Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) all: ülemine ja alumine kopsuveen
küllastub hapnikuga , kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15. Selgitage mõisted: Kopsuvärat lad. k. hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16
hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata
hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter
Alumine osa laiem (toetub vahelihasele), ülemine osa tipulaadne (2-3CM rangluust kõrgemal) Ehitus Kujult meenutab koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümar ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14. Kopsude vereringesüsteemid Funktsioonid 1. VVR Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi 2. SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92
F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa - Musculus cricothyroideus selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv all: ülemine ja alumine kopsuveen F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja Kopsujuur paiknen kopsusidemes ligamentum pulmonale kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa BRONHIAALPUU suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb - peabronh bronchus principalis - Musculus vocalis - sagarabronh bronchi lobares
annaabi.ee 
