V ( H 3PO 4) 0,0097 * 28,0 C(H3PO4) = = 0,01358 = 0,0136n 20,0 Dissotsiatsioonikonstantide arvutamine: H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4- (H3PO4) = 0,0136 n (H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5 (H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n ( H 3O +) ( H 2 PO 4-) K1 = ( H 3PO 4) K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6 H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42- (H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9 (H2PO4-) = 4,03*10-3 n (HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n ( H 3O +) ( HPO 4´2-) K2 = ( H 2 PO 4-) K2 = 4,0*10-9*0,0097/4,03*10-3 = 9,0*10-9 HPO42-+ H2O = H3O+ + PO4- (H3O+) = 10-pH = 10-9,65 = 2,24*10-10 (HPO42-) = 0,0097 n (PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*28/20,0 = 0,0136 n ( H 3O +) ( PO 4´-) K3 =
Fosforhappe kontsentratsiooni määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel. Fosforhape H3PO4 on kolmeprootoniline hape, mis dissotsieerub vastavalt kolmeastmeliselt , kus juures nii teise kui kolmanda astme dissotsiatsioon on madal: H3PO4 H+ + H2PO4- Kh,1= 7,5 10-3 H2PO4- H+ + HPO42- Kh,2= 6,2 10-8 HPO42- H+ + PO43- Kh,3= 2,2 10-12 Kuna Kh,1 << kui Kh,2, Kh,2, siis võime põhimõtteliselt lahuse ligikaudse kontsentratsiooni määrata lahuse pH järgi. Samas põhjustab siin väike muutus pH näidus suure vea kontsentratsioonis. Seetõttu on usaldusväärsem arvutada fosforhappe kontsentratsioon kasutades tiitrimist. Tiitrimisel KOH lahusega peaks teoreetiliselt tiitrimiskõveral olema kolm potentsiaalihüpet vastavalt igale dissotsiatsiooniastmele
· Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse.
Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. 6 N/P 16:1 Suhe alla 16:1 näitab, et lämmastik limiteerib Suhe märgatavalt üle 16:1 näitab fosfori limiteerimist 7
lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3 ja CO3). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevatesse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism vabaneb Co2-st K+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, Fosfaat H2PO4- ja HPO42- - Fosfaatrühmad on neid leidub veres ja ka kõigi rakkude kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide tsütoplasmas. põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Na+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, Kloriid Cl- neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas. Ca2+ - Kaltsiumsoolad annavad luudele Jodiidioonid I- - Joodi on vaja
-osaleb fotosünteesil Fe2+3+ -hemoglobiini koostises -seob hingamisek vajaliku hapniku Hemoglobiin transpordib hapnikku Co32- -rakke ümbritsevas koevedelikes, veres, kopsudes -hingamise produkt HPO42- -nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosa, membraanides -membraanide kaitse J- -kilpnäärmes -kilpnäärme hormoonide süntees (kilpnäärme hormooni(düroksiini) puudusel tekib trauma)
67+0.17=0.029 21. : (). RbOH = Rb+ + OH - : 2 = 0,25750=187,5 1)NaHCO3 = Na+ + HCO3- 2) HCO3- = H+ + CO32- 10. , Na3PO4 = 3Na+ + PO43- ( ). 1)Na2HPO4 = 2Na+ + HPO42- 2)HPO42- = H+ + PO43- . 1)(NH4)2SO4 = NH4+ + NH4SO4- 2) NH4SO4- = NH4+ + SO42- ) HBr = H+ + Br - V2 =V1* T2 / T1 . . H3PO4 = H+ + H2PO4- ) , 1)H2S = H+ + HS - 2) HS - = H+ + S 2-
· sp C osaleb kolmiksidemete moodustumises · kolmiksidemes on üks side ja kaks sidet · kolmiksideme ümber ei ole võimalik vaba pöörlemine Hübridisatsioon käib ka teiste kohta O, N ·Kõik üksiksidemed => sp3 ·Üks kaksikside => sp2 ·Kolmikside või kaks kaksiksidet => sp Väävli ja fosfori puhul on hübridiseerumisse kaasatud ka d orbitaalid Resonants piirstruktuurid delokaliseeritud kaksikside Fosfaatioon HPO42- Resonants piirstruktuurid delokaliseeritud kaksikside Delokaliseeritud on elektronid Benseen Konjugeeritud kaksiksidemed Avatud- ja suletud konjugatsiooniahelad Konjugatsiooniahel naaber C aatomid on sp2 hübridisatsioonis Keemilised reaktsioonid sidemete reorganiseerumine Näiteks: osades mikroorganismides toimuv tsüsteiini süntees seriinist ja vesinik disulfiidist · Reaktsiooni tulemusena katkes üks C-O side ja üks S-H side
* rauda saame kõigest, mis punakasoranz - maasikad, veise-/vasikaliha, Tsink: * tsingivaegus tekitab meestel seemnerakkude arenguhäireid * osaleb aju funktsioonides * leidub pähklites, õlides, maksas kõik, mis rasvane/õline Taimtoitluse puhul tekib aminohapete ja järgmiste vitamiinide puudus: D-vitamiin, B12 (närvivitamiin) ja tsink. OH- HCO3- CO32- H2PO4- HPO42- Cl- I- Anioonid tagavad koos katioonidega homöostaasi. Fosforipuudus tekitab luude nõrgenemist. Saame kalaluudest (räim, kilu, tint). Fosfor on pärilikkusaine (DNA, RNA) osa. CO2 on pärit karbonaatidest, hingame seda välja. Arvatakse, et Cl aitab hoida K/Na tasakaalu. Iood on tähtis kilpnäärme hormoon. Ja kuulub hormooni türoksiini koosseisu. Ioodipuudus = struuma. Mõjutab kasvu/närvisüsteemi (selle labiilsust). Orgaanilised ühendid rakus.
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele 5.pilet. 1. Vesi ja ioonid rakus. Ioonid rakus : · Laenguga osake · Katioonid: laeng +; H+ ;NH4+ ; K+ ; Na+ ; Ca2+ ; Mg2+ . · Anioonid: laeng - ; OH- ; CO32- ; HCO3- ; HPO42- ; H2PO4- . Vett on rakus 80% . 2.Pärilikkuse alused ja põhimõisted. Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi)
Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit. Kaalium on taimedele raskesti kättesaadav. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka
KATIOONID Katioon on pluss (+) laenguga osake. Katioonidest olulised on H+;NH4+;K+;Na+;Ca2+;Mg2+;Fe2+;Fe3+ 1. K+;Na+ - Osalevad närviimpulsside moodustamisel 2. NH4+ - Osaleb valkude moodustamisel 3. Ca2+;Mg2+ - Luude koostises. Mg2+ on oluline ka taimedes klorofülli koostises. 4. Fe2+;Fe3+ - Punaliblede valgu hemoglobiini koostises. ANIOONID Anioon on miinus (-) laenguga osake. Anioonidest on olulised: OH-; HCO3-;CO32- ; H2PO4-;HPO42-;Cl-. 1. OH-; Cl- - Osalevad katioon- anioon tasakaalu tagamises. 1. HCO3-;CO32 - Moodustuvad süsihappegaasi lahustumisel vees 2. H2PO4-;HPO42 - Nukleniin hapete ja fosfolipiidide koostises 3. I- - Kilpnäärme talitlemiseks hädavajalik Magneesium Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Milleks on vaja magneesiumit?
kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste stuktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on
kunstväetistega lisatava kogusega. Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess). Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning
Vere analüüs Teooria · Veri koosneb vedelast osast plasmast ja rakulistest elementidest punalibledest e. erütrotsüütidest, valgelibledest e. leukotsüütidest ning vereliistakutest e. trombotsüütidest. · Vere üldhulk inimesel on 1/13 keha massist (5-6 l), millest vereplasmat on 55% ja rakulisi elemente 45%. · Vereplasma sisaldab vett (90-92%), valke, glükoosi, Na+, K+, Ca2+, HPO42-, HCO3- ioone. Vere hemoglobiinisisalduse määramine Töö käik · Viisin hemomeetri keskmisesse katseklaasi 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). · Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna lisama destilleeritud vett, samal ajal ettevaatlikult klaaskepikesega segades.
(pH-meetri viga ±0,1) 18.Soolade hüdrolüüs ja selle hindamine. Näited. Soola dissotsatsioonil eralduvate ioonide reageerimist, vee dissotsatsioonil tekkinud ioonidega (H ja OH ioon) mille tulemusel üks nendest ioonidest jääb ülekaalu (happeliseks / aluseliseks) CH3COONa+H2O=NaOH++CH3COO-+H+ Al(NO3)3+ H2O= AlOH2++H++3NO3- SnCl2+H2O=SnOH++H++2Cl- ZnCl2+H2O=ZnOH++H++2Cl- Na2CO3+H2O=2Na++HCO3-+OH- Al2(SO4)3+H2O=AlOH2++H++3SO42- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Na3PO4+H2O=3Na++HPO42-+OH- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Hüdrolüüsi ei toimu, sest tugev hape ja tugev alus moodustavad neutraalse keskkonna. 19.Vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsiooni võrrand ELLÜ alusel, kui üks tingimustest on täidetud toimub reaktsioon lõpuni: · Kui tekib sade · Eraldub gaas · Tekib vähedissotseeruv ühend (H2O, H2S, H2CO3) 20.Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited.
Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 SO4 2- o K+ o Ca 2+ Ioonide kontsentratsioonide gradiente loovad transportsüsteemid, näit. Na+ -K+ -pump Ioongradientide energia
hemoglobiini koostisesse, mis seob hapniku ning transpordib seda organismis. Rauaühend heem annab verele punase värvuse. Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja. Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42-) kõigi nukleiinhapete (DNA, RNA, ATP) ja fosfolipiidide koostises. Sealhulgas kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Jood vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks (türoksiin). Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suurem osa sooli omastatakse joogiveest. Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7. See on ka puhta vee pH.
erituselundkonna kaudu. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH -), karbonaat- (HCO3- ja CO32-), fosfaat- (H2PO4- ja HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rake ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Kusjuures fosfolipiidid koosnevad ka rakumembraani ehitusse
moodustumises. Lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetakse karbamiidiks. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega (taimedes pigem klorofülli koostises). Raua aatomid esinevad punalibledes. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül (OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32-), fosfaat (H2PO4- ja HPO42-), kloriid (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3
Dissotsiatsioon nõuab erimärgiliste laengute teineteisest eraldamist. Elektrostaatilise interaktsiooni efekti võime näha kui võrdleme tabelis 3.3 toodud fosforhappe erinevate ioonsete vormide dissotsiatsiooni pKa väärtusi. Konjugeeritud aluse negatiivse laengu suurenedes väheneb vastava happe pKa väärtus. Kui fosforhape loovutab esimese prootoni pKa väärtusega 2,14 siis kolmas prooton eraldub alles pKa väärtusega 12,4 (HPO42- on juba väga nõrk hape). Keskkonnaefektide ja läheduses paiknevate laetud gruppide mõju hapete dissotsiatsioonile tuleb hästi ilmsiks ka valkudes paiknevate sarnaste ioniseeritavate gruppide pKa väärtuste küllaltki suures varieeruvuses. Nõrkade hapete tiitrimine: Henderson-Hasselbalchi võrrand Kuidas muutub lahuse pH, kui me muudame seal nõrga happe [konjugeeritud alus]/[hape] suhet
väga väike 75 mm on: füüsikalisi protsesse. Aktiivsed 3. elektroni liitmine väike 90-110 mm 1. anioonid: HCO3-; CO32-; temperatuurid +10°, alla selle hakkavad Hapendamise protsessid on ühelt alla keskmise 110-130 mm NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa poolt pöördumatud ja teiselt keskmine 130-150 mm 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade pöörduvad. Pöörduvad protsessid üle keskmise 150-170 mm NH4+; K+; H+ liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel
Ca2+ 3,8 3,4 4,0 Mg2+ 1,4 1,3 34,0 KOKKU 162,7 153,9 200,0 ANIOONID: Cl- 111,5 118,0 4,0 HCO3- 25,7 27,0 12,0 HPO42- 2,2 2,3 40,0 VALGUD 17,0 0,0 54,0 MUUD 6,3 6,6 90,0 KOKKU 162,7 153,9 200,0 * lihasrakk Vee liikumine erinevate vedelikuruumide vahel on võrdlemisi vaba, toimub pidev ja ulatuslik veevahetus
pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades. Tavaliselt on mullas teda vähe ja ta on taimekasvule limiteerivaks faktoriks. Seetõttu kompenseeritakse seda fosforväetistega. Taime või looma lagunemisel satub fosfor pinnasesse tagasi. P vabaneb ka kivimite keemilisel murenemisel. Vee liikumisega kantakse ookeanidesse, kus settib. Seisuveekogudes sõltub fosfori hulk vee segunemisest, ookeanis tõusuhoovustest. Fosforiringe on väga aeglane. Väävliringe
orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42- ) fosfolipiidide koostises (rakumembraanis) 3 I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks Orgaanilised ained organismis Põhilisteks organismide koostises olevateks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. (Biomolekulid) Biomolekulid organismides moodustuvad orgaanilised ühendid. Mõnikord käsitletakse nende all eraldi ka bioaktiivseid aineid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
7. Fosforiringe maastikes pikemalt kõrgustike ees (ei suutnud Fosfor - taimed saavad tarbida ioonilisel kujul, ortofosforhappena ületada) PO43- , HPO42-, H2PO42- Seal settis palju materjali, erinevad P - oluline osa DNA molekulides, mis salvestavad energiat. pinnavormid Ka oluline "ehitusmaterjal" loomade ja inimese luudes ja hammastes. Erinevad servakuhjatised katkendlikud
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid luukoe koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonid Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3-, CO32-), fosfaat- (H2PO4-, HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Fosfaatrühmad (H2PO4- ja HPO42-) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja
ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42- ) fosfolipiidide koostises (rakumembraanis) I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks 2. Monohübriidne ristamine. Mendeli I ja II seadus Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased
Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Bioloogilises puhastusprotsessis hüdrolüüsub P (vee-)taimedele kergelt omastatavaks ortofosfaadiks. H3PO4 H2PO4- HPO42- PO43- Suuremad P-saaste allikad on pesuainete fosfaadid ja fekaalid. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast. Tavalises olmereovees ei ole raskmetalle. Peamiseks raskmetallide allikaks on tööstus. Viimasel ajal on järjest enam pööratud tähelepanu tööstusest pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. Olmereovee saaste hulgad varieeruvad
H2O ⇄ OH‾ + H+ käitub nagu hape Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari. H3O+ + OH‾ ⇄ H2O + H2O hape1 alus2 alus1 hape2 CO32‾ + H2O ⇄ HCO3‾ + OH‾ alus1 hape2 hape1 alus2 seos- hape CH3COOH H2CO3 H3PO4 H2PO4‾ NH4+ tatud alus CH3COO‾ HCO3‾ H2PO4‾ HPO42‾ NH3+ Henderson-Hasselbachi võrrand: pH=pK + log Cseostatud alus Cseostatud hape 8. hüdrolüüs: Kõige üldisemalt on hüdrolüüs ainete vastastiktoime veega, mille tulemusena tekivad vähedissotsieerunud või raskesti lahustuvad ühendid ja mille tagajärjel muutub keskkonna pH. Hüdrolüüsuvad paljud ained — süsivesikud, rasvad, valgud, ATP, soolad (kividki murenevad selle tagajärjel).
Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: 1. anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3. Süsihappegaasi sisaldusest 4. Bioloogiliste protsesside intensiivsusest
lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3. Süsihappegaasi sisaldusest 4
n + - 1. H3POO4 + H2O H3O + H2PO4 I don't want to know the answers, I don't need to understand Siin = , log = log + log ning pH = - log + log = + log . Kui aH2PO4- = aH3PO4, siis ph=pK ja vastava pK saab lugeda pH-teljelt. 2. H2PO4- + H2O H3O+ + HPO42- Siin = , log = log + log ning pH = - log + log = + log . Kui aHPO4 2- = aH2PO4-, siis ph=pK ja vastava pK saab lugeda pH-teljelt. 3. HPO42- + H2O H3O+ + PO43-
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust.
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust.
Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Bioloogilises puhastusprotsessis hüdrolüüsub P (vee-)taimedele kergelt omastatavaks ortofosfaadiks. H3PO4 H2PO4- HPO42- PO43- Suuremad P-saaste allikad on pesuainete fosfaadid ja fekaalid. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast. Tavalises olmereovees ei ole raskmetalle. Peamiseks raskmetallide allikaks on tööstus. Viimasel ajal on järjest enam pööratud tähelepanu tööstusest pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 64 Struviit Struviit ummistab torusid, pumpasid ja rikub mudatihendusseadmeid. Mg2+ + NH4+ + HPO42- MgNH4PO4 + H+ Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 65 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 66
Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas. Mida kõrgem on vaba CO 2 sisaldus veres, seda kiiremini eemaldatakse H+ ja resobeeritakse HCO3-. Leeliseliste ainete liia korral veres viiakse uriiniga välja rohkem HPO42- ja HCO3-. Neerude talitluse regulatsioon: Uriini hulk oleneb organismi vee ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel: antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest;
Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas. Mida kõrgem on vaba CO 2 sisaldus veres, seda kiiremini eemaldatakse H + ja resobeeritakse HCO3-. Leeliseliste ainete liia korral veres viiakse uriiniga välja rohkem HPO42- ja HCO3-. Neerude talitluse regulatsioon: Uriini hulk oleneb organismi vee ja toidurežiimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel: antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest;
annaabi.ee 
