(kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Kivimite jaotus: tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: happelised kivimid (hele) neutraalsed kivimid aluselised kivimid ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimid Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 2530%, 2) Kna päevakivi 6570% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. Settekivimid purdkivimid keemilised kivimid biokeemilised kivimid organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena mureng materjali settimisel organismide elutegevusest lahustunud ühendite settimisel Peamised settekivimid: Settekivimeist võib leida fossiile. Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest.
Need on halvasti põlvead konstruktsiooni- ja isoleermaterjalid. Epoksüvaigud on sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad epoksürühma ja kõvendit lisades saadakse termoreaktiivsed epoksüplastid, mida kasutatakse isolaatoritena. Vilk on üks levinum anorgaaniline dielektrik, mida leidub kristallidena. Neid lõhestatakse üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need rahuldavad paljusid elektriseadmete isolatsioonile esitatavaid nõudeid. Vilgu töötlemisel tekkiva puru ja kergestisulava klaasi pressimisel saadakse mikaleks. Tänapäeval tehakse ka sünteetilist vilku, mis talub õhuniiskuse kokkupuute välistamisel hästi
Nende ruumieritakistus on 1014 – 1016 Ωm, Ɛ on 2 – 2,5, U1 on 20 – 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 kraadi, teflonil kuni 300. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse PVCd, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Nende eritakistus on u 2 suurusjärku väiksem. Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega. Keemiliselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on muskoviit ja flogopiit. Muskoviit on läbipaistev ja üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100kV/mm) ja kuumakindlus (600 kraadi) (risti kihtidega vilk). Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja keraamilisi materjale: isolatsiooniportselan, mille põhikomponent on mulliit, mis saadakse kaoliini ja korundi kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused.
- Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? - Kuidas moodustuvad settekivimid?
käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena 1. mureng materjali settimisel 2
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
- Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades. Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, mageneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosn. Kahest tetra - ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: hüdromuskoviit, hüdrobiotiit, glaukoniit. Hüdromuskoviit – tekke peam. allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib mood. ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest. Hüdromuskoviit on kolmekihilise, 2:1 tüüpi stabiilse mittepaisuva võrega, milles 1/6 Si4+ on asendunud Al3+-ga. Kihtidevaheline K võib osaliselt asenduda ca, Mg ja H-ga. Esineb peenesoomuseliste või plaatjate agregaatidena. Neelamismahutuvus 20-40 mg-ekv/100g.
plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid (biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen) 2.Settekivimid (tähtsaimad)- 1.purdkivimid, 2.keemilised kivimid, 3.biokeemilised kivimid Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena: 1mureng materjali settimisel, 2.organismide elutegevusest, 3.lahustunud ühendite settimisel Settekivimeist võib leida fossiile
Kuulub rombilisse süngooniasse. Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina. HÜDROBIOTIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Ta kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurrühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdrumuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. HÜDROMUSKOVIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tema tekke peamiseks allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratsiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib moodustuda ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest. Tähelepanuväärne on hüdromuskoviidi kaaliumisisaldus. Kaalium on taimede poolt üsna hästi omastatav. Hüdromuskoviiti leidub rohkesti peaaegu kõikides muldades, välja arvatud aluselistel kivimitel (basaldid) moodustunud niiske troopika mullad. HÜDROVILGUD
Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. . 21.Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda
skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldi mineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Soodsa temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu). Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite
Augiidi kristallid on lühiprismalised, kaheksakandilise ristlõikega, rohekasmustad või pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39. Vilgu rühma kivimitmoodustavad mineraalid biotiit ja muskoviit. On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad - raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad - alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldimineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. Boweni skeem on idealiseeritud ega kehti kõigil juhtudel. Magma erineva keemilise koostise, rõhu ja temperatuuri tingimustes võib kristalliseerumisjärjekord olla ka pisut teistsugune. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru kui katalüsaatori defitsiidi tôttu
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk ja muskoviit (vilgu komponent) . 8.2.3 Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Tema struktuur on sfaleriidi struktuuriga sarnane, ainult kõik osakesed on samad (C) (joon 8-11). Teemandi struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutatud ¼ kuubi diagonaali võrra. Koordinatsiooni arv on seal 4
klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit K2O · 3Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O - flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille
lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse
lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse
biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid (biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen) 2.Settekivimid (tähtsaimad)- 1.purdkivimid, 2.keemilised kivimid, 3.biokeemilised kivimid Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena: 1mureng materjali settimisel, 2.organismide elutegevusest, 3.lahustunud ühendite settimisel Settekivimeist võib leida fossiile
kõrgele temperatuurile ja elektronpommitusele vastupidavuse tõttu. Vilk on kihilise ehitusega looduslik mineraal, mille kristallid on lõhestatavad õhukesteks, kuni 0,005 mm lehekesteks. Vilk on maakoores ladestunud kristallidena koos kvartsi ja teiste mineraalidega. Vilgu koostises on räni (Si), kaaliumi (K), magneesiumi (Mg), alumiiniumi (Al), hapnikku (O) ja vesinikku (H). Isoleermaterjalina käsutatakse looduslikest vilkudest ainult muskoviiti ja flogopiiti. · Muskoviit on keemiliselt püsiv. Sellele ei mõju ükski lahusti ega leeliseline. Väävel ja soolhape lagundavad muskoviiti ainult soojendamisel. Muskoviidi omadused ei muutu temperatuuril kuni 500° C. Nimetatust kõrgemal temperatuuril hakkab keemiliselt seotud vesi vilgust eralduma. Selle tulemusena vilgulehekesed punduvad, s.t. nende paksus suureneb. Seejuures halvenevad järsult vilgu elektrilised ja teised omadused. Sulamistemperatuur on 1260 - 1300° C.
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
Isolatsioonimaterjal peab olema suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus. Oluline on ka läbilöögipinge. Polümeeridest on parem isalotsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarstetel:polüetüleenil, teflonil ja polüstüroolil. Polaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Vilk on kirstalne aine, kihiline ehitus, koostiselt on alumosilikaatide segu. Muskoviit on läbipaistev aine., suur läbilöögipinge ja kuumakindlus. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale- isloaatoriportselan. 25. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Valuse..- kui valgus läheb läbi ühest keskkonnas teise, siis osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis
Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena 1. mureng materjali settimisel 2
Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
● Biogeensed settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: ○ Haliit – kivisool ○ Sülviin – kaaliumkloriid ○ Kips – väävliühend Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees – Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte
..10 10 u. 20 120...150 12 14 -2 Räniorg. vaigud 3,5...5,0 10 ...10 10 15...25 180...220 12 13 -2 Epoksüvaigud 3,0...5,0 10 ...10 10 20...80 120...140 12 14 -3 -4 Vilk, muskoviit 5...7 10 ...10 10 ...10 100...250 500...700 Vilgud 10 12 -2 -3 Vilk, flogopiit 5...7 10 ...10 10 ...10 70...150 u. 1000 10 11 -2 Mikaniit 6...7 10 ...10 5x10 15...30 130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
