Pikkus x Laius m Vahase I rändrahn 261 31,7 5,1x12,2x8,2 Vahase II rändrahn 170 28,6 3,9x10,8x7,5 Aavakivi 123 25,2 4,1x9,8x6,9 Abruka I suurkivi 115 23,9 4,6x8,3x6,5 Türiseniidi kivi 85 20,9 3,5x7,1x6,1 Sauemäe kivi 84 21 3,8x7,4x5,4 Hiiukivi 79 19 4,9x7,1x5,1 Raudsikivi 22 4x6x5 Koogila kivi 71 20,6 3,9x10,8x7,5
Võsu mänd kasvab Lääne-Viru maakonnas Võsu alevikus koolimaja lähedal. Puu kõrgus on 8 m ja ümbermõõt 130 cm. 2000. a määrati proovipuurimise käigus puu vanuseks 176 aastat. Praeguse Võsu männi kuulus eelkäija kasvas Võsu vennaskalmistul. Puu oli huvitav eelkõige seetõttu, et tema juurekael paiknes 1,4 m kõrgusel maast. (LISA 6) 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud Altja Suurkivi (Altja Titekivi) Altja Suurkivi asub Lääne-Viru maakonnas Altja külas Altja neeme tipust läänes võrgukuuride juures madalas meres. Rabakivist rändrahnu pikkus on 4,4 m, laius 4,8 m, kõrgus 4,1 m ja ümbermõõt 22,6 m. Rahnu läbib suur lõhe. Titekivi on seotud mitmete legendidega. Usutakse, et kõik Altja küla lapsed on toodud selle kivi tagant. Kui lapsed endale õde või venda tahsid, käisid
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O)
Mattias Suurkivi 7.A 2009 Fernando José Torres Sanz Born 20. March 1984, Madrid, Spain (25) He lives in London, UK Nickname El Niño ("The Kid") 1.85m tall Striker Father José, mother Flori, sister Mari Paz, brother Israel. Third child in the family Engaged with Olalla Domínguez Liste Expecting a daughter Inspired from TV Wanted to be goalkeeper 1st team: Parque 84 1st team with 11 player: Rayo 13 55 goals in the season One of the best players Atletico Madrid, FC Liverpool Joined Atletico when he was 15 Joined Liverpool when he was 24 Plays under number 9 200607 36 appearances and 14 goals 200708 33 appearances and 24 goals His best friend is Sergio Ramos When he was 16 he broke shinbone When he was younger he was often best player in cups Two tattoos Now you can scream and clap and say how perfect I was.
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimu...
IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb ...
Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas Võsu Ojakivi Juminda Majakivi Mereäärsed liivarannad Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Võrgufailisüsteemid Sisukord Mis see on Eelised Milliseid võrgufailisüsteeme on NFS SMB Mis see on? Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll algselt välja töötatud Sun Microsystems 1984 lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab...
Herman Hollerith Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected] Hollerithist Sünd 29. veebruaril 1860 Buffalo, New York Surm 17. novembril 1929 (69) Washington, D.C. Haridus City College of New York (1875) Columbia University School of Mines (1879) Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium...
Debian Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on: Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi kasutajal pole tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada. Debianile on iseloomulik ... korrektselt ilmuvad turvaparandused (teated ilmuvad ka bugtraqis) eeskujulik pake...
loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on PõhjaEestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2. Tuhalaane rändrahn (Karksi vald) 3. Jõesaare kivi (Kõo vald) 4. Rändrahn "Kalevipoja tool" (KolgaJaani vald) 5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6. Laiakivi (Kõpu vald) 7. Paksu suurkivi (SuureJaani vald) 8. Rõngu kivi (SuureJaani vald) 9. Linassaadu rahn (SuureJaani vald) Kasutatud kirjandus : Pirrus, E. 2003. ,,Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse``, Tallinn, 7588. Pirrus, E. 1996. ,,Suured rändrahnud võõrsilt pärit omad``. Eesti Loodus, 4, 118119. S.Kaljula, H.Relve ,,Loodusõpetus`` 6 klass 2. osa www.miksike.ee Geoturism Eestis ja Lõuna Soomes. LÕPP Aitähh,et jälgisite .
b. Tõene. c. Rapla maakonnas on 1 linn. d. Rapla maakonnas on 34 999 elanikku. e. Tõene. f. Rapla vallas on 7 rüütlimõisa. g. Varbola linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Juuru alevikus. i. Tõene. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Pahkla Suurkivi. 2. Lüngad a. Haimre park ja kabel. b. Linnaaluste küla on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on Harjumaa vapp. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - Järvakandi. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsas. f
Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Raudsaare poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklit, mis on ilmunud ajavahemikul 2010-2015 ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees Ilmumisaasta: 2010-2015 Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Kolm arvustust puudutavad Mati Und...
Kalamaja Põhikool Uurimustöö Hiireviu Õpilane: Carmen Suurkivi Õpetaja: Silvia Luts 2015 Sisukord 1. Aastalind 2015................................................................................................ 2 2. Välimus............................................................................................................ 2 3. Pesitsemine..................................................................................................... 3 4. Toitumine.......................................................
Vastus: kolm Andmebaas :Soome-Ugri Autor(id): Jaago, Kalev ; Tarandi, Tuuli Pealkiri: Kungla seltsist ja selle raamatukogust Allikas: Läänemaa Muuseumi toimetised Andmebaas- Soome-Ugri; allika: Läänemaa Muuseumi toimetised; autori: Jaago Kalev 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kuus Andmebaas: Geoloogia Autor(id): Joonuks, Helmut Pealkiri: Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi Allikas: Eesti Loodus Andmebaas: geoloogia; allika: Eesti Loodus ; märksõna: kalevipoja kivi 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole varem kasutanud. Ei ole just kõige mugavam kasutada. Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Millal on seadus vastu võetud ja kelle poolt? Vastus: Vastu võetud 07.08.2003; vastuvõetud Riigikogu poolt.
pangapealseid lookuusikuid ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kiviseid rannamaid. On mitmeid poolsaari, nende hulgas Juminda, Pärispea, Käsmu ja Verge. Rannikumadalikku eraldab Lahemaal Põhja-Eesti pank. Lahemaa rannik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on sinna hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviamaadest. Suuri kivikülve on Juminda poolsaarel ning Käsmu metsas ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest
Teet Suurkivi Bak. VIII rühm Eripedagoogika "Käbi ei kuku kännust kaugele" Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma
kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul
kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
Kadrina Secondary School Princess Diana Report Mattias Suurkivi 8.a Class Instructor: Katrin Mägi Kadrina 2009Contents Introduction I chose Princess Diana, because I wanted to know about her and I like the British royal family and she was a part of the family, too. She is dead and if somebody reads it, he or she can learn about her and will know what she was like. The purpose of the work is to introduce Diana and get
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg 7. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/plokk.html) 8. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/neugrund.html#Pilte%20Neugrundi %20ekspeditsioonilt 9. http://www.loodusring.ee/index.php?page=49 10. http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid/Eesti_kraatrid.jpg 12 Lisad Pilt 1 (http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid/Eesti_kraatrid.jpg) Pilt 2 Toomanina suurkivi Nõval (bretsarahn) (http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/kraater.htm) 13 Pilt 3 Neugrundbretsa rahnud Osmussaarel ("Kaksikud"). (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg) Pilt 4 Kivimite proovide võtmine kraatris (http://www.topdiving.ee/index.php? option=content&task=view&id=66&Itemid=4&lang=5) 14 Pilt 5 Neugrundi kraatriala merepõhja plokkdiagramm
Vanalinna Hariduskolleegium Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud..............................
Uurimustöö Kanep Juhendaja: Helen Oppar Koostas: Kevin Suurkivi Varstu 2009 ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis
....................15 4.kasutatud allikate loetelu:..................................................................................................23 2 1. PÄÄSTEAMETI OLEMUS: ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.1 Juhtkond Peadirektor Kuno Tammearu 6282001 Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu 6282002 Peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi 6282003 Peadirektori asetäitja Kairi Rikko 6282004 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.2 Päästeameti missioon ja visioon. Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning sama kehtib ka organisatsiooni põhiväärtuste kohta. 3 Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Vahelduvtoimelised on laik- ja kohtkoristusmasinad, millega saab koristada 15...70 cm suurusi kive. Seepärast võib neid nimetada ka suurkivikoguriteks. Enamasti on need kahele õhkrehvrattale toetuvad poolrippmasinad, mille tööseadiseks on kivikogumise kaldne varbrest koos mulla pinnakihis liikuva hammaskammiga (joon.4). Varbresti taga paikneb varbadest kallurpunker, mistõttu tegu on kivide punkerkoguriga. Tööprotsessis kaldrestile võetav suurkivi või kogunenud väikekivid suunatakse punkris-se kaldresti kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade: 1 hammaskamm
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
otsustas kiriku purustada. Mitte kaugel Nyby´st leidis ta Vidra lähedal ühe kõrgendiku juurest suure kivimüraka, haaras selle pihku ning virutas tugeva hooga Haapsalu lossi poole. Siiski oli see kivi vist Kalevipojalegi raske, sest vise ei õnnestanud ning kivi kukkus poole tee pääl väikesele Võnnusaarele, mis asub Haapsalu lahes Roograhu lähedal. Kivi purunes kukkudes kaheks tükiks, millest suuremat veel praegu tuntakse Suurkivi nime all. Muiste olnud kivi pehme, mistõttu temal võib näha lammaste ja kitsede jälgi, mida loomad omal ajal sinna tallanud. Ridala kirik Haapsalust umbes 8 km kagu poole asuv Ridala kirik evib salapäraselt legendaarse mineviku. Kirik näib olevat väga vana ning teda loetakse koguni vanemaks kirikuks Eestimaal, mis ehitatud taanlaste ajal. Ridala kiriku lähedal asunud muiste samanimeline kants või maalinn, mille varemete jälgi on praegugi veidi märgata
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Põhja-Euroopa jäätumisalal. 700 aastat. Ajaloomälestistest teatakse hästi Muuksi ja raske hakkama saada, siis vee- ja Rahvuspargist leiame mõndagi, mida eestlased Vihula linnamäge, Muuksi ja Võhma kivikalmeid ning rannikulindudele on roostik turvaline on armastanud läbi aegade: Jaani-Tooma Suurkivi, Altja kaluriküla. Lahemaa on ühtlasi tuntud kaunite pesitsus- ja pelgupaik. Märgala kõige Nõmmeveski juga, Käsmu kivikülv. Juminda mõisasüdamete poolest, neist tuntumad on Palmse ja kirevamat palet näeme kõrgvee poolsaarel asuv 7 meetri kõrgune ja ligi 41-meetrise Sagadi. aegadel, mil roostikku peidetud
Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385
255 2792 Räim Mihkel Saaremaa 03:15:27 M17 42 111 Sarv Sten Viljandi 02:52:05 M17 1293 1075 Selgis Jürgen Põlva 04:09:59 M17 435 2826 Sepa Sander Tartu 03:27:31 M17 259 2726 Siskevicius Paulius Leedu 03:15:53 M17 1053 2308 Soo Kristen Jõgeva 03:58:44 M17 1296 1443 Strumskis Simonas Leedu 04:10:14 M17 1400 2129 Suurkivi Mart Lääne-Viru 04:14:54 M17 1518 2318 Suursild Geir Pärnu 04:21:47 M17 779 971 Sõmmer Simo Viljandi 03:45:04 M17 1696 2637 Zalits Gustavs Läti 04:31:12 M17 592 759 Tiivoja Talis Võru 03:35:14 M17 336 2341 Tomsons Rihards Läti 03:20:23 M17 269 410 Tootsi Mikk Viljandi 03:16:30 M17 2049 1772 Tähe Karl Tallinn 04:56:18 M17
Rahvuspargi eesmärk on tagada Põhja-Eesti iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastiku kaitse. 70 % rahvuspargi maadest on metsade ja 9 % soode all. Lahemaa sisaldab endas veel 145 km rannajoont, kuus saart ja palju laide, 15 järve, 10 paisjärve, 8 jõge ja üle 30 oja. Siin on esindatud tüüpiline Põhja-Eesti rannikumaastik mitmete lahtedega (Kolga, Eru, Hara, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega (Jaani-Tooma suurkivi, h = 7,8 m). Mandri-Eesti põhjapoolseim koht on Pärispeal Purekkaril. Rannikumadalikku eraldab lavamaast Põhja-Eesti pank, millelt laskuvatel jõgedel on moodustunud neli toredat juga (Joaveski - astanguline, 6 üle 0,5 m kõrgust astangut ja alumine 1,1 m kõrgune astang; Nõmmeveski - ca 1 m kõrgune 25.....30 m laiune juga; Vasaristi - väike juga 2 suuremat ja 1 väiksem astang, vee üldine langus 3,2 m; Turjekeldri). Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku
taandumist Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
