale kuju luudes tekivad vererakud (punased) rasvainete varupaik (kollane luuüdi) mineraalide varjupaik 9. Luu joonis, selle osad ja nende ülesanded Käsnollus- vähendab luu kaalu Plinkollus- annab tugevuse Veresooned- kannavad toitaineid ringi Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Närv- kannab infot edasi Luuüdi- vererakude moodustamine Luuümbris- moodutab uusi luurakke kaitseb luud 10. Inimese luud! 11. Lihaste üldised ülesanded: aitavad keha liigutada annavad kehale kuju aitavad siseelundeid kaitsta aitavad säilitada keha temperatuuri 12. Võrdle omavahel 3 tüüpi lihaseid!
suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt. Teise vaatuse alguses, kui Katariina Ratasepp mängis Ateena kuju, häiris mind Ateena kuju pilk, võib-olla keskendusin sellele korra niipalju, et see jäigi mind kogu järgneva tseeni vältel häirima. Etendus lõppes Sokratese väärika surmaga. Väga meeldis kuidas Sokrates jäi endale kindlaks ning võttis kohtuotsuse vastu, ning suri.
Klienditeenindajate suhtumist klientidesse peaksid jälgima juhatajad, ning vajadusel tegema märkusi või rääkima probleemist miks tööline käitub klientidega negatiivselt ja motiveerima neid positiivsele suhtumisele.Tihtipeale käivad inimesed nurisemas ja vingumas teatud kaupade üle, mida firma müüb.Sellises olukorras peab jääma klienditeenindaja kliendi vastu viisakaks ja ei tohiks minna isiklikuks, kuid tihtipeale klientiteenindaja närv ei pea vastu ja ta hakkab kliendiga vaidlema,vastu rääkima teda sõimama vms.Sellist asja juhtub tihti ja sellega kaotatakse viimnegi usaldus firma vastu ja näidatakse negatiivset suhtumist kliendi suhtes. Kuid mitte kõik firmad ei ole klientide suhtes negatiivsed vaid on ka neid, kellel on positiivne ja rõõmsameelne klientideenidus ehk sellistes firmades töötavad proffesionaalid ja kindlasti minnakse sinna ennam kui negatiivse suhtumisega firmasse
Bioloogia II kursus 3. teema inimese talitluse regulatsioon Küsimused: · Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi
· keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud · elojooksul omandatud · ohuolukord 2. tingimatud · pärilikud (neelamine, põlverefleks)
Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel. Elusorganismidest on kõige suurem pinge allikas elektriangerjas, Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju väiksem. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust
Õpetajale vastu hakates, aetakse väike probleem tavaliselt kõige hullemaks, mis lõppude lõpuks viib suure tülini. Õpilane Lapsevanemad Õpilase ja vanemate suhted on nagu peresuhted ikka. Kui koolis korralikult ei käi ja rahuldavatele hinnetele ei õpi, siis ei saa ka kõike, mida hing ihaldab. Ja kui õpilane tahab väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja kannatada, ja oma vanemate tahmise järgi tegutseda, mis pole tegelikult üldse nii hull, ollakse kõige viimases koolistaadiumis üliõnnelikud ja tänulikud oma vanematele. Õpetaja Õpetaja Pedagoogid võimutsevad omavahel selle abil, kes on kõrgemal positsioonil. Samal
Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab
Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate keelenäsudele. Aroom+õhk-> ninaõõs-> lima-> haisterakud->närv->aju. Naha retseptorid- soe, külm, valu, surve, puudutus. nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine,kompimine.
*pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon transpordib verd *närv närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi 7)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt palavas ruumis? Higinäärmed hakkavad tootma higi. Higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. 8)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt külmas ruumis? Veresooned ahanevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Karvapüstituslihased hakkavad tööle. Lihaste töö leevendab külmatunnet.
4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad
arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus
Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1
arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad
annaabi.ee 
