Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ..................
Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et ta Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Minu üleande puhul on tegemist lõhketööde ohutusega, ehk sisuliselt lõppkauba (purustatud materjali) vedu mul ei ole. Tarbija on Vasalemma karjäär, kellele ma teostan lõhketöid. Ainsad konkurendid minu puhul oleksid teised lõhketöid teostavad ettevõtted, nt Lemminkäinen, Intexler, Balrock. Antud juhul arvutan ettevõtete transpordikulu lõhkematerjali laost kuni karjäärini. Tabel 1 Keskmised hinnad Vasalemma karjäär B A Voglers Lemminkä
on olnud kasutuses juba pikka aega ehituses. Põhiliselt on need devoni ajastul tekkinud paekihid. Paekihid peituvad ka devoni ladestu ülaosas. Võrreldes Põhja-Eesti paeuuringutega on Kagu-Eesti paeuuringud väga minimaalsed.[3] Pilt 4. Väike-Pakri pangalt allavarisenud ehituslubjakivi plokid [4] Võib väita, et Kagu-Eesti pole paekivi kaevandamiseks väga hea paik. Parimaks kaevandamis kohtadeks ehk leiukohtadeks Eestis on: Harku, Väo, Padise, Rummu, Anelema, Paljusi, Karinu, Koguva, Vasalemma jt. (Kaart 1) Kagu-Eestis kaevandada on mõtet, kuid vastasel juhul oleks vedu liiga kallis, tavaliselt ei vea kaugemale kui 50km v.a. väga tähtsad objektid. Kaart 1. Vasalemma paekivi kaevandus plokid [6] Ülalpool kaardil (Kaart 1) on näha Vasalemma paekivi kaevandus rajoone. Vasalemma paekivi kaevandatakse peamiselt Vasalemmas, Rummus ning Padisel Harjumaal. On teada, et Vasalemma kivi on kasutatud üle 700 aasta. Vasalemma kivi varud on piiratud. Vasalemma lubjakivi
Võsa 7 Vasalemma 76101 Estonia John Black & Co 49 Crown Road Ambridge 10 March 2010 Dear Sir/Madam I am writing to apply for the position of Office Junior, which was advertised in Eesti Ekspress on 1 March 2010. I am currently employed as Junior Administration Officer in X-Global Services, where I am
koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim. Kaltsiumkarbonaadi keemiline valem on CaCO3. Ühtlasi on see ka kaltsimi tähtsim looduslik ühend.Ka koolikriit koosneb põhiliselt kaltsiumkarbonaadist. Tuntumad paekivid eestis on lubjakivi ja dolomiit.Dolomiiti leidub põhiliselt Saaremaal ja tema keemiline valem on CaCO3.MgCO3.Vasalemma lähedal leidub marmoriga sarnanevat lubjakivi, nn vasalemma marmorit. Marmor ja lubjakivi on tundlikud happevihmade suhtes.Happevihmad onjust viimastel aastatel põhjustanud märgatavat kahju paljudele ajaloolistele ehitistele üle kogu Euroopa. Kaltsiumkarbonaadi reageerimisel happe lahusega eraldub mullidena süsühappegaasi.Seda reaktsiooni saab kasutada kaltsiumkarbonaadi kindlakstegemiseks. Tema lahustuvus vees on tühiselt väike.ometi lahustub lubjakivi pikkamööda loodusliku vee,
Juugend Kaarli kirik Laitse mõis Neeruti mõis Põrnu rannahotell (Sunset) Teater Endla Teater Vanemuine Vasalemma mõis
Ester Lindeberg Vasalemma vald,Lemmaru küla,Lassi Talu 58064731 [email protected] 02.november 2014 Dr.Marju Varuskin Hamba Polikliinik Tompuistee 4 101 42 Tallinn Motivatsiooni kiri Tere! Minu nimi on Ester Lindeberg. Kirjutan teile sellepärast,sest meie koolis toimub 20.novembril Töövarjupäev
valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, Kunda, Narva, Karinu, Mündi, Anelema liiv Klaasi valmistamine, Piusa, Vooremägi, Kukemetsa, keraamiliste plaatide tootmine, Pannjärve, Männiku, Pottsepa
92 3 plokk ehituslubjakivi aT 763.00 4 plokk ehituslubjakivi aT 1546.61 5 plokk ehituslubjakivi aT 4438.28 6 plokk ehituslubjakivi aT 1624.00 7 plokk ehituslubjakivi aT 366.98 8 plokk ehituslubjakivi aT 1288.61 9 plokk ehituslubjakivi aT 1541.31 12845.35 VASALEMMA maardlast kaevandas 2013 Nordkalk AS 117,7 tuh m3 ehituslubjakivi tuh m3 Max, tuh m3 aasta maht 117.7 400 alles 12845.35 Jätkub, a 109.14 32 Lahustumatu jääk, Plokid Maht, tuh m3 Pindala, ha Pindala, m2 CaO, % % 1 4.63 26.27 262700 72 3 2 975.92 12
i id ARGILLIIT Vasalemma LA i TAPA PÕLEVKIVILEIUKOHT
Eesti aluspõhi Mandrite triiv · http://www.ucmp.berkeley.edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendei...
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.
venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus
meesliinis edasi pärandatavana. 1621, kui rootslased piirasid Riia linna, juhatas Thomas Ramm linna kaitset ja alistumisläbirääkimisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga. Seejärel oli kuningas oma vägedega Riiga sisse marssinud ning Thomas Rammist sai esimene Riia bürgermeister Rootsi võimu all. Kuningas tänas Thomas Rammi tema teenete eest Rootsi krooni ees ja annetas talle Padise-Kloostri mõisa ühes Vasalemma abimõisaga. Ühtlasi soovis kuningas kingitusega kompenseerida kahjusid, mida Thomas Ramm kandis seoses poolakate rüüstamistega tema Riia-lähedastes mõisates Poola-Rootsi sõja ajal. Kingituse tulemusena kolis Rammide suguvõsa Eestimaale. Uus omanik kohandas kloostri suureks mugavaks eluhooneks. Rammid elasid kloostri ruumes kuni 1766. aastani, mil klooster välgust süüdatuna varemeteks põles. Seejärel alustati kõrvaloleva mõisahoone ehitamist
kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9. Liivakivipaljandid esinevad kõikjal peale samaaegselt sinisaviga. EdelaEesti. 8. Rändrahnud koosnevad enamasti 10. Vasalemma dolomiiti kutsutakse graniidist. marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11. Kõige rohkem fossiile pärineb 10. Kulutusel tekkinud pinnavormidest on ordoviitsiumi ajastust. võimsaim pankrannik. 12. Rändrahnud on Eestisse kandunud 11. Kuesta on astmeline tasandik. Norrast. 12. Tardkivimid on veetekkelised. 13
Harju County is situated in northern Estonia. Harju County, bordered by the south- westcounty, Rapla County in the south, south-east and east Järva county Lääne- Viru county. County, bounded on the north Gulf of Finland. Harju is composed of many islands, the largest of these is the Women's Island and the islands Pakri. Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla.
Vasalemma Põhikool Autodiagnostik Referaat 2010 Autodiagnostik Autodiagnostiku töö sisuks on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käikukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb siis appi, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrilisi signaale, diagnoosib süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritab vajalikud kontrolltestid ja avastab ka selliseid varjatuid rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta. Autodiagnostikuks võivad pürgida autolukksepad, -elektrikud, aga ka varem autondust õppinud. Autodiagnostiku töös ...
kliima soe ja päikseline ,seal moodustusid ulatuslikud rifid soe Pakri pank Ordoviitsium tabulaad triobiit kliima,ordoviits Vasalemma 443 -488milj uimi lõpus rifilubjakivi kattus Keila juga Gondwana lõunaosa jääga ja põhjustas ühe külmima
Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57
tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 AAVERE, HARKU, KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA ja Väo. 2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3 ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast. 2 Kaevandamine Lasnamäe lademe lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi).
Miks kasutatakse enamasti joonestamiseks enamsti arvutit ? Tänapäeval, kui arvuti kasutamine on käepärasem kui sirkel, joonlaud või pliiats, kasutatakse joonestamiseks valdavalt erinevat CAD tarkvara. Arvutis tehtud joonis on täpne ja alati on võimalik sisse viia vajalikke muudatusi. Siiani on takistuseks olnud tasuta programmide mitterahuldav kvaliteet ja professionaalse tarkvara kõrge maksumus. ZwCADi suhteliselt madal hind võimaldab kõrgekvaliteedilist CAD tarkvara kasutada ka väikefirmadel ning eraisikutel seadust rikkumata Enamusel inimestest, kes töö tõttu puutuvad kokku arvutis tehtud joonistega, pole vaja CAD-tarkvara detailselt tunda, vaid neile piisab oskusest dokumente arvutis avada, vajadusel viia sisse muudatusi, trükkida välja osa joonisest. Tasapinnalise arvutijoonestamise kursus annab selleks hea ettevalmistuse. Tööstuses kasutatakse arvjuhtimisega (CNC) tööpinke, mille juhtimiseks on vaja head CAD/CAM programmid...
1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 2 TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega. 1. Lähteandmed Maa-ala plaan M 1:500 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega, kohaliku juurdesõiduteega Ämari ja kvartalisisese teega Ämari põik.
Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale...
Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum
Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn "tark valik". Näit kabinet tehti gootistiilne, söögituba renessanss, salong rokokoos ja saalid barokis. Üks kaasaegseid on meenutanud Liivimaaa
Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi Ungru lubjakivi Vasalemma lubjakivi Tagavere dolokivi (antiikpind) Võhmuta karplubjakivi
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E:
Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5 km kaugusel. b. Vanatoa tamm asub (Tõrma külas: Kodila-Metsküla:Juuru alevis) c. Raplamaal on (5; 12; 14; 20) maastikukaitseala. d. Siirdesood moodustavad soodest ( 40%; 9%; 50%; 100%). Vastused: 1. Väited a
postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel. Laitse lossi kabel Laitse lossi park Laitse lossi peahoone Loss on ehitatud Vasalemma paekivist( marmorist). Liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline Laitse lossi tornid Laitse lossi tagakülg Laitse lossi esikülg Laitse lossi parempoolne külg ees vaatest Laitse lossi parempoolne külg tagant vaates Laitse loss eraomanduses
info) 4. Okasnahksed Okasnahksed on loomad, kes elavad mere põhjas ning kellest osa on varre abil põhjale kinnituvad ja osad liikuvad ning nad eksisteerivad kambriumi ajastust tänaseni. Eestis leiduvad okasnahksete kivististest merikerasi ja meriliiliaid. Merikera golfipalli-suurusi kerakujulisi kivistisi leiab Ülem-Ordoviitsiumi põlevkivikihindis. Meriliiliaid sisaldavad rikkalikult mõned lubjakivikihid. Näiteks “Vasalemma marmoriks” kutsutud Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura, 2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud, väga mitmekesised keha kuju poolest. Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini. Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes
Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus,
või hävib terviklik ja tugev vooluvete asurkond paratamatult Inimese poolt rajatud ehitised on kaladele probleemiks rändel nii üles- kui ka allavoolu Lõheliste ja ebapärlikarpide loodusliku populatsiooni arvukuse vähenemise peapõhjus on nende ajalooliste kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone....
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60 Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hästi läinud: looduslik lõhe käib kudemas vähemalt neljas jões. Saksamaal ja Poolas pole säilinud ühtegi algset looduslikku populatsiooni.
doc] 03.11.2012. Puhke- ja turismimajanduse ressursside analüüs, sihtkoha positsioneerimine ja võimalikud konkurendid Kernu valla paiknemine Eesti põhjaosas on turismiarengu seisukohalt nii arengueeldus kui puudus. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinna südalinnast kõigest 42 kilomeetri kaugusel Haiba külas. Kõige olulisemad turismiobjektid Ruila, Kernu ja Laitse asuvad Tallinnale oluliselt lähemal. Kernu vald piirneb läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga. Kernu valda läbib rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica, rahvusvahelise tähtsusega maantee Tallinn-Pärnu-Ikla ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee. Kohaliku tähtsusega on Ruila-Laitse tee, Kernu-Kohila tee ja Ääsmäe-Kernu tee. Valla piirkonda jääb kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika. Transporditeede rohkuse tõttu on sihtkohta pääsemine kerge ning kiire. Vallasisene teedevõrk on tihe, kuid
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
asendanud mälestustahvel. Harju-Madise kirikus Avati 1928 Harju-Madise Evangelist Matteuse kiriku seinale 1928. aastal paigutatud mälestustahvel on üks väheseid, mis jäi nõukogude võimu poolt purustamata ning on säilinud tänaseni. 1950. aastal kaeti tahvel lubimördiga,et seda hävitajate eest kaitsta. 1970. aasta tulekahu tagajärjel avanes osa tahvli pealispinnast, paljastades kaua varjatud saladuse. 1989. aastal restaureeriti Vasalemma marmorist tahvel 11 mehe nimega, kes langesid 1919. aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus. 1992. aasta 23. juunil avati kirikuaias kolm alusele paigaldatud mälestustahvlit. Ühele tahvlile oli kantud Vabadussõjas langenute nimed. 11 mehele, keda varem teati, lisandus veel üks- Alfred Jaagu, sest ka tema langes Vabadussõjas. Jüri Avati 26.09.1926
Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega
0,93 Jõhvi 0,97 Tartu Paide Haapsalu Türi Vasalemma 0,93 0,97 0,95 Vee põhilised reostusallikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Põhjasetted Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus
Enno tütretütar on kirjanik Elin Toona. ALLIKAD Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat.
Maksude tõstmine piirab tarbimist, piirates seega majanduse arengutempot. 8. Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumisest - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestusest - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks. Riigieelarve on riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve 2010: tulud 84,5 miljardit; kulud 89,7 miljardit Vasalemma valla eelarve: tulud 64,5 miljonit; kulud 64,5 miljardit Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks. Nii tagatakse ka kontroll raha kasutamise üle. Iga ministeerium koostab igal aastal valitsemisala eelarve projekti ja koos sellega
5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine, põlevkivi e. kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7.Siluri kivimid- lubjakivi,dolomiit-ehitamiseks 5.8.Devoni kivimid ja kasutus- liivakivi,dolomiit,lubjakivi,savi-ehitamiseks 5.9.Pinnakate Eestis- hakkas kujunema uusaegkonna ajal,kvarternaadiajastu kivimid, paksus Põhja-Eestis 2- 3m, Lõuna-Eestis 10-15m 6.Eesti maavarad. 6.1.Kütused-põlevkivi(kirde eesti) ja turvas(lääne eesti) Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit
Lasteraamatute läbivaks teemaks on heaks lapseks olemine. Kirjaniku sõnavara on väga rikas ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele. Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil. Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all õppinud kõik tänapäeva Eesti lapsed. Seda eelkõige muidugi Aabitsa läbi, kuid suurt rolli
Kas ongi – ja kui, siis kihistud ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad lõpuks lubjakivist dolokivi. Sellise protsessi läbi miks, millised faktorid, juhul kui, -Haljala lade: Tatruse, Kahula ja Adze kihistud suurtemõõtmeliste kivimkehadena); lülijalgsed on moodustunud praktiliselt kõik dolokivid, sest seda mõjutavad? -Keila lade: Kahula, Vasalemma, Blidene ja (trilobiidid, skorpion); molluskid (karbid, teod, looduses ei esine tingimusi, kus dolomiit saaks natuke Variku ja Plunge Mb kihistud peajalgsed); okasnahksed (meritäht, meriliiliad) Lõimis – koostisosade terasuurus. Voolusängi -Oandu lade: Vasalemma, Rägavere, Hirmuse,
8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
