Südame veresoonkond (0)

 
SÜDAME­VERESOONTE  SÜSTEEM.  VERI  
 
 
 
1. Arterid on  veresooned ,  milledes  veri voolab
a  . südamest elundite suunas 
b. elunditest südame suunas 
2.  Veenid  on veresooned, milledes veri voolab
a  . südamest elundite suunas 
b. elunditest südame suunas 
3. Selgitage mõisted: 
Kollateraal   lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on 
vigastatud või umbes. 
Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. 
Kapillaar    Kõige  peenemad  veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri  voolab kõige 
aeglasemalt. 
4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses 
*  Arteri sein on paksem. 
*  Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. 
*  Veenide seinad on nõrgemad. 
5. Süda  lad. k. .Cor 
    Südame asukoht  on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asub
keha mediaantasapinnast vasakul. 
6. Nimetage südame seina  kihid  alates  sisemisest  ja iseloomustage lühidalt 
*  Endokard ehk  sisekest  vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. 
*  Müokard ehk  lihaskest , mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest.
*   Epikard  ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 
7. Mis on  perikard  ?  Südamepaun 
8. Südame vasakus  pooles  voolab     a.  arteriaalne  veri
b.  venoosne  veri 
    Südame paremas pooles voolab    a. arteriaalne veri
b. venoosne veri 
9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned 
 *  Parem koda­ siseneb ülemine  ja  alumine  õõnesveen 
  * Parem  vatsake ­ väljub kopsutüvi 
  * Vasak koda­ 4 kopsuveeni siseneb 
 *  Vasak vatsake­ väljub  aort  
Joonistage lihtsustatud skeem südamest ja tähistage sellel 
* südame kambrid 
 
 
* sisenevad ja väljuvad veresooned 
*  klapid   
* verevoolu suund ja kas veri on arteriaalne või venoosne 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 10. Kirjeldage südame klappe  (asukoht, hõlmade arv, nimetus) 
* Mitraalklapp­asub vasaku koja ja vatsakese vahel, kahehõlmaline. 
* Trikuspidaalklapp­asub parema koja ja vatsakese vahel. Kolmehõlmaline 
 
Milles seisneb südameklappide funktsioon? 
Südameklappide funktsioon seisneb selles, et veri ei voolaks tagasi sinna, kust ta tuli. 
11. Mis on  koronaarvereringe  ja milline on selle funktsioon? ( veresooned, kulgemine) 
Südame  enda   verevarustus   (koronaarvereringe)  toimub  parema  ja  vasaku  südame  pärgarteri  e.  koronaararteri
kaudu,  mis  lähtuvad  aordi  algusosast  ja  varustavad  verega  südamelihast  Venoosne  veri  koguneb  veenulitest
suurematesse  südameveenidesse.  Peaaegu  kõik  südameveenid  suubuvad  pärgurkesse  ehk  siinusesse  ja  selle
kaudu  viiakse  veri  südame  paremasse  kotta.  Südamelihases  leiduvad  veel  väiksemad  südameveenid, 
suubuvad  eraldi,  pärgurkest  möödudes,  samuti  paremasse  kotta.  Pärgurke  ja  pisimate  veenidega  lõpeb
koronaarvereringe.  
12. Milles seisneb suure  vereringe  funktsioon?  
Varustada keha kõiki piirkondi verega. 
13. Suur vereringe saab alguse 
    a.  paremast  kojast   b. vasakust kojast
  c. paremast vatsakesest
d. vasakust vatsakesest. 
    Nimetage  veresoon , millega algab suur vereringe   Aort 
    Suur vereringe lõpeb  
 
 
    a. paremas  kojas   b. vasakus kojas
  c. paremas vatsakesesd. vasakus vatsakeses. 
    Nimetage veresoon, millega lõpeb suur vereringe   Ülemine ja alumine õõnesveen  
14. Milles seisneb väikese vereringe funktsioon? 
Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri. 
15. Väike vereringe saab alguse 
    a. paremast kojast   b. vasakust kojast
  c. paremast vatsakesest
d. vasakust vatsakesest. 
    Nimetage veresoon, millega algab väike vereringe   Kopsutüvi  
    Väike vereringe lõpeb 
    a. paremas  kojas   b. vasakus kojas
  c. paremas vatsakesesd. vasakus vatsakeses. 
    Nimetage veresoon, millega lõpeb väike vereringe  4 kopsuveeni 
16.  Nimetage peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon  
      Ühine  unearter  
       Nimetage peamine pea  piirkonnast   venoosset verd koguv  veresoon  
    Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 
17. Kuidas jaotatakse veenid  asetuse  järgi?  Pindmised veenid ja süvaveenid. 
18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni  
     Pea, kaela, ülajäsemete ja  rindkere  elunditest ja seintest. 
     Mis on ja kus asub vena  mediana  cubiti?  Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus 
    Mis on ja kus asub vena  subclavia ?  Rangluualune  veen , mis asub 1. roide välimise serva juures 
19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? 
      Sisemine  niudeveen   kogub  vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäsemelt
20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni. 
     Ta on  venoosse  vereringe paralleelne äravoolusüsteem (venoosse äravoolu kõrvalmagistraal), mis algab 
umbselt kudedest, kulgedes ainult ühes ­ tsentraalses suunas ja valandub  tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni
süsteemi. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja
rakkudest.Lümfoidorganite ülesandeks on produteerida erilisi rakke ­ lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi
immuun­ ehk kaitsereaktsioonidest,  muutudes  seejuures kaitserakkudeks ­ immunotsüütideks. 
21. Lümfisüsteem on       a.  arteriaalse    b. venoosse    vereringe paralleelne äravoolusüsteem. 
     Lümfisoonte ehitus on sarnane        a. arteritega        b. veenidega , sest  (põhjendage valikut) 
    lümfisoontes asuvad klapid. 
22. Selgitage mõiste  regionaarsed  lümfisõlmed ja tooge näiteid nende asukoha kohta. 
    Regionaarsed lümfisõlmed sellised, mis paiknevad kindlates piirkondades. 
23. Nimetage vereloomeelundid   
 
 
   Lümfisõlmed, põrn, punane luuüdi ja osalt ka tüümus ( harkelund ) 
24. Nimetage vere funktsioonid ja selgitage neid  lühidalt 
     Transpordifunktsioon­ transpordib toitaineid kudedesse, hapniku­süsihappegaasitransport,  ainevahetuse 
jääkaineid, hormoonide transport,  soojuse ära juhtimine.  
Kaitsefunktsioon­valged  verelibled  liiguvad  haigustekitaja  juurde ja hakkavad teda  kahjutuks  tegema, 
hüübimisvõime trombotsüütidel,homoöstaasi säilitamine. Valgudepoo, kus  valgud  on veres tagavaraks. 
 
25. Millest koosneb veri? 
55%  plasma  ja 45% vererakke. 
26. Nimetage verevormelemendid /  vererakud , nende põhifunktsioon ja nende normväärtus 
täiskasvanul 
●
  Erütrotsüüdid  transpordivad  kopsudest  hapnikku  kudedesse  ja  kudedest  süsihappegaasi 
kopsudesse. Arv: naistel 4,0 ­ 5,5 x 1012/liitris, meestel 4,5 ­ 6,0 x 10ˇ12/liitris 
Leukotsüüdid   kaitsevad   keha  võõrsissetungijate  eest.  Moodustavad  antikehi. Arv:  4,0  –  8,8 
(10) x10ˇ9 /liitris. 
Trombotsüüdid peatavad verejooksud hüübimise abil. Arv: 150 – 400 x 10ˇ9 /liitris 
27.Millised on inimese veregrupid? Mille alusel neid eristatakse?   
Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on A;B;AB;0, kus punasel vererakul on pinnal 
glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, kus on
erütrotsüüdi pinnal D­antigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem,  
28. Mis on  reesusfaktor ? 
     D­antigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 
29. Selgitage mõisted: 
      Süstol Vatsakeste  kontraktsioon . 
      Diastol Vatsakeste lõõgastumine 
      Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. 
      Südame löögimaht  normaalselt 70 ml ­  väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame 
vatsakesest välja pumbatakse. 
      Südame löögisagedus ehk  frekvents   on pulss ehk mitu korda  minutis  toimub süstol. 
      EKG ehk  elektrokardiogramm  (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) 
      Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis 
      Bradükardia  on südamefrekvents alla 60 korra minutis. 
      Hüpotoonia  Kõrgenenud vererõhk 
      Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 
 
 
30. Mis on ja millest sõltub vererõhk?  Vererõhk on väärtus, mida avaldab veri veresooneseinale, see sõltub
veresoonte elastsusest ja läbivusest. 
     Vererõhu normväärtus täiskasvanul  120/80 mmHg 
 
 
31. Mis on ja millest sõltub  pulsisagedus  ehk frekvents?   
Pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.Pulsitugevus sõltub  veresoone  täitumisest
verega ja südame kokkutõmbe tugevusest. 
32.Nimetage piirkonnad, kus on võimalik palpeerida  pulssi ? 
      Randmel – kodarluuarteril;  Kaelal  – ühisel unearteril;  Kubeme  piirkonnas – reiearteril; Oimu piirkonnas –
oimuarteril