Südame veresoonkond (0)

Sarnased õppematerjalid

46

docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim

Anatoomia

2

docx

Vereringeelundkond, süda, veri

.............. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 5. Täida lüngad. Inimese süda on ...............osaline. Ta koosneb...........kojast ja ..............vatsakesest. Südame kodade ja vatsakeste vahel on .................klapid. Südame vatsakese aordi ja kopsuarteri väljumiskohas paiknevad .............klapid . 6. Kus süda inimese kehas asub? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................

Bioloogia

2

docx

VERERINGEELUNDKON6

VERERINGEELUNDKOND Tööleht Kokku 37 punkti 18,5-27,0 „3“; 27,5 – 32,5 „4“; 33,0 -37,0 „5“ 1. Millistes südame osades voolab hapnikurikas veri?(1p) 2. Mis iseloomustab kala, mis kahepaikse ja mis imetaja südant? Tee valik ja märgi ära sobivad vastused: KL – kala, kahepaikne -KH, imetaja – I. (7p)  Südames on kaks kambrit.  Südames on kolm kambrit.  Südames on neli kambrit.  Kogu südames voolab venoosne veri.  Südame paremas pooles voolab venoosne ja vasakus arteriaalne veri.

Bioloogia

5

docx

Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta

ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine mitmesugused kaitsefunktsioonid hurmoraalne regulatsioon erinevate kehaosade temperatuuri regulatsioon 2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat peenemat veresoont verevoolu järjekorras! Arterioolid - Kapillaarid - Veenulid 3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks? Kanda verd elundi poole 4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks? Vere voolamine elunditest südame suunas 5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta? Elastne ja kohev sidekude, silelihasrakkudest, lihaskude. Arterioolid, veenulid ja kapillaarid. 6. Mis tähtsus on kollateraalidel ja anastomoosidel? Nende tõttu säilib elundi verega varustatus ka juhul, kui mõni arteritest on muutunud läbimatuks 7. Mis ülesannet täidab arteri lihaskest? Selle kokkutõmbumine soodustab vere edasiliikumist ja reguleerib vere juurdevoolu elunditesse ja kudedesse 8

Inimese anatoomia

32

docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku

Õendus

4

docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised ­ joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake).

Füsioloogia

2

docx

Bioloogia: vereringeelundkond

· Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Südame tööd kiirendab ehmatus, viha, raev. Aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub.

Bioloogia

4

docx

Süda

Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)