Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%. 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. 6. Mis kivim moodustab aluskorra? Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni.
Juhul kui sea duse s on e tt e nä ht ud ne nde kont rol l i mi se kord ja kont rol l ij a , sii s tule b se l le tä it mi se ee st hool t ka nda, nt tööi nspe kt si oon. Ko k ku võ tt eks Eest is on erg ono omi aal an e t eadl ikkus vä ga ma dal n ii riik liku l ku i ka üksik isiku t asan dil. See on t ing it ud t öökait s e j a t ööt erv isho iu alas e sead usa ndl ikkuse nõrk usest nin g vast av a kvalif ik at sio oni saan ud sp et sial ist id e pu udum isest . Pa lju des maa des ant akse esmas ed erg ono omia al ased t ea dmise d j ub a ko olis ja sed a h arilik ult keha lise kasvat us e ra ames. Su urema t õuke jõ u er gon oomi aa lase le t egev usel e peaks a ndma Eest i Vabar iig i pl aan it av üh inem in e Euroo pa L iid ug a, kus on Eur oo pa Nõuk og u p oolt t äpselt paik a
maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore vanus paksus mandriline settekivimid, vanad, põhiliselt kuni 75 km graniidikiht, vanimad graniit jms, Himaalaja basaldikiht kuni 3800 räni ja Andid miljonit a alumiinium (SIAL) ookeaniline settekivimid noored, põhiliselt 5 ja enam basaldikiht noorimad basalt jt, räni km alla 180 ja milj. aasta magneesium ja raud (SIMA)
shtm Aparatuuri jooniste koostamisel kasutasin ChemDoodle'it (https://www.chemdoodle.com/)' Füüsikalised konstandid: https://en.wikipedia.org/wiki/Aluminium_chloride https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid https://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol https://en.wikipedia.org/wiki/Potassium_bromide https://en.wikipedia.org/wiki/Bromoethane https://en.wikipedia.org/wiki/Benzene https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_chloride http://www.sigmaaldrich.com/catalog/product/sial/90367?lang=en®ion=EE http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/friedel-crafts-alkylation.shtm
läbimõõduga alla 0,01mm Kores – kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes – kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km – SiAl vööde 2)ca 900 km – SiMa vööde 3)vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel
Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor(litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär). Murenemiskoorik (regoliit) on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud muldkate e. solum. Muldkatte ülemine osa on huumuskate, s.o. orgaanilist ainet sisaldav tumedam viljakas mullakiht. Maakeral 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde(maakoor) ; kuni ca 900 km - SiMa vööde ; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum. Mineraal - maakoort või teisi kosmoseobjekte moodustav looduslike protsesside produkt, tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Teadusharu mineraloogia. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Tähtsamad savimineraalide grupid: Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kloriit, kaoliniit Al-hüroksiidide grupp, Fe-hüdroksiidide grupp - limoniit, götiit Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedon, kvarts Mulla mineroloogiline koostis - 4 vöödet: 1) 20-80 km - SiAl vööde, 2) ca 900 km - SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1..100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos
kivimitest seda nimetatakse graniitseks kihiks, mille paksus on kuni 50 km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind mida nimetatakse tuuma piiriks. Temeratuur
veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat.
Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus Maa ehituses me võime eristada erinevate omadusetega erineva koostisega ja erinevate termodünaamiliste tingimustega geosfääre e vöösid. - Kõige pindmiseks vööks on maakoor e SiAl-vöö - Järgmine SiMg - Vahevöö - Maa tuum Looduslikke ühendeid, millel on oma kindel koostis, on umbes 3000. Need mineraalid jaotatakse: - geoloogilise tähtsuse alusel - oleku - keemilise koostise - tekke (primaarsed, sekundaarsed) - kristalsed või amorfsed - kõige tähtsam klassifitseerimine põhineb keemilisel koostisel Sulfaadid kips, anhüdriit Fosfaadid fosfori ühendid. Üks hinnatumaid apatiit. Silikaadid Kivimid
Kores kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km SiAl vööde 2)ca 900 km SiMa vööde 3)vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka
Rein Kask muldade hindamise e. boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa sisemuses võib esineda 4 suuremat vööd e. geosfääri, mille piires aine omadused, olek, termodünaamilised tingimused erinevad 1. SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. 8 elementi Mendeleejevi tabelis on mahuga 98,8% 2. SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid. Mineraale jagatakse: 1) geoloogilise tähtsuse järgi 2) aine sisemise ehituse alusel 3) oleku alusel 4) keemilisel koostisel põhinev klassifikatsioon Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3
· jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul 1 nm Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km SiAl vööde 2. ca 900 km SiMa vööde 3. vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise
80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1. Keskmiselt 5-10% 10-20% 2. Tugevalt 10-15% 20-30% 3. Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4. Väga tugevalt 20-25% 40%- 5. Turbalõimis on turba lagunemisaste t1 - halvasti lagunenud (aste alla 20%) t2 - keskmiselt lagunenud (20-40%) t3 - hästilagunenud (40% ja enam) toorhuumuslik horisont - tähis AO Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km - SiAl vööde 2. ca 900 km - SiMa vööde 3. vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu. Naesed läind kaevama: teine kohtusse, teine õiguse ette; teine soand suure õiguse, teine kange võimuse. Kivita Mats aga põle änam ilmas luband pulme teha, et kulu läheb suureks ja naesed tülisse. H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R. Põldmäe raamatus Eesti rahvanaljandid I (Tartu, 1941, lk. 201) 2. AT 1960G + 1889K? + 1875? Üitskõrd olli üits tubli vanamiis, siis tiis kõik asja ja mõist kõik tüü tetä
vältimatu. Vihjesõnastik Sõnastikku, mis kasutab vastete kuhjamise tehnikat, st annab palju vasteid, kuid ei aita nende hulgast õiget leida, on Enn Veldi nimetanud vihjesõnastikuks. Oma kasutusviisi poolest sarnanevad vihjesõnastikud sünonüümisõnastikele – aitavad kasutajal meelde tuletada sõna, mis on tema leksikonis tegelikult juba olemas, „keele peal”. Vihjesõnastiku kasutamine on nagu ajurünnak, kus lastakse fantaa- sial vabalt lennata ja pakutakse igasuguseid, ka esmapilgul äärmiselt kummalisi lahendusi, lootuses et mõni uitmõte juhib õigele teele. Kritiseerimine on ajurünnaku selles järgus (st sõnastiku koostamise ajal) täiesti keelatud. Saadud fantastilisi ideid tuleb aga kasutajal mõne täpse sõnastiku abil kritiseerida, nagu ongi soovitatud näiteks „Eesti-inglise majandussõnastiku” eessõnas. TEA ja Festarti eesti- inglise majandussõnastikud koos suurte inglise seletavate majandus- ja
annaabi.ee 
