Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab 30-40% orgaanilist osa , mis pärineb erinevate taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass , hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on...
Muidugi juhul, kui mõistame arengu all liikumist ökosüsteemseid tehnoloogiaid rakendava majandus-ja kultuuriruumi suunas ning arvame loomulike põhiväärtuste hulka ökoloogilise tasakaalu. 1.4. Põlevkivi lendtuhk Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab 30-40% orgaanilist osa [87], mis pärineb erinevate taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass , hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka [87]. Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi...
ehedad elemendid 2. sulfiidid 3. oksiidid (kvarts SiO2) (ahhaat, opaal, hematiit, magnetiit, limoniit, boksiit, korund) 4. halogeniidid (haliit [NaCl], kaaliumväetised) 5. hapnikku sisaldavate hapete soolade rühmkond sulfaadid karbonaadid fosfaadid silikaadid CaSO4 + H2O kaltsiit CaCO3 apatiit vilgukivid dolomiit CaMgCO3 fosforiit ortoklass Mineraalid esinevad looduses ehedalt, üksinda moodustavad kivimeid Kivimid jagunevad: I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel olenevalt sellest, kus magma tardub jagatakse: a) süvakivimid b) poolsüvakivimid c) purskekivimid tardkivimeid jagatakse veel SiO2 ehk kvartsi suhtelise sisalduse alusel: meie tuntuim tardkivim on graniit. Moodustab graniitse kristalse aluskorra. Graniidi koostisesse kuuluvad :...
Kristallid Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantl...
11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike mineraalide kõvadus ei ületa 7. 28.11.12 9 · Valem: CaCO3 · Kuju: rombilised kristallid · Kõvadus: 3,5 - 4...
Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72 dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00 De=[Dm/(100-P)]·100 [De]=g·cm-3 De= 2,67·0,03·H% Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest...
Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99%...
kihtsilikaadid, valemis [Si 2O5]2- vilgud, talk, savimineraalid, serpentiin · Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas 8 o (K,Na)[(Si,Al3)O8] Päevakivi alumotetraeedriline karkass katioonidega (K, Na, Ca jt) 36. Päevakivide rühm. Ortoklass . Plagioklass ja selle isomorfse rea olemus? 37. Kvarts Kvartsil on 12 erimit. Kõige rohkem esineb alfa-kvartsi, mis meile liivaterakestena vastu vaatab. Selle tihedus on 2.65 ja kõvadus 7. Ametüst on kristalse kvartsi lilla erim. Safiirkvarts on kristalse kvartsi helesinine safiirivärviline erim. Roosakvarts on kristalse kvartsi roosaka värvitooniga erim. Suitsukvarts on üldjuhul vöödiline erim. Tiigrisilm on ka kristalli vööndiline erim, kuigi täpsemalt on...
Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldi mineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Soodsa temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu). Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite...
· Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? · Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. · Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. · Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. · Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. · Kasutatakse abrasiive teralisusega 10...400 15...
Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldimineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. Boweni skeem on idealiseeritud ega kehti kõigil juhtudel. Magma erineva keemilise koostise, rõhu ja temperatuuri tingimustes võib kristalliseerumisjärjekord olla ka pisut teistsugune. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru kui katalüsaatori defitsiidi tôttu. Veeauru (fluidi) defitsiidil läheb täiendava soojuse lisamisel...
90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750...
Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ? Kivimit võiks määratleda kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit maakoores, mis...
Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
• Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? • Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. • Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400...
Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees...
Mineraalosa jaguneb kaheks: · välimine mineraalosa · sisemine mineraalosa (orgaanilis-mineraalsete ainete kompleks) Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2...5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kivisütes on põhilisteks mineraalideks savimineraalid, nagu kaoliniit, illiit ja montmorilloniit. Silikaatsetest mineraalidest esineb tahketes kütustes kvarts, biotiit ja ortoklass . Karbonaatsetest mineraalidest on kütustes levinumad kaltsiit, magnesiit ja dolomiit. Peaaegu kõik kütused sisaldavad sulfiidseid mineraale püriidina või markasiidina. Rauda sisaldavaid mineraale, peale püriidi ja markasiidi, esineb kütustes harva. Kloor esineb kütustes haliidina ja sülviniinina. Leidub ka kütuseid, kus kloor on seotud kütuse orgaanilise ainega (põlevkivi keskmiselt 0,75%) . Vedelkütuste jagatakse mineraalosa ka sisemiseks ja välimiseks. Naftas olevad...