Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis
[3] Uurimistöödega selgus et, varisenud tugimüür asub enamikus rohelisel glaukoniitsavil, kusjuures erandiks on esinev umbes viie meetri pikkune osa, kus tugimüür asub diktüoneema kiltkivil. Tuleb lisada, et glaukoniitsavi sisaldab endas antud kohas niisugusel hulgal liivaseid fraktsioone, mis muudab ta litoloogiliselt liivsaviks. [4] Glaukoniitsavi all esineb õhuke, 20-25 sm paksune hall või kollakas kiltsavi kiht, mis stratigraafiliselt kuulub diktüoneema kiltkivi juurde. See kiht on üleminekuvormiks diktüoneema kiltkivist glaukoniitsavile(v.t tabel1). [4] Kiltsavi all asub tumepruun diktüoneema kiltkivi, mille paksus ulatub 4-5 meetrini. Diktüoneema kiltkivi on tüüpiline savikiltkivi, mis on lagundatav ka suuremate tükkidena ja kujutab endast poolkaljupinnast. Ilmastiku mõjudele alludes laguneb ta suhteliselt kiiresti õhukesteks lehekesteks ja puruks. [4] Diktüonemaa kiltkivile järgneb peeneteraline hall või kollakashall obolusliivakivi
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest. Moondekivimid. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest.Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis.Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisust Moondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda välistingimuste (kuumus, rõhk, murenemine) toimel teisteks kivimiteks.Seda nimetatakse kivimiringeks. Joonistame kivimiringe kolmnurga, millel tähistame võimalikud üleminekud ühest kivimiliigist teise. MAGMA - tardub -TARDKIVIM - sulab - MAGMA
Erinevad fassaadikivimid LE12 Tanel Tomson Mis on fassaad ? See on hoone esinduskülg, mis erineb kujunduselementide poolest või muude tunnuste poolest. Fassaad tähendab kõikide hoonete välisseinu. Click icon to add picture Tänapäeval on paljud kõrghoonete fassaad kujundatud klaasseinana ja sellepärast on raske eristada korruste arvu. Kuigi lähedalt vaadates on näha betoonist põrandaplaate. Kõrghoone fassaad Erinevad fassaadi tüübid. Kiltkivi looduslik kiviplaat. Kiudtsemendist fassaadiplaadid. Tsementlaastplaadid. Erinevad plekid tsingitud teras, alumiinium, vask, titaantsink. Puit voodrilauad, vineer. T...
panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes
Seoseskeemi koostamine nafta hinna ja kaevanduse sulgemise kohta Inimesed kolivad mujale, et leida tööd rahvaarv väheneb muutub rahvastiku soolis-vanuseline koosseis väheneb nõudlus kaupade ja teenustele suletakse mitmed teenindusettevõtted vähenevad maksub kohalikele omavalitsustele Kildagaasi ja maakaasi erinevused (paiknemine, hankimine ja tootmise eripära) Kildagaas Maagaas Paiknemine Kiltkivi poorides settekivimites hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.)
teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse ja käsitööga ning tööriistadeks olid sel ajal kivikirves, vibu ja oda Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue
· Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. · SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. · Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal. · Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. · Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID
Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienegriast. enda tarbeks. Nafta kõigile teada ja tuntud. 34% maailma Kõige rohkem kasutab tuumaenergiat Prantsusmaa (78%). Kildagaas on primaarenergiast toodetakse naftast. Peamised nafta tootjad on Venemaa uus material millest elektrit toota, seda hakati kasutama fossiilsete ja Saudi Araabia. Suurimad eksportijad on Saudi Araabia ja Venemaa, kütuste kallinemise tõttu. Kildagaas on kiltkivi pooridesse ja pragudesse suurimad importijad aga USA ja Hiina. Suurimad naftavarud on Saudi kogunenud maagaas. Kildagaas saadakse maaseest kätte sinna Araabia ja Venezuela. Viimases tõsteti mõned nädalad tagasi esimest pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Põlevkivi on miljonite aastate korda 20 aasta jooksul nafta hinda, kuna riik oli majanduslikult kokku jooksul merepõhja settinud taimede- ja loomade kivistunud jäänused, varisemas
http://www.iea.org/textbase/nppdf/free/2011/key_world_energy_stats.pdf Gaasijuhtmed ja vood Euroopas VAATA! Interaktiivne gaasi voogude kaart http://www.iea.org/gtf/index.asp Kildagaas kas muutus energiaturul? · Fossiilsete kütuste kallinemise tõttu on üha enam hakatud tootma kildagaasi. Eriti märgatavalt on tootmine suurenenud USA-s. · Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. · Gaas saadakse pooridest ja pragudest kätte horisontaalsesse puurauku suure surve all pumbatud vee ja täitematerjali seguga. · Vee rõhk purustab kivimi ja täidis ei lase purunenud kivimil tekkinud kollektorit ummistada, sinna koguneb vabanenud
koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. See on alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Savid LõunaEesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi PõhjaEestis. Settekivimid Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Veel settekivimeid
I Rida: 1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energia on vajalik kõikjal- nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Vaja on valguse, soojuse saamiseks, mootorikütusteks ja masinate tööks. 2. Mis on kildagaas ja kuidas seda ressurssi maapõuest kätte saadakse? Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas. Toodetakse horisontaalsete puuraukudega ja saadakse kätte kildakihi hüdraulilise purustamise teel, vajalikud on vesi, liiv ja kemikaalid. Protsessi nimetatakse frakkimiseks. 3. Nimeta maagaasi 1 eelis ja 1 puudus naftaga võrreldes. Eelised: keskkonnasõbralikum Puudused: keerulisem ja ohtlikum transportida 4. Milliseid probleeme (2) võib kaasa tuua hüdroelektrijaama ehitamine?
Plastkatused on enamjaolt hooldusvaba ning olenemata katuse kujust on paigaldus lihtne ja ei vaja spetsiaalseid tööriistu ega oskuseid. Plastikust katusekattematerjale kasutatakse igal pool alustades kasvohoonetest lõpetades maja katustega. [1] 3 1. BNC, CPS, DDS PLAST KATUSEMATERJALID 1.1. BNC profiil: Saksa kiltkivi ruudu element on üks omanäoline ja väga peene väljanägemisega katusekattematerjal (Joonis 1). [2] Omadused [2]: Vastupidav päikesele, vihmale, rahele, pakasele ja järsule temperatuuri muutusele; Summutab müra; Hooldusvaba; Samblavaba; Kerge 6 kg/m2; Keskonnasõbralik utiliseerimine; Lihtne paigaldada ilma spetsiaalseid tööriistu kasutamata. Tehnilised andmed [2]: Kaal: max 300 g/tk; Paksus: 3.1 mm;
mittepõlevat mineraalosa. Suured varud on USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. Eesti põlevkivi on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. Peamised gaasi tootjad on Venemaa ja USA, Kanada, Iraan, Katar, Norra, Hiina... Peamised eksportijad on Venemaa, Norra ja Katar. Suurimad importijad on Jaapan, Saksamaa, Itaalia ja USA. Fossiilsete kütuste kallinemise tõttu on üha rohkem hakatud tootma kildgaasi. Eriti märgatavalt on tootmine suurenenud USAs. Kildgaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Gaasi saadakse pooridest ja pragudest kätte horisontaalsesse puurauku suure surve all pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Vee rõhk purustab kivimi ja täidis ei lase purunenud kivimil tekkinud kollektorit ummistada, sinna koguneb vabanenud gaas, mis puuraugu kaudu maapinnale pumbatakse. Erinevalt maagaasist on kildgaasi võimalik toota sesoonselt, just nii palju kui on nõudlust
(mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel . Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid. Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett. Moondekivimid-nagu marmor, kiltkivi, kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu Magneesiumit (Mg), rauda (Fe) ja mangaani (Mn) -, mille erinevused on kõvadus ja tihedus . Kaltsiumkarbonaat on kasutatud ka raua puhastamisel rauamaagist kõrgahjus .Kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka klaasi valmistamisel , lubja tootmisel ja tsemendi
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal. Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID
peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda. KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.
voolitud harmoonilised näojooned. Kokku kasvanud kulmud- võimalik tõene tunnus sumeri inimestel. Oli värvitud. Alabastervaas relieefidega ohvriandide jaoks. Jumal Anu kultus. Gilgamesh- esimene Uruki valitseja Varased sumeri dünastiad 2900-2400 e.Kr. Sumerite matemaatika, metallurgia, astronoomia, ratasvanker, kiilkirja lõplik välja arenemine. Potikeder. Pandi kirja Gilgamesh Larsa, Umma, Ubaid, Eridu, Lagaš, Mari Ninursagi(sõjajumalanna) templi friisid Ubaidis. (lubjakivi, kiltkivi, bituumen) Templis toimusid pidustused, seal töötasid preestrid ning õpetati inimestele kirja jne. Härg- pühaloom polükroomiline. Templi sammas Ubaidist- värvilised kivid, tokarbid jne läbiv mosaiik. Kivid on kleebitud vaskplaatidele, mis olid kinnitatud puu sisule. Anzu-lind hirvedega Ubaidist. Koonutatud vask puitalusel Palvetajad, kipskivi- palvetavad elavate inimeste eest, kui inimene seda teha ei saa.Inimese surma järgselt sai kujust järeltulijate kaitsevaim.
Peamised settekivimid: 1. Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. S...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusii...
Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid. Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Lubja-, liiva- ja kiltkivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid Maal. Settekivimid tekivad ka taimede ja väikeste organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvad, põlevkivi, pruun- ja kivsüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit ja paljud teised maavarad. Settekivid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas. Moondekivimid on tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja
parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega. Inglaslikult läbi kahe korruse ulatuv vestibüül, mis on kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga. Saal on avar klassitsistlikus laadis ja kaunistatud korintose sammastega. Söögisaali ja pildigalerii interjöör on seevastu kaetud tumedate puitkassettpaneelidega neorenessansi maneeris seinabraadi ja lühtritega, salongist leiame neobarokse ja rokokooliku dekoori
Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid: Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid – uhutud maakera nõgudesse. Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad
on elu, surm ja loomulik maailm. (Nicholas J. Saunders 2007: 85) Maiade tsivilisatsiooni kõige varajasemat ajastut tuntakse eelklassikalise ajastuna ja see kuulub aja vahemikku 2000 aastat eKr – 250 aastat pKr. Perioodi lõpuks tulevad seal esile mitmed maiade kultuurile omased tunnused: kobaras ümber keskse siseõue avad majad, majapõranda alla maetud surnud, kivist tööriistade valmistamiseks kasutatud kiltkivi, samuti iseloomulikud punased savinõud nagu vaagnad ja kausid. 400 eKr - 250 pKr toimus suur muutus maiade maailmas. Sel ajal ilmnevad esmakordselt klassikalist maia kultuuri iseloomustavad jooned: tohutu ühiskondlikud ehitised, jumalike valitsejate sümboolikaga kaunistatud tseremoniaalsed alad, glüüfiline kirjutusviis, kriips- ja täppnumbrisüsteem, samuti kuninglike mõjutusvahenditena toimunud kivisteelid. Hüdraulise maaviljeluse edenamisest sai laienevate maia linnade majanduslik baas
arvatavasti laialdasel ulatusel, Läänemere põhjas. See Kunda lademe alumise osaga üheaegne kivi on vaene põlevate ainete poolest, olgugi et nad on peaaegu sama iseloomuga kui kukersiit. Kihtide asendi tõttu pidi see nafta ammugi hävinema. Kaugemale lõunasse paranevad tingimused. Kolmas tase, mis samuti avaneb Põhja-Eestis Orduviitsiumi sügavamas osas, oleks diktüoneemakilt. Scupin (1924) pidas võimalikuks, et see kiltkivi suuremas sügavuses võis maa sisemuses valitseva soojuse mõjul naftat anda ning selle nafta sünnipaik peaks siis asuma paekaldast eemal, kusagil lõunas. Diktüoneemakilt on kaetud savika glaukoniitliivaga, kilda aluseks on liivakivid. Need lasumistingimused oleks tagatiseks, et destillatsiooniproduktid ei saaks kaduda üles maapinna suunas ning soodsa tektoonika puhul koonduksid alumistesse liivakividesse. Üldtuntud on
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Suur vajadus odava energia järgi 14. Milliseid probleeme võib esineda India ja Hiina kivisöekaevandustes? ● varingud 15. Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse. Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. 16. Mis on kildagaas? Mis probleeme võib kaasa tuua kildagaasi väljapumpamine? Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. 17. Mida kasutatakse tuumaelektrijaamades energia saamiseks? Uraanmaaki 18. Kes on maailma suurimad tuumaenergia tootjad? USA, Prantsusmaa, Jaapan 19. Nimeta tuumaelektrijaamu Eesti lähedal. Sosnovõi Venemaal, Loviisa Soomes, Ignalina Leedus (2009.a suletud) 20
Kasutatakse sideaine tootmiseks Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained • Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad.
ilmsemalt põhjas ja lõunas, eriti Alentejo's ja Algarves. Maamajad Põhi - Populaarseim ehitusmaterjal on graniit. Majad on massiivsed ja kahhelkivist katustega. Kuna korstnad on väga väikesed või isegi puuduvad, peab suits väljuma läbi katuses olevate avade, ukseava või akende. Väline trepp viib kivist rõduni või verandani, mis on piisavalt suur, et seda seda võiks elutoana kasutada. Trás-os-Montes'is on kiltkivi domineeriv materjal ja majadel on tahvelkividest katused. Douro orus olevates häärberites seisavad lihtsad maamajad kõrvuti elegantsete mõisahoonetega (solares), mis on tihti lubjatud. Keskpiirkond: Estremadura ja Beira Litoral Paekivi, mida nende regioonide majade ehituses kasutatakse, lisab nende välimusele meeldiva puudutuse. Fassaadid on tihti ornamenteeritud simmside ja stukkidega; välimised trepid on kadunud.
o Elavhõbe (Hg) Lähtekivim ei mõjuta mulla elavhõbeda sisaldust väga suurel määral. Mullas sisaldub elavhõbedat enam kui lähtekivimis. Erinevalt teistest raskemetallidest on leavhõbe lenduv. Kõige olulisemat elavhõbedareostust on läbi aegade tekitanud elavhõbeda kasutamine pestitsiidina. Anorgaanilist elavhõbedat kasutas puidutööstus puitmaterjali hallituse tõrjeks. o Plii (Pb) Savisette ja kiltkivi rikkad mullad sisaldavad kõige rohkem pliid. Saastamata muld sisaldab pliid tavaliselt 2-60 mg/kg. Pliid lisatakse bensiinile oktaanarvu suurendamiseks alates 1920ndaist, praegu umbes 0,8 g liitri kohta. Mullas tekivad pliist enamasti raskesti omastatavad orgaanilised ühendid. Plii on tugevasti akumuleeruv. o Arseen Inimtegevusel satub loodusesse ~80 000 tonni ehk 95% Maal vabanevast arseenist. Suurim saastaja on pestitsiiditööstus
savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on kivimite poorid osaliselt veega täidetud. Küllastusvöös on kivimite pooriruum veega küllastunud - Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? Savikivi (sinisavi), kiltkivi, liivakivi - Mis on piosemeetriline tase? Potensiaalse energia ja vee hüdrostaatilise surve summa - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? Mageda põhjavee tase langeb ja soolase põhjavee tase tõuseb - Mis iseloomustab karsti kui nähtust? Karstunud kivimid Tektoonilised lõhed/poorid Vest st piisavalt sademeid Hõre hüdrograafiline võrk
moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest. Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis. Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju
olid ilmselt Kunda kultuuri inimeste otsesed järglased. 3. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemist leiutamist, mil inimesed valmistasid tööristu enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi,obsiidian,mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansii oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud.Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist.Üldiselt siiski arvatakse,et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi
järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks. Hugo Ferdinand Bernhard von Stryk laskis raha kokku hoidmata projekteerida tohutu maja, materjali veeti isegi hobustega, Stryk sai lubada endale keraamilise kiltkivi toomist hollandist ning väärispuit ja palju muid materjale toodi ka lätist. Aknasillustes, torni ülaosa ja sissepääsu kujunduses on kasutatud graniiti. Ehitise sokkel on laotud lõhestatud maakividest ja ulatub nurkades poole akna kõrguseni. Tänu võimsale tornile ja raskepärastele vormidele mõjub kohati keskaegse linnusena, mis väljendub ka materjalide kasutuses: robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ja soomusja kiltkiviga.
Värskeid, külmutatud või töödeldud heade maitseomaduste ja kõrge toiteväärtusega mereande eksporditakse tarbijatele umbes 150 maailma riiki. Kasvatatavate kalade seas on ülekaalukalt suurim ekspordiartikkel Norra lõhe. Norra tootjad ekspordivad maailmaturule selliseid esmaklassilisi puidutooteid nagu puitpõrandakatteid, kokkupandavaid elamuid ning muid ehitustooteid, samas ka suurtes kogustes graniiti, larvikiiti ("sinine pärl"), marmorit, kiltkivi ja mitut liiki ehituses kasutatavat tahvelkilti ning üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid. Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks
Ent üleväetamine- eriti lämmastikuga- paneb viinapuu võra lopsakamalt kasvama, nii et kobarad jäävad varju ja see takistab marjade küpsemist. Kui pinnases on liiga palju kaaliumi, siis väheneb mahla happesus, vein ei ole tasakaalustatud ja selle iga lüheneb. Tuleb teha lõpp müüdile, et pinnas annab veinile maitset, sest selle kohta pole tõendeid. Moseli veinide maitset võib kirjeldada kiltkivisena ja Chablis´ oma ränisena, kuid põhjuseks pole see, et pinnases sisalduv kiltkivi või räni lisaksid maitset. Ent kuigi seda pole suudetud tostada, ei saa ka välistada, et pinnase keemilised komponendid mõjutavad maitsenüansse. 2.4 Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
Alpidest. Tõlkinud J. Selirand. Tol ajal oli kaubandus juba üsna arenenud, millest annab tunnistuste eelkõige merevaik, aga ka näiteks ida poolt toodud tulekivi ja põhja poolt toodud kiltkivi. Ahvenamaa naisekujukesed Jäämees Ötzi rõivastus 20 MEREVAIK JA RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Eestis tegeleb kiviaegse merevaiguga Mirja Ots. Oluline on meeles pidada, et merevaiku leidub lisaks Läänemere ida- ja kagurannikule suurtes kogustes ka Jüütimaa läänerannikul. Seal võib sellest alates megaliitkalmete perioodist hilisneoliitikumis rääkida kui prestiikaubast, s t kaubast, mis oli kättesaadav vaid osale ühiskonnast,
Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid: Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad
oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
Peamised settekivimid: 1. Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja- Eestis. 2. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
