Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"argilliit" - 32 õppematerjali

argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad.
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest. Diktüoneemakilt-tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks...

Keemia
316 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geoloogia !

Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit , savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid. Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore kihistu lubjakivid Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Põlevad maavarad: - põlvkivi - diktüoneema argilliit - turvas Ehitusmaterjalid: - lubjakivi - dolomiit - kristlane ehituskivi - liiv - kruus - savi Maagid: - rauamaak Keemiatoore: - fosforiit - lubjakivi Levila ­ ala, kus esineb üks või mitu maavara...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Eesti maavarad

i id ARGILLIIT Vasalemma LA i TAPA PÕLEVKIVILEIUKOHT...

Maateadus
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Savi

Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1] Savikivimite hulka kuuluvad argilliit , savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1)...

Mullateadus
93 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Pedosfäär

Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. See on alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Savid LõunaEesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid ­ uhutud maakera nõgudesse. Argilliit ­ tuntuim diktüoneema kiltkivi PõhjaEestis. Settekivimid Liivakivid ­ üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid ­ mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid ­ uhutud maakera nõgudesse. Argilliit ­ tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja- Eestis. 2. Liivakivid ­ üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid ­ mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4...

Mullateadus
172 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega ­ põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad...

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Põlevkivi

Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt...

Loodusõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

(1) Tabel 2-Moondekivimite klassifikatsioon Lähtekivim Moondekivim Tunnused Lubjakivi Marmor Teraline struktuur Liivakivi Kvartsiit Teraline struktuur Liivakivi, savikivim Müloniit Purustusstruktuur Savikivim, liivakivi M S Argilliit Kildaline tekstuur O U O U N R Kloriit-, talgi-, Kildaline tekstuur, E E seritsiitkilt leheline ja eriteraline struktuur N E B...

Geoökoloogia
52 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mullateaduse I KT

Peamised settekivimid: Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes...

Mullateadus
130 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade ­ nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade ­ kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu)...

Eesti loodusgeograafia
171 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Niagara juga

Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse. On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda. Joa pealmise kihi moodustab kõvem dolomiit, mille all asuvad pehmemad ja kergemini erodeeritavad liivakivid ja argilliit . Vee-erosiooni tagajärjel kulutatakse ära alumised pehmemad kivimid ja siis langeb rahnudena alla ka ülemine kiht- vastupidavam dolomiit. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad. Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab kärestikke 35000 inimest, aasta jooksul on külastusi ligi 13 miljonit....

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...

Maateadus
81 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

Kambrium (liivakivi, savi). Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, vähesel määral liivakivi, savi). Silur (lubjakivi, dolomiit). Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit , klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9...

Eesti loodusgeograafia
194 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Veinist

Heledad marjad võivad sageli anda head tulemit ka kontinentaalse kliimaga aladel. Tumedad marjad: Hea ­ vahemereline, mereline, subkontinentaalne. Võimalik ­ kontinentaalne. Heledad marjad: Hea ­ kontinentaalne, subkontinentaalne. Võimalik ­ mereline, vahemereline. Pinnas Head pinnasetüübid viinamarjade kasvatamiseks: Tumedad viinamarjad: Lubjakivi, kriit, argilliit , vulkaaniline Heledad marjad: Kiltkivi, savi, argilliit, mergel Kliimat, mikrokliimat ja pinnast nimetatakse veininduses sõnaga terroir. Terroir on kindlate tingimuste kogum, mis vastab igale konkreetsele veinipiirkonnale ja ka veiniaiale. Viinapuud hakkavad kandma tööstuslikus koguses marju 1015 aastaselt (sõltuvalt sordist). Tootmise mõttes parimas vanuses olevaiks peetakse 2540aastaseid viinapuid. Suurimad punaveinid saadakse 50100aastaste viinapuude marjadest....

TOIDUAINETE SENSOORSE...
13 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Maavarad

EESTI maardla- 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks. Diktüoneema argilliit Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal. Lasund levib katkematu kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, kuid arvestatavad paksused (max 8m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna vahelisele alale. Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus, kõrge püriidi- sisaldus.Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis põhjustab atmosfäärisaastet....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
28
rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...

Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun