Treumann Hinne: Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused. Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni, segada. Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destileeritud veega kriipsuni, segada hoolikalt. Kontrolllahus sisaldab nii Cr kui Mn.
d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103kg/m³ VASK - 8,9·103kg/m³ MESSING - 8,5·103kg/m³ TERAS - 7,9·103kg/m³ Katsekeha Matrejal: d1(mm d2(mm h(mm) V(mm2) m(g) D(kg/mm3) ) ) Alumiinium 21,54 29,92 10902,92 30,4 2,788*10-3
· Seati valmis ja nummerdati 6 puhast katseklaasi · Katseklaasi o Nr 1 pipeteeriti 1ml destileeritud vett o Nr 2 ja 3 pipeteeriti 1ml uuritavat lahust o Nr 4,5 ja 6 pipeteeri igasse 1ml erineva konsentratsiooniga glükoosilahust. · Igasse katseklaasi pipeteeriti 3ml eelnevalt valmistatud tööreaktiivi* ja loksutati · Katseklaase hoiti 20 minutit toatemperatuuril · Spetrofotomeertia põhimõttel mõõdeti optilised tihedused katseklaasides *Õppejõu poolt valmistatud 25ml tööreaktiiv koosnes: · 2,5mg glükoosi oksüdaasi · 1,5mg peroksüdaasi · 16,6ml 0,2M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust, millega täideti kolb kuni lõppmahuni. Optilised tihedused Korrigeeritud optilised tihedused 1. 0,048 1. 0 2. 0,059 2. 0,011 3
Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.6 on toodud katsete tulemusel saadud keraamilise tellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Absoluutsed tihedused kasutatud materjalidele: silikaattellis =2650 kg/ m3 keraamiline_tellis =2650 kg/ m3 3 Valem (3) V= (m m1) / v V -proovikeha ruumala m3
3. 56,16 12,36 6,04 14237 39,1 2,7*10³ 4. 24,59 - 24,59 7752,41 60,8 7,8*10³ 5. 23,81 14,22 26,78 7670,9 64 8,3*10³ 6. 25,5 39,65 7,94 8027,94 62,8 7,8*10³ 3. Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4. Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5. Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjelduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7*10³ kg/m³ MESSING - 8,5*10³ kg/m³ VASK - 8,9*10³ kg/m³ TERAS - 7,9*10³ kg/m³ Tõdesime tehtud töö käigus, et ette antud tihedused tuntud materjalidel sarnanesid piisavalt meie väljaarvutatud tulemustele.
4,5 ja 6: pipeteerisin igasse katseklaasi 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. 5. Pipeteerisin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid suuremal või vähemal määral kollakaks, see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused destilleeritud vee vastu. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: katseklaas Optilised tihedused, Korrigeeritud optilised lainepikkus 410 nm tihedused nr. 1: kontrollproov (dest
Rõngas 28,1 6,2 6 14159,2 39,2 2,76 x 103 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. (tabelis kõige parempoolsem rida D (kg/m3) 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. (Pikem Silinder) (Risttahukas) (Kera) (Keskelt tühi silinder) (Silinder) (Rõngas) 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud kehade tihedused vastasid, meie poolt arvutatud tiheduste tulemustega.
standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida Mn ja Cr kontsentratsioon lahuses nii arvutuslikult kui kalibreerimisgraafiku abil, võrrelda tulemusi omavahel. Teha järeldused. Tabel 1. Kolvi Aine 430 nm 550 nm (430) (550) konts konts nr. A T, % A T, % mg/ml M Mn 1 0
elueerimismahust Vxmin. Kolvis oli 14,5 ml. Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. Kokku oli 35 katseklaasid. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Fraktsioonide analüüsimine Mõõtsin fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Mõõtsin ainult neid fraktsioonid, milles võib silma järgi täheldada vägimatki värvust, sest täiesti värvusete fraktsioonide optilised tihedused on 0. Eluaadi maht kolvis oli Vv=14,5 ml. Kuna fraktsioone koguti 2ml kaupa, siis iga
Pipteerisin kaseiinile juurde 1ml uuritava proteaasi lahust, loksutasin ja võtsin 3ml proovi. Esimese proovi võtmise hetkel vaatasin ka kella. Seejärel võtsin iga 5 minuti järel taas 3ml reaktsioonisegu kuni neid oli kokku neli. Reaktsioonisegu pipteerisin katseklaasi, kus oli TKÄ lahus ja loksutasin ja nii neli korda. 5. Lasin proovidel seista ja seejärel filtrisin kõik neli proovi puhastesse katseklaasidesse. 6. Määrasin spektromeetril nende optilised tihedused. Proovide optilised tihedused: D0 = 0,386 A D1 = 0,561 A D 2 = 0,853 A D3 = 1,156 A Aromaatset tuuma sisaldavad aminohaooed on tänu 280nm piirkonnas paiknevate neeldumismaksimumide spektrofotomeetriliselt detekteeritavad. Hüdrolüüsi produktide sisaldus avaldatakse türosiini mikromoolidena. Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel sain türosiini kontsentratsiooniks: C 0 =0,06 mg/ml 0s C1 =0,09 mg/ml 300s C 2 =0,1370mg/ml 600s C 3 =0,1840mg/ml 900s
Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2 ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. Kokku oli 21 katseklaasid. Kui sinise, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Fraktsioonide analüüsimine Mõõtsin fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Mõõtsin ainult neid fraktsioonid, milles võib silma järgi täheldada värvust, sest täiesti värvusetute fraktsioonide optilised tihedused on 0. Eluaadi maht kolvis oli Vv=12,5 ml. Kuna fraktsioone koguti 2 ml kaupa, siis iga
katseklas – 0-proov, pipeteerin 1 ml destilleeritud vett 2. ja 3.katseklaas – pipeteerin 1 ml uuritavat lahust (100-kordselt lahjendatud õunamahla lahus) 4., 5. ja 6. katseklaas – pipeteerin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust Pipeteerin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutan kohe. Fikseerin reaktsiooni alguse aja ja hoian katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Seejärel mõõdan spektrofotomeetrilisel meetodil lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused. Kuna kontrollproov andis madala optilise tiheduse näidu, siis lahutan kõikide teiste lahuste optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Proovi number Optiline tihedus 1.0-proov 0,0611 2.Õunamahl 1 0,0845-0,0611=0,0234 3.Õunamahl 2 0,0840-0,0611=0,0229 4.Glükoosilahus 0,25 0,1205-0,0611=0,0594 mg/ml 5.Glükoosilahus 0,125 0,0748-0,0611=0,0137 mg/ml 6
Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatkati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Kuna esimesel filtrimisel ei saanud päris läbipaistvat lahust siis filtrisin kaks korda. · Spektrofotomeertil määrasin proovide optilised tihedused lainepikkusel 280nm, kasutades 1cm läbimõõduga kvartsküvette. Optilised tihedused · Null lahus 0,190 0,03mg/ml · 5 min lahus 0,312 0,049mg/ml · 10 min lahus 0,438 0,07mg/ml · 15 min lahus 0,583 0,092mg/ml Graafiku abiga leidsin neile tiheduse väärtustele vastavad konsentratsioonid Proteaasi aktiivsuse arvutamine A = [CTyr · 103 · V1 · V2 · 2] / [t · 181 · V3 · g] CTyr = [C1 C0 + C2 C1 + C3 C2 ] / 3
Teise ja kolmandasse panin 1ml viinamarja lahust ja 3ml tööreaktiivi. Neljandasse, viiendasse ja kuuendasse panin 1ml erineva sisaldusega glükoosi lahust, mis eelnevalt said valmis tehtu ja panin juurde kõikidesse 3ml tööreaktiivi. Kõki katseklaase loksutasin hoolikalt kohe pärast tööreaktiivi lisamist ja jätsin naa 20 minutiks seisma. Oli näha väga õrna kollakat värust. Seejärel määrasin spektrofotomeetr abil kõikide lahuste optilised tihedused. OPTILISED TIHEDUSED: KATSEKLAAS nr.1: 0,043 ABS KATSEKLAAS nr.2: 0,081-0,043= 0,038 ABS KATSEKLAAS nr.3: 0,083-0,043=0,04 ABS KATSEKLAAS nr.4: 0,131-0,043=0,088 ABS KATSEKLAAS nr.5: 0,089-0,043=0,046 ABS KATSEKLAAS nr.6: O,O67-0,043=0,024 ABS Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide optiliste tiheduste keskmine on 0,038+0,04/2=0,039. Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,15mg/ml. Lahjendustegur on 400. Algmahla kontsentratsioon on siis 400*0,15= 60 mg/ml
Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Kuna esimesel filtrimisel ei saanud päris läbipaistvat lahust siis filtrisin kaks korda. · Spektrofotomeertil määrasin proovide optilised tihedused lainepikkusel 280nm, kasutades 1cm läbimõõduga kvartsküvette. Optilised tihedused · Null lahus - 0,0281 0,045mg/ml · 5 min lahus 0,343 0,057mg/ml · 10 min lahus 0,411 0,065 mg/ml · 15 min lahus 0,493,9 0,076 mg/ml Graafiku abiga leidsin neile tiheduse väärtustele vastavad kontsentratsioonid. Proteaasi aktiivsuse arvutamine A = [CTyr · 103 · V1 · V2 · 2] / [t · 181 · V3 · g] CTyr = [C1 C0 + C2 C1 + C3 C2 ] / 3
Plaatina(Pt) Avastuslugu. Tuntud kaugest minevikust. Ameerika asukad töötlesid juba 100 aastat e.m.a. Nimetati platina(hõbedakene) järgi. avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Kasutusalad. Leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Ehted(kihlasõrmused) Tooraine autotööstuses, elektroonikas ja ka meditsiinis. Plaatina
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks
müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Lisasin puhverlahust, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Arvutused: Geelisamba kõrgus: 31cm Diameeter: 2cm, raadius=1cm, seega kolonni maht: 3,14x31=97,34 k=0,1 geelimaatriksi maht Vg= 0,1x97,34= 9,734 ml Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax= Vt-Vg: 97,34-9,734= 87,6ml Fraktsioonide üldarv n= 2ml n= Vxmax/2 =87,6/2= 43,8 Kokku tuli 50 fraktsiooni, igaühes 2ml proovi, mõõtekolvis oleva vedeliku maht: 29 ml, seega teeb kokku 50x2= 100+29=129 ml Vx= 29ml Rf=29-97,34/87,6-97,34=7,016
%. Valem (6). p 1 0 100 p – materjali poorsus [%] ρ0 – materjali tihedus [kg/m3] ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 3 Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tihedused Keskmised mõõtmed Keskmine Keskmine Jrk. [mm] Mass Ruumala Tihedus Poorsus Materjali nimetus tihedus poorsus nr. [g] [cm3] [kg/m3] [%]
Kontrollkatse ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse läbi destveega. Uuritava lahusega tehakse 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega 1 katse. Katseklaasidesse pipeteeritakse 1 ml lahust ning 3 ml tööreaktiivi ning loksutatakse ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ning hoitakse 20 minutit toatemperatuuril. Lainepikkusel 410 nm määratakse optilised tihedused kõikides katseklaasides. Kontrollproovi väärtus lahutatakse kõikidest teiste lahuste optiliste tiheduste väärtustest. Katseklaa Kontsentratsioon Optiline tihedus Lahus s nr (mg/ml) ( = 410 nm) 1. destilleeritud vesi 0,031 2. uuritav lahus 0,093-0,031 = 0,062 3
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalismehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel. Seejärel arvutasime tihedused, võrdlesi...
4. Katseklaasid nr. 4,5 ja 6: pipeteerisin igasse katseklaasi 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. 5. Pipeteerisin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid kollaseks (ka kontrollproov), see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused, võrduslahuseks destilleeritud vesi. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: Optilised tihedused (katseklaasid 2-6 korrigeeritud), lainepikkus 410 nm katseklaas nr
arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Rp = k 3F l2 (Valem 5) 2bh Kus, F-purustatav jõud [kgf] l- tugedevaheline kaugus [cm] b- proovikeha laius, cm h- proovikeha kõrgus [cm] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk Proovikeha mõõtmed [cm] Maht [cm3] Mass [g] Tihedus nr. [kg/m3] a b h 1. 24,83 11,85 8,77 2580,5 4941,2 1914 2
· Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. · Kohe peale tööreaktiivi lisamist fikseeritakse aeg ja katseklaase hoitakse 20 minutut toatemperatuuril. ( mina lisasin tööreaktiivi kell 11.17 ja lasin proovidel toatemperatuuril seista kella 11.37-ni). · Spektromeetril mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused, kasutades võrdluslahusena destilleeritud vett. Kuna kontrollproov annab teatava madala optilise tiheduse väärtuse, siis tuleb kõikide glükoosilahuste optilise tiheduse väärtusi korrigeerida, lahutades neist kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Optilised tihedused: Optiline tihedus (ABS) Optilisest tihedusest maha lahutatud
sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Mtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³
Töö käik Mulle oli antud 1 uuritav proov, milles oli minu jaoks tundmatu hulk kohvipulbrit. Lisaks kaalusin 2 kontrollproovi jaoks kohvipulbrit. Nende mass oli mulle juba teada, kuna kaalusin nad ise. Kallasin nii uuritavale proovile kui ka kontrollproovidele peale 100ml keevat destilleeritud vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused spektrofotomeetril 490nm lainepikkusega destilleeritud vee vastu. Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,168 A Dk(uuritava proovi optiline tihedus)= 0,055A Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck
..........................3 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed..................................3 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi................................................................4 1.4.4Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised............................................................................4 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Leitud tiheduste võrdlemine kirjanduses toodutega. 1.2 Töövahendid
o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa · Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. · Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased. · Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi. Rõhk ja temperatuur Veenuse atmosfääris (maandurite andmed). Atmosfäär o Tiheda armosfääri tegi kindlaks juba Lamonossov o Süsihappegaas 96,5% o Lämmastik 3,4% o Vingugaas, vääveldioksiid, veeaur o Põhjalikumad analüüsid : hapnik, vesinik o 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Pilved · Pilved katavad Veenuse täielikult
LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2)
ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust
D = kesk + k * s (Valem 7) Kus, s -soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve. k- 2,07 (katsearvuga seotud tegur) n (1 -kesk )2 i=1 s = n-1 4. Tulemused 4.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk nr. Proovikeha mõõtmed [mm] Maht [mm3] Mass [g] Tihedus [kg/m3] a b h 1. 49,3 300,5 160,0 2370344 29,99 12,652 2. 49,2 295,0 160,0 2322240 29,44 12,677 3
-⁶ 0³ Alumiinu 21,55 29,98 1,35*10 30,2 7,84*1 m -⁶ 0³ Messing 23,80 14,21 26,79 2,44*10 63,8 2,77*1 -⁶ 0³ 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. Mida tihedamn on keha seda raskem ta on näiteks teras. Mida õhem ja mitte nii tihe materjal seda kergem ja rohkem vastab ta paintusele. Samas ei saa olla kerge materjal habras, kui saab olla samatugev. Võrreldes kaalude poolest on vask kõige kergem. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ 4.
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist
). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e
Kui püüda kinni peegeldunud helisignaal ning registreerida ajavahemik helisignaali väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel
m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 3. Töökäik 1. Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul 2. Mõõdame kahade metallosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed 3. Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi 4. Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise 5. Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM 2.7103 MESSING 8,5103 VASK 8,9103 TERAS 7,9103 Eskiisjoonis Mõõdud d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) D () Tulemused 56,12 12,33 5,96 14031 39,2 2,8103 Järeldus: antud katsekeha on valmistatud alumiiniumist. Eskiisjoonis Mõõdud d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) D ()
väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli
D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 25,45 7,91 39,58 7967,83 62,8 7,88x10-3 Teras
• Valmistada 6 erineva kontsentratsiooniga metüleensinise lahust: 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1
V = Sp(h) kus V – ruumala Sp – pindalade vahe ja h – kõrgus Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³ Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m Hinnang töö tulemustele. Saadud tulemused on ootuspärased, kohati esineb väikseid erinevusi, aga see tuleneb arvutamise täpsusest.
Keemia aluste praktikum Happelahuse valmistamine ja lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Juhendaja: Erika Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Jüriado Happelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel põhineb selle happe ja leelise vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. Kindlale kogusele happe-lahusele lisatakse kindla kontsentratsiooniga leeliselahust seni, kuni hape on täielikult ära reageerinud. Sel juhul on happe kindlale hulgale lisatud temale reaktsiooni järgi vastav kogus leelist. See tehakse kindlaks värvusindikaatorite abil. HCl-lahuse kontsentratsiooni määramisel NaOH-lahusega toimub reaktsioon HCl+ 2NaOH → NaCl + 2H2O. Reaktsioonivõrrandist on näha, et n(HCl) = 2n(NaOH) Seega V(HCl) * c (HCl) = 2 V(NaOH) * c (NaOH) . HCl lahuse valmistamine: Vaja on 10 cm² 0,155M HCl lahust Meile antud lahuse tihedus on 1,032g/cm³ Tihedused(g/cm³) 6% - 1,028 8...
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad A...
1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonusesse, toimub kas täielik või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Täielik varjutus on nähtav vaid seal, kus Maale langeb Kuu täisvari. Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub
Maa tüüpi planeedid-Marss,Kuu,Veenus,Merkuur.Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine..Maa tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-tüüpi planeetitest väikseim.Maalt on Merkuuri halb vaadelda,kuna ta asub päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kun...
kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 39,63 25,47 7,93 8004,4 62,8 7,8*103 Teras 24,56 7752,9 60,8 7,8*103 Teras
5. 56,08 12,36 5,98 14053,39 39 2,78 · 10 3 6. 24,58 7775,79 61 7,84 · 10 3 Tabel 1 3 6. JÄRELDUSED Kirjanduses toodud materjalide tihedused: ALUMIINIUM - 2, 7·10 3 kg/m³ MESSING - 8,5· 10 3 kg/m³ VASK - 8,9· 10 3 kg/m³ 3 TERAS - 7,9· 10 kg/m³ Välja arvutatud materjalide tihedusi võrreldes meile antud kirjanduses toodud materjalidega, ei ole erinevused suured. Erinevused võivad tingitud olla mõõtmiste täpsusest, saadud tulemuste ümardamisest ja materjalide koostisest. Esimesel kehal (vasest silindril) erinevust ei esine, teisel kehal (terasest silindri) erinevusprotsent on 3
tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Levinumad raskmetallid on Kuld, Arseen, Kaadmium, Koobalt, Kroom,Vask , Elavhõbe, mangaan, Nikkel,Plii , Hõbe, Tina ja Tallium
nr õhus parafiiniga vees parafiiniga ruumala maht 1 Graniit 77,4g - 48,2g - - 29,2cm³ 2651kg/m³ 0,38% 4 2 Silikaattellis 32,4g 34,2 16,0g 18,2cm³ 1,94cm³ 16,26cm³ 1992,6kg/m³ 24,81% Tabel 5.3. Materjalide absoluutsed tihedused poorsuse arvutamiseks Silikaattellis 2650 Kg/m³ Graniit 2660 Kg/m³ Keraamiline tellis 2650 Kg/m³ 5.4. Graafik 1 - Korrapäraste materjalide tihedused 6. JÄRELDUSED Materjalide tabelis võib näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras ja kõige väiksema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
