rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel · sissehingatava õhu puhastamine- toimub ninaõõnest alates, tolm püütakse nina limaskesta
lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted: Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk.
Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12-
o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis
r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö, i hingamiskahin või hingamisel osalevad lamenenud rohkesti kiuneid, pikenenud tõusnud. angiopulmonigraafi n normaalne roietevahelised vilinaid, eriti ekspiirium, kiuned, Röga gr- või gr+ a, isotoopuuring g hingamiskahin. lihased väljahingamisfaasis; viled. mikroobid, võib u Vere kliiniline Rö väätjas Röntgen. CT. Veri leiduda d analüüs võrgustik elektrolüüdid, CO2. pneumokokke.
Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks.
Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale
sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul. Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale. Hingamisfaaside vahekord peab olema tasakaalus, st sisse- ja väljahingamine on võrdse kestusega faasid. Patoloogia Vesikulaarse hingamiskahina nõrgenemine (nt põletiku stenoosi või võõrkeha korral). Vesikulaarse hingamiskahina tugevnemine (nt sügav kiire hingamine või kõhnunud patsient). Bronhiaalsed räginad võivad olla kuivad või märjad
emakalihakoest lähtunud kasvajad) ; 3. eemaldada emakaõõne siseseid liiteid ; 4. korrigeerida emaka väärarendeid (emaka vahesein) ; 5. eemaldada võõrkeha emakaõõnest (nt spiraali osa) (Harvard Health Publications 2011). SUGUELUNDITE VAATLUS JA PALPATSIOON Günekoloogiline uuring Enne uuringut antakse patsiendile lõdvestumis- ja rahunemisaega, sügav inspiirium ja ekspiirium aitavad lõdvestuda. Enne uurimist tühjendab patisenti kusepõie. Günekoloogiline uurimine sisaldab kõhupiirkonna, väliste ning sisemiste suguelundite vaatlust ja palpatsiooni. Kõht Patsient lamab kõverdatud selili uurimislaual, põlved kõverdatud. Kõhu palpeerimist alustatakse roietekaarest lõpetades vaagnapiirkonnaga. Palpeerimist alustatakse patsiendile
teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk
FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE;
poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna
lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi 8 käigus rindkere õõs suureneb nii külg kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv
üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma
· hingamiskeskuse vigastus · hingamisteedes esinev takistus inspiratoorne düspnoe ekspiratoorne düspnoe segadüspnoe · hingamiskeskuse puudulik hapnikuga varustamine langetab tema erutuvust, põhjustades patoloogilisi hingamistüüpe nn. perioodiliste hingamistüüpide tekke. Alumiste hingamisteede ahenemine tekib ekspiratoorne hingeldus: * väljahingamine muutub aktiivseks protsessiks, osalevad nii diafragma, roietevahelised lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb * hingamistüüp muutub abdominaalseks * esineb ka kopsuemfüseemi ja astma puhul. Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe- Eupnoe- normaalne rütmiline hingamine. Tagatakse veres normaalse CO2 sisaldusega. Pneumotooraks (pneumothorax) e. õhkrind õhu või gaasi esinemine pleuraõõnes. Tekkepõhjus: 1. rindkere seina läbivad traumad 2. kopsukoe rebenemisel tuberkuloosi, abstsessi, emfüseemi, gangreeni jm. tagajärjel 3
sissehingamisfaas ja väljahingamisfaasis tõmbavad roideid põigiti alla, lähendades neid üksteisele ja lülisambale. 8.4. Hingamine: Hingamise (respiratsiooni) all mõistetakse hapniku tarbimist sissehingatavast õhust ja süsihappegaasi loovutamist väljahingatavasse õhku. Kopsude ventilatsiooni all mõistetakse õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. SISSEHINGAMINE VÄLJAHINGAMINE Inspiirium Ekspiirium 21% HAPNIK 16% 78% LÄMMASTIK 78% 0,03% SÜSINIKDIOKSIID 4% VÄHESEL MÄÄRAL VÄÄRISGAASE Toodud tabelist lähtub, et sisse väljahingamisel muutuvad ainult hapniku ja süsihappegaasi hulgad. Hulga muutumise põhjuseks on gaasivahetus, mis toimud alveooliõhu ja kopsu verekapillaarides ringleva vere vahel.
HINGAMINE Hingamine-protsessid, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. *Inspiirium e. sissehingamisel kontrah roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. *Ekspiirium - e
Hingamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. * Inspiirium e.
Kopsud paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kopsu katva pleura e kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kopsukelme- e pleuraõõs, mis on üliõhukese vedelikukihiga täidetud – see vähendab pleuralestmete hõõrdumist hingamisel. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk. Joonis 3.22. Kopsu anatoomia 70 3.6.1. Hingamine Hingamismehaanika Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub rinnaõõne mahtuvuse muutumise tõttu. Vahelihas (diafragma) eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest. Diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis koosneb keskse paigutusega kõõluselisest- ja seda ümbritsevast lihaselisest piirkonnast. Vahelihas on peamine sissehingamislihas: kokkutõmbumisel tema kuppel lameneb ja rinnaõõnemaht suureneb - tekib negatiivne rõhk ning õhk tõmmatakse kopsudesse. Väljahingamisel vahelihas lõtvub ja kumerus taastub. NB! Lamades ulatub diafragmakuppel 5
annaabi.ee 
