Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mullateaduse kospekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mullale on iseloomulikud:
  • kindla seaduspärasusega mullaprofiil
  • pindalaline levik
  • mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused
Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Rakenduslik mullateadus jaguneb:
  • agronoomiline (kuidas kasutada)
  • metsa
  • maaparanduslik
  • mullakaitse
    Mulla osad:
  • tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)
  • õhk 25%
  • vesi 25%
    2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.
    Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon
    Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes .
    Kores
    >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga)
    1-10 m rahnud , pankad
    10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi )
    10-100 mm veeris (klibu), rähk
    1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)
    Peenes
    0,05-1 mm – liivad
    • jämeliiv 0,5-1 mm
    • keskmine liiv 0,25-0,5 mm
    • peenliiv 0,05-0,25 mm
    liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2)
    Tolmud
    • jämetolm 0,05-0,01 mm
    • keskmine tolm 0,01-0,005mm
    • peentolm 0,001-0,005mm
    füüsikaline savi on –0,01 mm; 0,01mm – on füüsikaline liiv
    ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm
    • kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m)
    • molekul – 1 nm
    Mulla mineroloogiline koostis
    4 vöödet:
  • 20-80 km – SiAl vööde
  • ca 900 km – SiMa vööde
  • vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu)
  • maatuum
    Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
    Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu  petrograafia.
    Kivimite jaotus:
  • tardkivimid , jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel:
  • happelised kivimid (hele)
  • neutraalsed kivimid
  • aluselised kivimid
  • ultraaluselised kivimid (tume)
    Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit , amfibool, pürokseen.
  • settekivimid (tähtsaimad)
    Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena
  • purdkivimid
  • keemilised kivimid
  • biokeemilised kivimid
  • organogeensed setted /kivimid
    Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena
  • mureng materjali settimisel
  • organismide elutegevusest
  • lahustunud ühendite settimisel
    Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid:
  • Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid  500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid – uhutud maakera nõgudesse. Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis.
  • Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud
  • Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat , 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele ( karbonaatne ), 2) punakaspruun
  • Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati
  • Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist , glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.
  • Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.
  • Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali.
  • Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse
  • Turvas – orgaaniline settekivim , mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba
  • Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet
  • moondekivimid – sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.
  • marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma , väo marmor)
  • kildad – kvartsiit
    Savimineraalid mullas
    Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid . Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus , molekulaarne veemahutavus , mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus , paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.
    Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.
    Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
  • füüsikaline murenemine ehk rabenemine – põhjustajad:
  • temperatuur
  • jää
  • vesi
  • tuul
  • keemiline murenemine ehk porsumine
  • vesi
  • jää
  • õhu CO2

  • Bioloogiline murenemine
  • taimed
  • loomad
  • mikroorganismid
    Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.
  • Ränioksiidi grupp – opaal , kaltsedoon
  • Savimineraalide grupp – montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
  • Alumiinium hüdrooksiidide grupp – hüdroangilliit
  • Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit
    Mulla keemiline koostis
    Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
    Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
    Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
    Fosforiiti on muldades vähe.
    Mulla füüsikalis- keemilsed omadused
    Mullakolloidid ja selle omadused
    Kolloidide jaotus tuuma järgi:
  • Mineraalsed
  • Orgaanilised
  • Orgaanilis-mineraalsed
    Kolloidide vaesed on liivmullad – rikkad savimullad
    Kolloidide jaotus:
  • atsidoidsed ehk happelised
  • basoidsed
  • amfoteersed
    Soolid   Geelid
    Mulla neeldumis nähtused:
  • asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mullateaduse kospekt #1 Mullateaduse kospekt #2 Mullateaduse kospekt #3 Mullateaduse kospekt #4 Mullateaduse kospekt #5 Mullateaduse kospekt #6 Mullateaduse kospekt #7 Mullateaduse kospekt #8 Mullateaduse kospekt #9 Mullateaduse kospekt #10 Mullateaduse kospekt #11 Mullateaduse kospekt #12 Mullateaduse kospekt #13 Mullateaduse kospekt #14 Mullateaduse kospekt #15 Mullateaduse kospekt #16 Mullateaduse kospekt #17 Mullateaduse kospekt #18 Mullateaduse kospekt #19 Mullateaduse kospekt #20 Mullateaduse kospekt #21 Mullateaduse kospekt #22 Mullateaduse kospekt #23 Mullateaduse kospekt #24 Mullateaduse kospekt #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor madis kolpakov Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga põhjalik konspekt muldade kohta
    mullateadus , muld

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    vikatimees5 profiilipilt
    vikatimees5: Väga hea ülevaade tööks vajalikust
    18:34 28-02-2011


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Mineraloogia kontrolltöö
    5
    doc
    Mullateaduse KT
    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    19
    doc
    Mullateadus
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa
    15
    doc
    Mullateaduse alused
    20
    doc
    Mullateaduse eksam
    9
    pdf
    MULLATEADUSE I KT





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun