Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ekvaator" - 146 õppematerjali

ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi alustasand. Alustasand on element, mis on vajalik igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile Joon, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse paralleeliks.
ekvaator

Kasutaja: ekvaator

Faile: 0
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ekvatoriaalne vihmamets

Ekvatoriaalne vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanad...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitain...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ning väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Mõisted: atmosfäär, troposfäär, ekvaator , polaar- ja pöörijooned, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu;...

Geograafia
138 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia mõisted

Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

kõrgus,maakasutus, veestik, teede ning asustuse paiknemine); · iseloomustab üld- ja temaatiliste kaartide abil konkreetset piirkonda või riiki: geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid; Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus, paralleel, ekvaator , meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi;...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...

Geograafia
123 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kujutava geomeetria 6.loeng

loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator - suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder....

Kujutav geomeetria
58 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Geodeesia, geomaatika, geoid, ellipsoid, koordinaadid

Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). * Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator , mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. * geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius...

Kartograafia
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia Ristsõna

Paremale 6. Missugune vööde paikneb ekvaatori juures? 7. Mis kiirgus on ohtlik elusloodusele? 8. Päev, kui päike on kevadisel ja sügisesel pööripäeval seniidis. 9. Maakera osa, kus on neli aastaaega. 10. Maakera osa, kus on kõige külmem. Alla 1. Ajavahemik, mil Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal. 2. Punkt lõunapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. 3. Päev, kui Päike on seniidis lõunapöörijoonel. 4. Vastand polaarööle. 5. Päikesekiired langevad maapinnaga risti. ...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kordamisküsimused

Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga (ka. Lõikepunktid imaginaarsete koordinaatidega) 81. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 82. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator , kael, vöö)? meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega. paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. ekvaator: Suurima raadiusega paralleel kael: väikseima raadiusega paralleel vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 83. 86. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)...

Kujutav geomeetria
636 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem ja planeedid

Uraan Anbmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 870 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 51 118 kilomeetrit · Atmosifääri temperatuur: -216 C · Ööpäev: 17 tundi ja 14 minutit · Aasta pikkus: 84,01 · Kuude hulk:15 Uraan pöörleb külili. Tundub, et pleneet veereb oma orbiidil nagu tünn, ja olenevalt aastaajast saavad poolused rohkem päikesevalgust kui ekvaator . Kui Päike ilmub taevasse ühe pooluse juures, püsib see seal 42 aasta. Algul liigub see ümber silmapiir ja siis tõuseb mööda spiraali kõrgemale. 21 aasta pärast on see peaaegu pea kohal, siis liigub mööda spiraali allapoole ja on järgmised 42 aastat loojunud. Neptuun Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:4 497 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 49 528 kilomeetrit · Atmosfääri temperatuur:-21 C · Ööpäev:16 tundi ja 7minutit...

Loodusõpetus
102 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on skitosfäär õhem, maismaa all paksem. Maa orbiit on praktiliselt ringikujuline, keskmine kaugus Päikesest 150 miljonit kilomeetrit (1 a.ü.). Tiirlemisperiood 365 ööpäeva, 6 tundi, 8 minutit, 38 sekundit, ümber Päikese liigub kiirusega 30km/s. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´ nurga, mistõttu saab kord üks, kord teine poolkera Päikeselt rohkem valgust ja tänu sellele vahelduvad meil ka aastaajad. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite, sealhulgas bioloogiliste protsesside ja isegi inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Maa atmosfääri põhiosa koosneb...

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh ­ political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION ­ tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...

Koreograafia
28 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kujutav geomeetria eksam (teooria) II osa

Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator , kael, voo)? * 1) Kui poordpindaloigata telge lablva tasanditega, sits saadaksemerldlaan 2) Poordpinnateljega ristl olevaid loikeid nimetatakse poordpinna paralleelideks 3) Suurima ja vaiksema raadiusegaparalleelenlm. Vastavalt poordpinna ekvaatoriks ja kaelaks 4) !

Kujutav geomeetria
442 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Ekvatoriaalne vihmamets

Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad,...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Jupiter

Planeet on tugeva raadiokiirguse allikaks,mille põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Uurijad arvavad, et Jupiter on hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maa- taoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kuid Jupiteril on pind olemas. Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud hulk erinevaid keemilisi ühendeid, mille hulgas on ka kee- rulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium. Olulisemad lisandid pla- needi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

14 K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid Õhumass ­ merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Front ­ erinevate õhumasside kokkupuute piirkond Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust MUSSOON e...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Päikesesüsteem ja sinna kuuluvad planeedid

Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust.Maal on ka üks kaaslane- Kuu...

Füüsika
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun