Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullateaduse kospekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mullale on iseloomulikud:
  • kindla seaduspärasusega mullaprofiil
  • pindalaline levik
  • mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused
Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Rakenduslik mullateadus jaguneb:
  • agronoomiline (kuidas kasutada)
  • metsa
  • maaparanduslik
  • mullakaitse
    Mulla osad:
  • tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)
  • õhk 25%
  • vesi 25%
    2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.
    Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon
    Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes .
    Kores
    >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga)
    1-10 m rahnud , pankad
    10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi )
    10-100 mm veeris (klibu), rähk
    1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)
    Peenes
    0,05-1 mm – liivad
    • jämeliiv 0,5-1 mm
    • keskmine liiv 0,25-0,5 mm
    • peenliiv 0,05-0,25 mm
    liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2)
    Tolmud
    • jämetolm 0,05-0,01 mm
    • keskmine tolm 0,01-0,005mm
    • peentolm 0,001-0,005mm
    füüsikaline savi on –0,01 mm; 0,01mm – on füüsikaline liiv
    ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm
    • kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m)
    • molekul – 1 nm
    Mulla mineroloogiline koostis
    4 vöödet:
  • 20-80 km – SiAl vööde
  • ca 900 km – SiMa vööde
  • vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu)
  • maatuum
    Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
    Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu  petrograafia.
    Kivimite jaotus:
  • tardkivimid , jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel:
  • happelised kivimid (hele)
  • neutraalsed kivimid
  • aluselised kivimid
  • ultraaluselised kivimid (tume)
    Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit , amfibool, pürokseen.
  • settekivimid (tähtsaimad)
    Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena
  • purdkivimid
  • keemilised kivimid
  • biokeemilised kivimid
  • organogeensed setted /kivimid
    Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena
  • mureng materjali settimisel
  • organismide elutegevusest
  • lahustunud ühendite settimisel
    Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid:
  • Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid  500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid – uhutud maakera nõgudesse. Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis.
  • Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud
  • Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat , 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele ( karbonaatne ), 2) punakaspruun
  • Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati
  • Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist , glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.
  • Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.
  • Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali.
  • Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse
  • Turvas – orgaaniline settekivim , mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba
  • Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet
  • moondekivimid – sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.
  • marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma , väo marmor)
  • kildad – kvartsiit
    Savimineraalid mullas
    Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid . Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus , molekulaarne veemahutavus , mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus , paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.
    Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.
    Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
  • füüsikaline murenemine ehk rabenemine – põhjustajad:
  • temperatuur
  • jää
  • vesi
  • tuul
  • keemiline murenemine ehk porsumine
  • vesi
  • jää
  • õhu CO2

  • Bioloogiline murenemine
  • taimed
  • loomad
  • mikroorganismid
    Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.
  • Ränioksiidi grupp – opaal , kaltsedoon
  • Savimineraalide grupp – montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
  • Alumiinium hüdrooksiidide grupp – hüdroangilliit
  • Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit
    Mulla keemiline koostis
    Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
    Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
    Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
    Fosforiiti on muldades vähe.
    Mulla füüsikalis- keemilsed omadused
    Mullakolloidid ja selle omadused
    Kolloidide jaotus tuuma järgi:
  • Mineraalsed
  • Orgaanilised
  • Orgaanilis-mineraalsed
    Kolloidide vaesed on liivmullad – rikkad savimullad
    Kolloidide jaotus:
  • atsidoidsed ehk happelised
  • basoidsed
  • amfoteersed
    Soolid   Geelid
    Mulla neeldumis nähtused:
  • asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne . Seaduspärasused:
    • neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades
    • väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist
    • neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga

  • keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks
  • bioloogiline – mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse
  • füüsikaline – mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine
  • mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada
    Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega .
    Neeldunud katioonide koostis
    Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne . Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge.
    Mullahappesus
    Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed : huumushapped  fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr.
    pH arvuline suurus:
    pHKCl
    3,6-4,5 – tugevasti happeline
    4,6-5,5 – mõõdukalt happeline
    5,6-6,5 – nõrgalt happeline
    6,6-7,2 – neutraalne
    7,3-8,4 – leeliseline muld
    >8,5 – tugevasti leeliseline
    Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks:
  • mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid  saab välja arvutada lubjatarvet
  • hüdrolüütiline happesus
    Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele.
     
    Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused
    Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal – määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks.
    Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal ) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma .
    Mulla üldine poorsus
    Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.
    Mulla üldine poorsus jaguneb:
  • kapillaarsed ehk peenemad poorid , milles vesi jääb pidama
  • mittekapillaarsed poorid
    Mulla füüsikalismehhaanilised omadused
    Mulla plastilisus – mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub:
      • mulla lõimisest
  • neeldunud katioonide koostisest
  • huumuse sisaldusest
  • niiskusest
    Mullasidusus – omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.
    Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega.
    Mullakleepuvus – omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m².
    Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel.
    Mullapaisuvus – omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-
    sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².
    Mullaküpsus – mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks . Küpsuse kiiremaks saavutamiseks
    oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist.
    Mullastruktuursus – mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati- deks . Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud.
    agregaatide jaotus suuruse järgi:
    - mikroagregaadid -0,25 mm
    - makroagregaadid 0,25-20 mm
    kuju järgi:
    • kuubitaolised
    • prismaatilised
    • plaatjad
    struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja:
  • rohkesti mineraalseid kolloide
  • piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe)
  • orgaanilist ainet
    Mullavesi
    Tähtsus:
    • vajalik kivimite murenemisel
    • mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas
    • vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel
    • mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil
    • vesi toimib mullas lahustina
    • mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel
    Liigne vesi mullas on kahjulik.
    Veeliigid:
  • keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa)
  • konstitutsiooniline vesi
  • kristalisatsioonivesi
  • veeaur
  • aktiivselt liikuv liigub kõrgema aururõhu suunas
  • passiivselt liikuv  liigub koos õhuvooludega
  • füüsikaliseltseotud vesi
  • hügroskoopsus vesi
    maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF – imamisjõud (veesamba kõrgus kümnendlogaritmina) =5,0. Maksimaalse hügroskoopsuse alusel määratakse närbumispunkti niiskus – Wnärb – selline niiskus, mille puhul taim enam mullast vett kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh
    maksimaalne molekulaarne veemahutavus – Wmm – sisaldab endas kogu seotud vett ja osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida taimede poolt mullast raskesti kätte saadav vee hulk = Wmm-Wnärb
    Väliveemahutavus Wv või Wväli
    Taimede keskmiselt omastatav veevaru = Wväli-Wmm
    Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole püsiv näitaja ja esineb vaid kapillaar vööndis.
    Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega.
    Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0…75
    (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/ 10cm
    Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse.
    Oleneb:
    • mulla mehhaanilisest koostisest
    • mulla niiskuse sisaldusest
    • mulla struktuursusest
    • mulla lasuvustihedusest
    Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb –50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga.
    Vee aurustumine mullas
    Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid , seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud.
    Veeaurustumine on tingitud:
    • mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist
    • mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare
    • õhurõhust
    • tuulest
    • maapinna reljeefist
    • kaldesuunast
    • värvusest
    • taimkattest
    Mulla veerežiim – on nähtuste kompleks , mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast.
    Režiimi mõjutavad tegurid:
    • reljeef
    • kliima
    • mulla koostiskomponendid
    • põhjavee seis ja taimkate
    Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veerežiim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm
  • põuakartlikud – väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega
  • parasniisked – suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud
  • liigniisked – ajutiselt või pidevalt liigniisked
    Niiskusastme momendid :
  • kuiv
  • värske või tahe
  • niiske
  • märg
  • vesine
    Mulla veeržiimi reguleerimisvõtted
  • pinnaprofileerimine
  • kuivendamine
  • niisutamine
  • kombineeritud
  • mulla aktiivveemahutavuse suurendamine – sügavkobestamine
  • lume ja lume sulavee kogumine
  • võimalikult varajane külv
  • rullimine
  • multsimine
    Mullalahus
    Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis.
    Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on:
      • anioonid : HCO3-; CO32 -; NO3-; NO2-; SO42 -; Cl-;H2PO4-; HPO42 -
      • katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+

    Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta
    Liigniisketes muldades: Fe2+
    Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid , huumus-happed.
    Mullalahuse konsentratsioon sõltub:
  • Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem.
  • Temperatuurist
  • Süsihappegaasi sisaldusest
  • Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires
    Mullaõhk
    Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga.
    Mullaõhu näitajad:
  • Mulla õhusisaldus
  • Mulla õhumahutavus
  • Õhu läbilaskvus
  • Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus
    Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul , peet ,kaalikas 15-20%.
    Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub:
  • Mulla mehaanilisest koostisest
  • Mulla lasuvustihedusest
  • Mulla struktuursusest
  • Mulla kuivendusastmest
    Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5%
    Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%.
    Mulla õhu tähtsus:
  • Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele . Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2  6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: C6H12O6  3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekkivad mitmesugused orgaanilised happed: C2H4
  • Õhustatuse mõju anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab mulla punakaspruun värvus. Hallikad -sinakad toonid näitavad õhuhapniku puudumist (muld vajab kuivendamist )
  • Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse:
  • hapniku puudusel on pidurdatudtaime juurte kasv
  • hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elu-tegevus soikub)
  • hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained
    Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%.
    Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%;
    Mulla õhurežiimi reguleerimise võtted:
  • Mulla struktuuri parandamine
  • Mulla kooriku purustamine
  • Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine
  • Mulla sügav kobestamine
    Hüdromelioratiivsed võtted:
  • Kuivendamine
    Mulla soojusomadused ja soojusrežiim
    Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused – lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus . Soojuse neelamine mulla poolt sõltub:
    • Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime
    • Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust
    • Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab
    Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³.
    Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist -lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus- juhtivus .
    Mulla soojusrežiim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut . Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel – sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel – mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine . Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla.
    • Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud
    • Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud.
    Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem.
    Muldade hapendustaandusrežiimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.
    Hapendumine: (eraldub energia)
  • hapniku liitumine 2KNO2 + O2  2KNO3
  • vesiniku äraandmine (CH2COOH)2  H2 + (CHCOOH)2
  • elektroni loovutamine Fe2+  Fe3+
    Taandumine:
  • hapniku loovutamine
  • vesiniku liitmine
  • elektroni liitmine
    Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas hapendusprotsess ülekaalus, sinakas -hallis mullas ülekaalus taandumisprotsess.
    Hapendus, taandus režiimi iseloomustamiseks kasutatakse hapendustaanduspotensiaali
    Eh – logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat-sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik.
    Mulla toiterežiim
    Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toiterežiimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes ) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel – miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks:
    Lämmastik – 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid , mis on suutelised õhu lämmastikku omastama – liblikõielised taimed.
    Fosfor – valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on 10 cm
  • Mineraalainete akumulatsioon protsessid
  • Savistumine – mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale . Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis .
  • Küllastumine – mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga – pH > 6,0 – muld on küllastunud.
  • Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid
  • leostumine – küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis – kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu.
  • Lessiveerumine – Ee – selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel.
  • Leetumine – E – see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku -mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes . Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla.
  • Näivleetumine – Elg – paistab nagu oleks leetunud . Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe-kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi – nende kahe vahele tekibki see horisont . Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.
  • Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid.
  • Kleistumine – õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3  FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge -male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas.
  • Muud protsessid.
  • Kultuuristamine – inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust.
  • Rekultiveerimine – alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad)
    Mullaprofiili tüübid
    Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti:
  • mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid):
  • akumulatiivne profiil – võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine
  • eluvioakumulatiivne profiil
  • eluviaalne profiil – kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel
  • diferentseerumata profiil – tekib küllastumisel ja ka leostumisel
  • näivleetunud profiil
  • orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil):
  • mull ehk pehmehuumuslik – iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont ( sinilille kasvukoht)
  • moder ehk keskmine huumuslikkus – iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont
  • moor ehk toorhuumuslik – kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht)
  • turvas (eutroofne, mesotroofne , oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm
    Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast :
    • madalsooturvas – põhjaveelise toitumisega
    • rabasooturvas – sademete toituvusega
    • siirdesooturvas – nende vahepealne
    Muldade klassifitseerimine
    Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süste-matiseerimist. Salomon Gubertus 17. saj. 30-40 Shcwarzerde ehk mustmullad . Geneesil põhinev – V.V.Dokustajev – hiljem mullatekkeprotsesse arvestavad.
    Klassifikatsiooniühikud maailmas on erinevad.
    Mullatüüp – sarnane ehitus, tekkelugu , tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline ise-loom. Lähedaste tüüpide kogum klass.
    Alltüüp – olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides.
    Liik – alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi välja-kujunemise astme järgi.
    Erim – lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem.
    Muldade klassifikatsioonid
    Globaalsed : FAO/ UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994
    USDA Soil Taxonomy 1994
    Kohalikud: ?
    Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur .
    Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen -klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju.
    Muldade leviku seaduspärasused.
    Ei paikne juhuslikult – poolused – ekvaator
    Globaalsed:
  • horisontaalne tsonaalsus - vöönditena
  • vertikaalne – mäestiku aladel
  • mikrotsonaalsus
    Muldade diagnostika
    Tundmaõppimist võimaldavad tunnused:
  • Mulla geneetilised tunnused – mulla enese areng
  • Ökoloogilised tunnused – seotus ümbritsevaga
  • Tootmislikud tunnused – muld tootmis vahendina
    Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja nende morfo -loogilised tunnused kogu maailmas sarnased – ülioluline teada. Ühtne horisonditähis. Erinev piirkonniti, orgaaniliste ja mineraalsete ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused: kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine – indikaator-taimed, võimalik režiime …
    Muldade geneetilised horisondid
  • Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid:
  • Väljauhte ehk eluviaalhorisondid
  • Sisseuhte ehk illuviaalhorisont
  • Mullatekkest mõjutamata horisondid
  • Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid
    Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all
  • Liithorisondid ehk komplekshorisondid
    Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega:
    • pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0;  pH
    ilma kriipsuta pH 5,5 –
    +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne.
     Karbonaatmullad ehk rendsiinad
    FAO – Leptosols (leptos – õhuke)
  • kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist
  • suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad)
  • lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C
  • kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern )
    Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti
    3 alltüüpi:
  • Paepealsed Kh (loopealsed)
  • Rähksed rendsiinad K
  • Gleistunud rendsiinad Kg
    Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg’ – Kg’’’’. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest.
    Pruunmullad K0
    • parasniisked kuni ajutiselt liigniisked
    • karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m)
    • savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine
    • Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti – Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa)
    Jaguneb edasi:
  • Leostunud mullad K0
    FAO – Cambisols
    Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad . Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest.
  • Leetjad mullad K1
    Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) – profiil A-El-Bf-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest.
  • Gleistunud pruunmullad
    Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad:
  • Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg-Cg
  • Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg
    Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl
    Metsadest kuuse- lehtpuu segametsad
     Näivleetunud mullad ( kahkjad ) LP
    FAO – Podzoluvisols (Gleyic Luvisols ), (L(P) – Planosols)
    9,5% Eestimaa pinnast
    Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil
    • tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
    • profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline.
    • Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa)
    • Huumusesisaldus põldudel madal 2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veerežiim ei vaja reguleerimist
    Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg’-horisont.
    Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veerežiimiga.
    Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
    5% Eesti pinnast; ¾ metsade all
    Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel.
    • lähtekivim punakaspruun sl, ls1 või l
    • happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
    Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed taimed (mesikas, lutsern, ristik) vajavad lupjamist. Erinevused K1-st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti, LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
    I. Leetunud
  • LkI – E A; AA; EB>A; A15 cm; E
  • Vasakule Paremale
    Mullateaduse kospekt #1 Mullateaduse kospekt #2 Mullateaduse kospekt #3 Mullateaduse kospekt #4 Mullateaduse kospekt #5 Mullateaduse kospekt #6 Mullateaduse kospekt #7 Mullateaduse kospekt #8 Mullateaduse kospekt #9 Mullateaduse kospekt #10 Mullateaduse kospekt #11 Mullateaduse kospekt #12 Mullateaduse kospekt #13 Mullateaduse kospekt #14 Mullateaduse kospekt #15 Mullateaduse kospekt #16 Mullateaduse kospekt #17 Mullateaduse kospekt #18 Mullateaduse kospekt #19 Mullateaduse kospekt #20 Mullateaduse kospekt #21 Mullateaduse kospekt #22 Mullateaduse kospekt #23 Mullateaduse kospekt #24 Mullateaduse kospekt #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor madis kolpakov Õppematerjali autor
    Väga põhjalik konspekt muldade kohta

    Sarnased õppematerjalid

    Mineraloogia kontrolltöö
    34
    doc

    Mineraloogia kontrolltöö

    omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25%

    Mullateadus
    Mullateaduse III KT
    10
    docx

    Mullateaduse III KT

    E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s - muldade eristamisel aluseks: a) mulla diagnostilised horisondid (diagnostic horizons), b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials). Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on

    Mullateadus
    Mullateaduse eksam
    26
    doc

    Mullateaduse eksam

    määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

    Mullateadus
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    31
    docx

    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

    Eesti mullastik
    MULD-EKSAM-1
    44
    pdf

    MULD-EKSAM-1

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

    Eesti mullastik
    Mulla eksam
    44
    doc

    Mulla eksam

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

    Mullateadus
    Mulldateaduse loengu konspekt
    17
    doc

    Mulldateaduse loengu konspekt

    1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib

    Üldbioloogia
    Mullateadus
    19
    doc

    Mullateadus

    Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist

    Mullateadus




    Kommentaarid (1)

    vikatimees5 profiilipilt
    vikatimees5: Väga hea ülevaade tööks vajalikust
    18:34 28-02-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun