Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas
Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas
Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mulla- kooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 48. Hapendus-taandusreziim mullas. Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandus- reaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumis- protsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn)
6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad
Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mullakooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 49. Hapendus-taandusreziim mullas Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus- taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn)
0,72;savi 0,24...0,83;turbal 0,15...0,91 mikroorganismid-bakterid ja seened. Huumust nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) Mulla soojusreziim-nähtuste kompleks,seotud määratakse C-alusel.C kättesaamiseks kasut.C- veeaur-mullas u.0,001% suure soojuse mulda tungimise,leviku ja hapendamist. Aeroobses ting.toimub liikumisvõimega(hästi vähe mullas) ärandamisega. Mulla hapendus-taandusreziim-mõistetakse õhu-,vee-ja põhjavee mõjul. Väljauhtumisega seotud soojusreziimist tulenevaid hapendus ja protsessid- leostumine-vees lahustuvate soolade taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub
8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9. Taimedele olulisemad mikroelemendid C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P 10. Muldade potensiaalne viljakus Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 11. Hapendus- taanduspotentsiaal Eh(mV) Logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides) Eh<200ülekaalus taandumistingimused, Eh>400 ülekaalus hapendustingimused, Eh>700 taimedele kahjulik- toimuvad sinult oksüdeerumisprotsessid, toimub org aine mineralisatsioon (aeglane põlemine, ei toimu huumuse akumuleerumist, Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Leostumine
normaalselt. Atmosfääri õhk: 21% O2, 0,03 % CO2, ~79 % N2 Mullaõhk: 20,6 % O2, 0,3 % CO2, ~79 % N2 Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mullakooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 29 Hapendus-taandusreziim mullas Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn)
teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mulla mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning vee-, õhu, soojus- ja hapendus-taandustingimustest. Kõige kiiremini humifitseeruvad tselluloosi-, ligniini- ja valgurikkad jäänused kuivas ja parasniiskes, alustest küllastunud või karbonaatses keskkonnas. Udoll-Aquoll landscape central Iowa These soils are on glacial till plains in central Iowa. Poorly drained Aquolls occupy lower-lying landscape positions and Udolls occupy the uplands. In Kasutatud materjalid · http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/events/Sum merSchool_2004/files%5CEnd_solz.pdf
all mõistetakse mulla õhu, vee ja vee hulk = Wmm-Wnärb Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib soojusreziimi koosmõjust Väliveemahutavus Wv või Wväli vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; tulenevaid hapendus ja taandus Taimede keskmiselt omastatav veevaru = gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, halvasti õhustatud 11-18%; reaktsioone mullas. Wväli-Wmm ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: Hapendumine: (eraldub energia) Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii 1
• tugevasti (alaliselt) liigniisked • ebastabiilne niiskusrežiim 41. Mulla õhk ja õhurežiim Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime
Kõige vähemnõudlikud on heintaimed-10-20%. Mulla on õhk ja eeskätt hapnik väga oluline, millest sõltub mullas kulgevate protsesside iseloom. Kui muld on õhustatud (hapnikurikas), siis on ülekaalus hapendusprotsessid ja vastupidi, liigniiskes mulla son ülekaalus taandusprotsessid. Hapnikuvaeses mullas orgaanilise aine lagundamiseks (mis on sisuliselt hapendamine) mikroorganismid kasutavad ära teatud mineraalide hapnikku. Mullas on terve rida hapendus-taandus süsteeme. Fe2O3-FeO süsteem näiteks. Kõiki süsteeme määrab ära mulla õhu ja mulla lahuses oleva hapniku sisaldus. Taandunud ühendid paljudel juhtudel mõjuvad taimedele toksiliselt. Mullast saab tavaliselt taim kätte vaid taandunud kuju, sest vaid FeO lahustub vees. Kui on aga täielikult aereeritud keskkond, siis on seal ainult Fe2O3, kuid see ei lahustu vees ja sel juhul võib tekkida rauapuudus ehk kloroos.
Milletõttu väheneb mulla õhus hapniku sisaldus. Aeratsiooni poolsus-kui palju mulla pooridest on täidetud õhuga. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumateks kultuurideks õhustatuse suhtes on rühvel kultuurid nt. kartul. Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine
muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 10 Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida boorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest.
· Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja
· Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga.
Bentilised vetikad omastavad setete fosforit efektiivselt. Litoraalis, kui veetemperatuur tõuseb üle 10-15 ºC ja pH ttõuseb intensiivse fotosünteesi tõttu, võib setetest ka aeroobsetes tingimustes P eralduda, kuna seal tekib väga tugev kontsentratsioonigradient (öösel võib see P-rikas vesi litoraalist konvektsioonivooludega ka pelagiaali kanduda). Anaeroobsetes tingimustes sõltub P vabanemine tugevalt redokspotentsiaalist (hapendus-taandusreziimist sette pinnal, see omakorda sõltub vaba hapniku kättesaadavusest ja sette orgaanilise ainese hulgast). Elustiku osa toiteainete ringes - Bakterid assimileerivad fosfaate, lagunemisel satub P vette tagasi suur tähtsus setete ja vee vahelises P-vahetuses, bakteriel ja vetikatel konkurents P suhtes. Zooplankton: eritised sisaldavad lahustuvat P ja ammooniumi. Fütoplankton:mõju sesoonse
eritusorganitega. Toitained, mis varustavad organismi energiaga ja kudede ehituseks vajaliku (plastilise) materjaliga, on valgud, rasvad ja süsivesikud. Peale selle peab organism ainevahetuse normaalseks kulgemiseks saama vitamiine, vett ja mineraalaineid. Keemiliselt on organismi ainevahetus orgaaniliste ainete lagunemise (dissimilatsiooni) ja sünteesi (assimilatsiooni) tiheda seose keerukas süsteem. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid nagu toitainete lõhustumine, hapendus- taandusreaktsioonid ja teised rakkudes toimuvad keemilised protsessid teostatakse bioloogiliste katalüsaatorite e. fermentide abiga. Organismi ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. See regulatsioon toimub nii kudedesse tulevate otseste närviimpulsside abil kui ka sisesekretsiooninäärmete kaudu, mis sekreteerivad ainevahetust mõjutavaid hormoone. Suur tähtsus ainevahetuse muutustes, mis kindlustavad organismi kohanemise mitmesuguste elutingimustega, on tingitud refleksidel. 33
annaabi.ee 
