pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu
langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks
Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid
MARMOR On laialdaselt levinud metamorfiid. Nad koosnevad kas kaltsiidist või ka dolomiidist. On tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Marmorit leidub Uuralis, Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Itaalias, Kreekas jm. MERGEL Settekivim. On vahepealseks lüliks lubjakivide ja savide vahel. Nad sisaldavad savikat materjali 25- 50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga. Tüüpilisemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. MOREEN Moreen on liustikusete, kuulub settekivimite hulka. Ei saa paigutada esitada purdsetete
koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Veel settekivimeid Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.
kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või "abajas"- neid nimetusi kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900
ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide, korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega.
madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid: lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel hulgal mitmesuguste organismide skelette. Lubjakivid võivad tekkida mitmesugustes tingimustes - nii mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet C. Moondekivimid - Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid. marmor - lubjakivide või dolomiitide
Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal 55,6 m üle merepinna
keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate 5) Lubjakivid - tekivad peamiselt meredes mitmesuguste lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena.
kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad). Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni, madaliku, avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid. Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste lubjakividega. Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu Rootsiküla lademe laguunidolomiidid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste eurüpteriididde ja lõuatute kivistisi. Tuli ette ka mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri meie alalt täielikult.
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1
kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite
universaalset tõukeraami (pöördhõlm). Otstarbekalt eristatakse buldoosereid (liigitatakse) üldotstarbelisi ja eribuldoosereid. Üldotstarbelised buldooserid on kohased keskmistes pinnase- ja kliimatingimustes kõige enam esinevate pinnaste ja teiste materjalide kihiliseks lõikamiseks, kogumiseks ja teisaldamiseks. Keskmine pinnas- saviliiv, liivsavi- ja savipinnased ning nende erimid, kerged kaljukivimid nagu kiltkivi, paekivi, merglid. Eribuldooserid on kohandatud eriliiki töödeks (teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne.) Eritööde tegemiseks on nendel buldooseritel mitu hõlma tüüpi. Sfäärilised hõlmad (koosneb 2 ... 5 osast paigutatuna umbes 15° alla, tükk- ja pustematerjalidel töötamiseks) Hürdauliliselt juhitav lõughaarats (puistematerjali teisaldamiseks pikema maa taha) Kahekülgne hõlm (töötamiseks edasi- tagasikäigul)
materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: Kaltsiumkarbonaat Kvarts värvuse järgi: hele (karbonaatne) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: toitaine rikas turvas toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 16. MÕISTED · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest
– Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga. •Põhiliseks materjaliks betoon, harvem raudbetoon. •Valamiseks kasut nn hüdrotehnilist betooni. • Selle eelised: 1.võimaldab tööde suurepärast mehhaniseerimist 2.valada mistahes kujuga keha 3.küllaldane survetugevus 4.ajaliselt püsiv •Selle puudused:
Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid. Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud. Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise
Põhjavööndis (Põhja-Eesti) on ordoviitsiumi karbonaatkivimid valdavalt halli Devoni purdsetendite kuhjumine lõppes Eestis Amata eal, kus üha suuremat osa värvusega ning sisaldavad paiguti ooiide, glaukoniiti ning kvartsiterakesi. Telgvööndis etendasid rannikulähedased merelised olustikud. Devoni läbilõiget, nagu ka kogu Eesti (Lõuna-Eesti) asendavad neid aga süvaveelisemad savikad lubjakivid ja merglid, mis ladestu aluspõhja iseloomustab purdsetendite alt üles suurenev mineraloogiline küpsus, mis avaldub alumises ja ülemises osas on sageli punase- või kirjuvärvilised. Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide (kvartsi, tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja
· Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil · Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid · Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal · Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt · Lubjakivi kasutusel ehituskivina, killustiku valmistamiseks, tsemendi ja lubja tootmiseks Fosforiit · Sobib väetiseks · 1924. aastal Ülgastel kaevandati · 1940. aastal Maardus · Pakerordi lademes