Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal.
Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal.
Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas.
nõlvadele. Linnas on palju Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral vaatamisväärsusi ning seal elab 1,69 elab saarel komoorlasi ja prantslasi. miljonit inimest. alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Rahvastiku tihedus on 33 in/km². Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi
gleistumistunnustega leetjas muld) e - nõrk erosioon (KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld) Koreselisust väljendatsakse astmetega alljärgnevalt: d - nõrk deluviaalsus (KId nõrgalt deluviaalne r1 ... k°1 - nõrgalt koreseline, sisaldus 2 10 % mulla leetjas muld) mahust a - nõrk alluviaalsus (GIa - nõrgalt alluviaalne r2...k°2 - keskmiselt koreseline, sisaldus 10 20 % leetjas gleimuld) mulla mahust n - nõrgkivi või liiva esinemine (LGn r3...k°3 - tugevasti koreseline, sisaldus 20 30 % nõrgkivihorisondiga leede-gleimuld) mulla mahust õ - õõtsiksoo (M'''õ sügav õõtsik- r4..
veolaevadel. Keskmine ja maksimaalne temperatuur erineks umbes 30° C rannikualadel(kõrgem suvel) ja umbes 25° C keskosas. Talvel võib keskosas temperatuur langeda kuni 10° C ja isegi madalamale öösel. Loodus (pilt) Pinnamood Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo (Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.), idaosas on alluviaalne (jõesetteline) rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800...1400 m, keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli segamini. Ta on mitu korda kerkinud ja taas maha kulutatud. Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest. Kõrgplatoo jaotavad osadeks kolm vulkaanilist päritolu mäemassiivi: põhjas Tsaratanana mäed, keskel Ankaratra mäed
Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest. Limnoglatsiaalsed mõhnad on tekkinud jääjärvedes. Koosnevad rõhtkihilistest setetest Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid 2. Mis on alluuvium? Alluuvium ehk alluviaalne sete ehk jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete 3. Mis on deluuvium? on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr 6. Mis on estuaar? sügav, mere poole laienev lehtrikujuline jõe suue. 7. Mis on kanjon
Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan?
Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan?
(g) - gleistumistunnustega g - gleistunud (roostetäpid) G - gleihorisont( kahevalentne raud) Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid N: AC, AB, EB, EaB(ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Täiendavad tähistused: e- erodeeritud (pealt ära uhutud) d- deluviaalne (peale uhutud) a- alluviaalne (kihiline ehitus) k(p) - mullaharimisel segatud horisont B?; B??; B??? - prime, secund, terts (allhorisondi tähis) Mullaprofiilivalemid: O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ? Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 - +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO - Leptosols (leptos - õhuke) 1
annaabi.ee 
