Laomajandus (0)

ABC analüüs (ABC analysis )
Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad . Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele , klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast . Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest.
ABC kõver (ABC curve)
ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C- gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B keskmisi ja C aeglaseid tootegruppe. Täht D-ga tähistatakse aegunud tooteühikuid.
ABC klassifitseerimine (ABC classification )
ABC analüüsi käigus koostatakse pingeread toodetest, klientidest ja tarnijatest. Teatud kohtadesse tõmmatakse pingeridades piirid, mille järgi jaotatakse uuritav grupp A,B,C, D, E jne kategooriatesse. A- kategooria tooted ja kliendid on kõige olulisemad, kuna need annavad tavaliselt 70 – 80% käibest ja kasumist. B- rühma tooted annavad vastavalt 15 – 20% ja C – rühma tooted 5 – 10% käibest/kasumist. Üleminekupiirid ühelt kategoorialt teisele on teatud määral tinglikud ja need tuleb määrata ettevõttes kokkulepitud põhimõtete alusel. A- kategooria tooted ei tohi laost kunagi lõppeda, A- rühma kliendid peavad saama kõige paremini teeenindatud ja A- rühma tarnijad on ettevõttele kõige olulisemad tarnijad ( ABC classification)- eesmärgiga juhtida ja planeerida varusid, liigitatakse inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi.
Activity Based Costing (activity based costing)
Tekkepõhine kuluarvestus . Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neis tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt.
ADR (1) (ADR (1))
Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna “ Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks,” mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega.
AETR kokkulepe (AETR agreement)
Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda.
Agent (Agent)
isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse .
Agentuuri kaart (Agency card)
Üks krediitkaardi liikidest, mis väljastatakse autojuhtidele. Krediitkaart annab autojuhtidele võimaluse tankida autot reisil olles kütuse jaemüügipunktides
AGR konventsioon (AGR convention )
Rahvusvaheline konventsioon, mis hõlmab maanteede märgistamist sõidumarsruutidena- peamise osa moodustab trans-Euroopa “ E” – marsruutide süsteem.
Akrediteerimine
Akrediteerimise all mõeldakse protseduuri, kus akrediteeriv organ tõendab vormiliselt, et mingi organ või isik on pädevad midagi (kedagi) testima, kalibreerima, sertifitseerima või tõendama. Akrediteerimine tähendab ühtlasi ka sertifitseerimist läbiviiva organi pädevuse tõendamist
Allokatsioon (Allocation)
Termin, mida kasutatakse seoses jaotuse planeerimisega. Tellimused / saadetised kinnistatakse mingile kindlale veokile või marsruudile
Allvoog
Allvoog kujutab endast logistilises ahelas firma müügiturgu ehk kliente
Alternatiivne võlakonflikti lahendus ( Alternative dispute resolution )
Alternatiivne lahendus võlakonfliktile. Võimalused, kuidas võlgade mitte-maksmise korral lahendada konflikt.
ANA (Article number association (ANA))
Sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon ,mis varustab standardsete numbritega kõiki vöötkoodidega märgistatud kaupu
Animo (Animo )
Euroopa arvutite andmebaasis kasutatav koodnimi elusloomade transportimisel.
AORTL (Association of Road Transport Lawyers (AORTL))
Maanteetranspordi juriidiliste probleemidega tegelev õigusassotsiatsioon.
APS ( Advanced planning system (APS))
Arvuti tarkvarapakett, mis käsitleb tarneahelat tervikuna ja võimaldab teha optimeerimisotsuseid kogu ahela jaoks.
Arbitraaz ( Arbitration )
Erimeelsuste lahendamine sõltumatu ja volitatud isiku - arbiteri vahendusel. Arbiteriks võib olla näiteks advokaat või kohtunik , kelle poolt tehtud otsus on siduv mõlemale osapoolele.
Arhiveerimisteenus (Archiving service )
Uus teeninduskontseptsioon , mille puhul logistikaoperaator arhiveerib kliendi dokumentatsiooni ja osutab talle dokumentatsiooni vormistamisega seotud teenuseid
Ateena konventsioon (Athens convention )
Rahvusvaheline õhuvedude konventsioon, mis käsitleb vedaja vastutust reisjate ja nende pagasi eest.
Autojuhtide tööajapiirangud EL-is
EL juhtorganite poolt on ette valmistatud ühtsed piirnormid raskeveokijuhtide sõiduaegade osas. Nii töövõtja-juhtidele kui ka omanikjuhtidele peaksid edaspidi kehtima ühesugused sõiduaegade piirangud. Tööaeg nädalas ei tohiks ületada 48h. Üksikutel nädalatel on lubatud sõiduajaks ka 60 tundi, kuid siis ei tohi nelja viimase nädala tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h
Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) )
Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes , kus kauba käsitsemine on automatiseeritud
Automatiseeritud ladu (Automated warehouse /order picking)
Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt.
Avalik ladu (Public warehouse)
Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid
AWB (Air Waybill)
Õhutranspordi saateleht .
AVL ( Automatic vechile location (AVL))
Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi /veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud ).
B/L ( Bill of Lading )
Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi.
BRT (Brutoregistertonn)
Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik.
CEMT luba (CEMT permission)
Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA .
CMR (CMR)
Rahvusvahelise autoveo saateleht, mis põhineb CMR-Konventsioonil.
CMR Konventsioon (CMR )
CMR Konventsioon on vastu võetud 1956 a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt. Käsitleb rahvusvaheliste maanteevedude veorahalepingu sätteid. Eesti ühines lepinguga peale taasiseseisvuse saavutamist. CMR Konventsiooni eesmärgiks on määratleda kaubasaatja , kaubasaaja ja vedaja kohustusi ning vastutust. Euroopa piires toimuvate rahvusvaheliste maanteevedude korraldamisel puudub alternatiiv CMR -ist erineva lepingu sõlmimiseks.
Cross - docking (Cross-docking)
Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine . Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes
Dekonsolideerimine (jaotus)
Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö.
Demurrage
Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest.
Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy )
Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses
Do Pont skeem (mudel)
Majanduslike arvutuste mudel, mille abil on võimalik välja arvutada ettevõtte kolm olulist majanduslikku näitajat - kasumimarginal, kapitali ringlemissagedus ja nende baasil kapitali tootlikkus
DWT (Deadweight)
Laeva kandevõime ehk lasti, kütuse, varustuse, isikute ja ladude maksimaalne kogukaal . DWT varieerub erinevates tingimustes (näiteks talvel, suvel, troopikas , magevees vms).
Ebakindlus logistikas
Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude osas võib tähendada ebakindlus näiteks ebakindlust läbimisajas, ebakindlust prognoositava vajaduse ja tegeliku kasutamise osas, registreerimisvigu ja allhankijatelt saadud eksitavat informatsiooni.
EEA (EFFA )
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon . Inglise keeles Estonian Freight Forwarders Association.
Efektiivsus logistikas
Efektiivsus e tõhusus on kategooria, mis iseloomustab logistikas seda, millise ressursikuluga vajalik tulemus saavutatakse . Efektiivsust kujutatakse kui toimingu tulemusena saadud tulu ja selle sooritamiseks tehtud kulu suhet. Mida suurem on vastav suhe, seda efektiivsem ollakse
Elektrooniline kaubandus
Andmevõrkudes toimuv ostmine ja müük. Müügiobjektiks võivad olla informatsioon, tooted ja teenused. Elektrooniline kaubandus erineb traditsioonilisest selle poolest, kuidas vahendatakse, käsitletakse ja töödeldakse informatsiooni tarneahelas
Elutsükli analüüs (Life Cycle Analysis)
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja kõik keskkonnamõjude liigid ja võimaluse korral mõjude suurused, mis leiavad aset toote ja selle valmistamiseks vajalike materjalide valmistamise käigus, toote kasutamise ja utiliseerimise käigus. Toote poolt esile kutsutud keskkonnamõjutuste leevendamiseks tuleb uurida toote elutsükli iga etappi alates tooraine hankimisest, tootmisest ja kasutamisest kuni jäätmete lõpliku käsitlemiseni
EMAS dekreet
EMAS dekreet on EL dekreet tööstusettevõtete vabatahtlikust osalemisest keskkonna haldamis- ja auditeerimissüsteemis (The European Community Eco- Management and Audit Scheme 1836/93). Dekreet sisaldab EMAS süsteemi nägemuse ja informatsiooni sellega liitumisest
ERAA (ERAA)
Eeti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Ettevõtte põhitegevusvaldkond
Ettevõtte põhitegevusvaldkond on see tuum, milleks on ettevõte ellu kutsutud ja mis peaks olema ettevõttes peamiseks kasumit andvaks valdkonnaks. Ettevõtte põhitegevusvaldkond nähakse enamasti ette selle äriplaaniga. Põhitegevusvaldkonda ei outsourcita
Euro Vignette - EL transpordi maksustamisraamistik (Euro Vignette)
Vignette direktiivi järgid peavad EL liikmesmaad viima sisse raske transpordi osas maksud . Oma riigi transpordivahenditele kehtestatakse aastamaksud, läbisõitvale välismaa transpordile aga kuu, nädala või päeva maksud. Päevamaksu maksimummääraks on kehtestatud 8 eurot Direktiiv kehtestati liikmesmades alates 01.07. 2000.a.
Euroopa Liidu transpordipoliitika
EL transpordipoliitika nurgakivideks on liberaliseerimine ja harmoniseerimine. Harmoniseerimise all mõeldakse kõikides EL maades ühesuguste reeglite, eeskirjade, tehniliste normide, seadusandlike aktide väljatöötamist ja kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Liberaliseerimise all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma mingisuguste takistuste ja piiranguteta
FIATA
Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige. EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust.
GMT ( Greenwich Mean Time)
Kellaaeg 0-meridiaanil, mis läbib Greenwichi observatooriumit Londoni lähistel
HBL (House Bill of Lading)
Ekspedeerija poolt väljastatud konossement, mille originaaleksemplaride esitamise vastu vabastab ekspedeerija agent sihtpunktis kauba konossemendi esitajale.
Hulgiladu
Enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena
Insourcing (Insourcing)
Ettevõtte arenedes ja uute tegevuste lisandumisel väärtuahelas otsustatakse teostada kõik toimingud oma ettevõttes. Loobutakse teenuste ostmisest valdkondades, mis on lähedalt seotud ettevõtte põhitegevusega. Ettevõte valib insourcingu juhul, kui selle tulemusena saab ta toote või selle osa parema kvaliteediga, odavamalt, kiiremini, usaldusväärsemalt ja paindlikumalt kui seda teeks kolmas osapool
Integreeritud logistika
Integreeritud logistika all mõeldakse sellist logistikat, mille puhul sooritatakse ühe logistikapartneri poolt vähemalt kaks järjestikust logistilist toimingut
Intermodaalsed veod
Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi ning üht ja sama veoühikut. Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad, Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel.
IRU (IRU)
International Road Transport Union - 1948 a. Genfis asutatud Rahvusvaheline Maanteevedajate Liit, mille eesmärgiks oli tollal hajutatult tegutsenud maanteevedusid teostavate organisatsioonide ühendamine. Eestit esindab IRU-s Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Maanteelikkluse rahvusvahelise keskorganisatsiooni tähtsaimaks ülesandeks on liikmesorganisatsioonide ühiselt vastu võetud tegevuspõhimõtete järgimine rahvusvahelise maanteeliikluse parandamiseks. IRU tegutsemise üks suuremaid saavutusi on TIR Konventsioon, mis võimaldab vähendada oluliselt tolliformaalsusi erinevate riikide vahelises liikluses.
ISO 14001 keskkonnastandard
Keskkonnastandard ISO 14001 määratleb keskkonnajuhtimise süsteemidele esitatud nõuded. Standard käsitleb selliseid valdkondi, mis on või eeldatakse, et on ettevõtte haldusalas. See ei määratle ettevõtte tarvis selliseid erilisi keskkonnakaitsenõudeid, mida oleks vaja järgida. Standard on koostatud nii, et see on kasutatav mistahes tüüpi ja mistahes suurusega ettevõttes ning oleks sobitatav väga erinevate geograafiliste , kultuuriliste ja sotsiaalsete tingimustega. Standard kohustab pidevalt parandama keskkonnakaitsetööd ettevõtes.
Isotermiline haagis/ poolhaagis
Termoisolatsiooniga kinnine haagis või poolhaagis, mis säilitab teatud aja jooksul veoperioodi kestel koormaruumis püsiva temperatuuri. Külmal ajal kaitseb kaupu külma eest ja soojal ajal liigse sooja eest. Kasutatakse enamasti toiduainete, aga ka muude temperatuuritundlike kaupade veoks.
Järeltarne
Tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem. Ajalise viivitusega sooritatud tarne loetakse ainult sel juhul järeltarneks, kui klient on aktsepteerinud selle tarnimise hiljem
Järeltarnete osakaal
Järeltarnetega tarnitud tarneridade protsentuaalne osa mingi ajavahemiku jooksul tarnitud kõikidest tarneridadest. Järeltarnete osakaalu leidmiseks jagatakse järeltarnitud tooteridade arv kõigi mingi perioodi jooksul tarnitud tooteridade arvuga
Jaotusladu
Enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit
Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV))
Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti.
Juhuveod
Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta , süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena.
Juurdehindlus
Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0)
Käsikahveltõstuk
Inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Sageli veetakse kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt. Mugav ja ratsionaalne kasutada kohtades, kus aluseid pole vaja tõsta riiulitele või virna ning aluste siirdamisi on vaja teha suhteliselt vähe.
Kõrge ladu
Enamasti kaubaaluste ladu kasutatava kõrgusega 10 – 16 m, kuni kümme tavakõrgusega (1,5 - 1,7m) riiulikorrust
Külmladu
Automaatse temperatuurireguleerimisega (küte ja jahutamine ) ladu, kus hoitakse temperatuuri enamasti vahemikus 6 – 8 C. Kasutatakse enamasti toiduainete säilitamiseks allajahutatud tingimustes (külmkapi re˛iim)
Külmutusladu
Laohoone või -ruum toiduainete hoiustamiseks, kus hoitakse stabiilselt temperatuuri -18 kraadi C liha ja kalatoodete puhul ja -25 kraadi C jäätise säilitamisel
Kaaluline täiteaste
Kaaluline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes, mida väljendatakse protsendina. 80 - 90% -list kaalulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks.
Kasutusladu (aktiivne laovaru ) (Active inventory )
Materjalivarud, mida müügiks või tootmiseks pidevalt kasutatakse või mis võetakse kasutusele lühikese aja mööduses peale saabumist. Laovaru, millega rahuldatakse pidev, regulaarne nõudlus.
Kaubavoog
Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul
Keskkonnaülevaade
Keskkonnaülevaade (keskkonnahinnang) on avalikkusele suunatud ülevaade EMAS süsteemi kuuluva ettevõtte keskkonnatööst. Keskkonnaülevaade peab sisaldama informatsiooni tegevuskoha keskkonnakaitse tasemest ja detailset teavet selle kohta, kuidas seatud eesmärgid on saavutatud
Keskkonnaaudit
Keskkonnaauditeerimine kujutab endast ettevõtte poolt vabatahtlikult tellitavat, selle poolt ette antud kriteeriumide alusel tehtud protseduuri. Keskkonnaaudit on suunatud põhiliselt kõrgendatud keskkonnariskiga tegevuste perioodilisele hindamisele. Keskkonnaauditeerimise all mõeldakse kirjalikult koostatud , regulaarset ja erapooletut hinnangut ettevõtte keskkonnakaitse eesmärkide teostamisele kooskõlas keskkonnapoliitika ja keskkonnatöö plaanidega. Auditeerimisega hinnatakse organisatsiooni, selle haldussüsteemi ja meetodite ning protseduuride toimimist.
Keskkonnasüsteem
Keskkonnasüsteemi (keskkonnaküsimuste haldamissüsteemi) all mõeldakse seda kindlat osa ettevõtte üldisest haldamissüsteemist, mida vajatakse keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmiseks ja nende täideviimiseks. Siia kuuluvad organisatsiooni struktuur, vastutus, teostamine , protseduurid, meetodid ja potentsiaal
Keskkonnasüsteemi sertifitseerimine
Keskkonnasüsteeme sertifitseerides annab sertifitseeriv organ kirjaliku kinnituse (sertifikaadi) selle kohta, et kõnealune keskkonnasüsteem täidab teatud standardi nõudeid. Selleks, et sertifikaat sobiks otse EMAS süsteemi, peab sertifitseeriv organ olema tunnistatud pädevaks. Lisaks sellele peab olema standard, mille järgi sertifitseeritakse, kiidetud heaks Euroopa Komisjoni poolt
Klienditeenindus (Customer service)
Klienditeenindust käsitletakse enamasti kui teatud tegevust, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Samas aga käsitletakse klienditeenindust ka kui teatud abinõude ja toimingute kompleksi. Viimasel ajal käsitletakse klienditeenindust peamiselt kui teatud standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme saavutamiseks
Klientide segmenteerimine
Klientide segmenteerimisega püütakse eraldada suure käibega/kasumiga tähtsad kliendid vähemtähtsatest. ABC-analüüsi abil identifitseeritakse ettevõtte kõige tähtsamad kliendid, kes annavad ettevõttele põhiosa käibest ja kasumist. Selleks, et saada ABC- analüüsi abil adekvaatsed tulemused, on vaja sageli teostada kliendikohased omahinna arvutused. Erineva tähtsusega klientidele pakutakse sageli erinevaid teenindustasemeid
Kogukulude analüüs
Analüüsi eesmärgiks on leida kõik logistiliste tegevuste ja nende alternatiividega seotud kulud. Erinevaid alternatiive võrreldakse ja lõpuks valitakse selline, mis tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea viis, leidmaks suurimad potentsiaalid tegevuste muutmisel efektiivsemaks ja kulude vähendamiseks
Kolmas osapool logistikas (Third Party Logistics )
Ettevõte, kes teostab logistilises ahelas erinevaid logistilisi funktsioone, ilma selleta, et talle läheks üle omandiõigus kaubale. Kolmanda osapoole all mõeldakse üldjuhul ettevõtet, kes suudab pakkuda integreeritud logistilisi teenuseid
Kombineeritud veod
Vedude liik, mille puhul kasutatakse kaht või enamat veoviisi. Kaup on kogu veoprotsessi käigus ühes kaubaruumis (veoühikus). Kaupa ei laadita vahepeal maha ega panda koormasse eraldatud osadena. Veoühik ( treiler , konteiner jne.) laaditakse ümber teisele veovahendile, kusjuures muutuda võib veoviis.
Komplekteerimistõstuk
Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks . Tõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse madalkomplekteerimistõstukeid (1-2 riiulikorrus), keskmiste kõrguste komplekteerimistõstukeid (2-4 riiulikorrus) ja kõrgkomplekteerimistõstukeid (2 - 8 riiulikorrus).
Konossement (Bill of Lading)
Konossement (Bill of Lading) on laevaomaniku poolt antud tunnistus kauba vastuvõtmise kohta. Sellega kaasneb kohustus toimetada kaup sihtsadamasse.Kuna konossement esindab kaupa ja selle omandiõigust, on laevaomanikul kohustus loovutada kaup sihtsadamas konossemendi seaduslikule omanikule.
Konsignatsiooni (komisjoni) ladu
Müüja ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete kasutamisele/müügile.
Konsolideerimine (ühitamine)
Erinevatelt saatjatelt saabunud saadetiste liitmine üheks saadetiseks nende edasisaatmiseks ühe veoga ja ühe veovahendiga/veoühikuga kliendile või koostööpartnerile (teise terminali) Sorteerimisterminalide igapäevane töö
Konteiner (Container)
Konteiner on vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalk toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. Mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi on kasutusel palju erinevaid konteinereid. ISO standardi soovituste järgi on konteinerid standardiseeritud mõõtudelt ja kujult, kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi.
Konteinerite mõõtmed
Kasutusel on peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20`konteiner ja 40`konteiner. 20`konteineri kasulik pikkus on üldjuhul 5.9 m, 40`konteineri kasulik pikkus 12.04 m.Konteinerite kasulik laius on 2.32 m. 20`konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40`konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2.35 m.
Konteinerveod
Konteinerid võeti veonduses esmakordselt kasutusele 1950 a. seoses rahvusvaheliste kaubavedude arenguga. Eesmärgiks on vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid. Kasutusel on palju erinevaid konteinerite tüüpe. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel. Konteinervedude mahud on kasvanud viimaste aastate jooksul ca 10% aastas. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on käsitletavad tõsteseadmete ja erinevate mehhanismide abil.
Konventsionaalne ladu
Kaubaluse riiulitega traditsiooniline ladu. Riiulitel võivad olla seejuures erinevad kõrgused ja vahekoridoridel erinevad laiused. Konventsionaalne ladu madalate riiulitega on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada palju erinevat kaupa eri tüüpi kaubaalustel. Tavapärane ladu võimaldab 100% -lise otsese ja kiire ligipääsu kõigile kaupadele.
Kullerveod
Väikesaadetiste kiirveod, millega koos teostatakse üldjuhul ka saadetiste kokku- ja laialivedu. Kullervedusid teostavad ettevõtted hoiavad enamasti kogu veoahela uksest ukseni oma kontrolli all. Kullerveod on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud vedude liik, kusjuures veomahtude kasv on toimunud peamiselt lennuveoekspedeerijate ja posti arvel.
Kvaliteet logistikas
Kvaliteetselt sooritatud logistiliste toimingute all võib mõista üldjuhul nende toimingute sooritamist viisil, millega on tagatud klientide rahulolu, toimingud on sooritatud efektiivselt ja partneritele on antud logistilises ahelas võimalus sooritada oma tegevused õigeaegselt ja kokkulepitud viisil. Kvaliteediga on seotud alati vajadus parandada pidevalt toodete ja teenuste taset, kvaliteeti hinnatakse üha rohkem selle põhjal kui efektiivselt on saavutatud tulemuslikkus
Läbimisaeg
Läbimisaeg on ajavahemik , mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.
Läbivooluriiulite tehnoloogia
Laotehnoloogia , mille puhul on kaubaalused paigutatud rullikute ja kaldpinaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise
Lõplik laovaru (All-time stock )
Laovaru, mille suurus on määratud lõppnõudluse poolt.
Lõpptellimus (All-time order)
Toote elutsükli viimases faasis tehtav tellimus, mis tehakse arvestusega, et tulevikus toodet enam tellida ei saa, kuna selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus.
Lükandmastiga tõstuk (Reach truck )
Lükandmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on kasutamise suur universaalsus ja paindlikkus . Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasi – tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel
Ladustamisala
Piirkond laos (keskmiselt 75-80% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade hoiustamiseks. Ladustamisala hulka loetakse ka riiulite vahelised koridorid, kuna ilma nendeta pole hoiukohtade kasutamine laos võimalik
Lao automatiseeritud täiendamine (Automated store ordering)
Protsess, mis hõlmab müügimahtu, laovarusid ja tarnitavaid kaubakoguseid. Uus, ladu täiendav tellimus genereeritakse infosüsteemi poolt automaatselt
Laondus
Logistika funktsionaalne valdkond , kus tegeldakse materjalide/kaupade ajutise hoiustamise, käsitsemise ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamisega. Ladustamine suurendab kulusid logistilises ahelas, mistõttu peaksid ladustatavad kogused olema optimaalsed ja ladustamise aeg minimaalne
Laosüsteem
Tavaliselt osaliselt automatiseeritud tehnoloogiliselt terviklik kompleks teatud toimingute sooritamiseks ladudes. Tuntuimateks laosüsteemideks on riiulilift, karussell, tower, paternoster , mini- ja microload
Laotehnika
Laotehnika all mõeldakse erinevaid masinaid ja seadmeid, mida vajatakse laotoimingute teostamiseks. Kõige enam vajatakse ladudes transpordimasinaid – erinevaid tõstukeid. Lisaks tõstukitele kasutatakse ladudes seadmetest kaalusid, erinevaid kiletamisseadmeid, tõstetavaid laadimissildu ja –väravaid.
Laovaru ( varu)
Pöördarv ringlemissagedusele, mis näitab, mitu päeva seisavad tooted laos. Teisiti öeldes näitab see, mitme päevaga müüakse ladu tühjaks. Arvutatakse füüsilist varu toodete lõikes ja rahalist varu kogu lao kohta tervikuna. Laovaru arvutamiseks jagatakse päevade arv aastas (365) füüsilise või rahalise ringlemissagedusega. Laovaru antakse päevades
Lennuveo saateleht (Air Waybill)
Lasti kauba-transpordi saateleht, mida kasutatakse õhutranspordis.
Lepinguline ladu
Lepinguline ladu on teenusepakkuja ladu, mis osutab laoteenuseid ühele või mitmele kliendile. Lepinguline laopidaja tegutseb üldjuhul täpselt kliendi poolt määratud tingimustel, osutades sageli lisaks tavapärastele laoteenustele erinevaid lisaväärtusteenuseid.
Suhteliselt uus laopidamise vorm, mis kujutab endast kombinatsiooni privaatsest ja avalikust teenindamisest. Koostöö aluseks on pikaajalised kirjalikud koostöö kokkulepped. Leping sisaldab elemente nii privaatse kui ka avaliku lao pidamisest. Lepinguline ladu omab klientidega enamasti pikaajalisi lepinguid. Nendega võidakse sätestada, et laopidaja osutab kliendile ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid, nagu koostamine, pakkimine ja markeerimine. Logistikafirmade laod kujutavad endast tavaliselt kombinatsiooni lepingulistest ja avalikest ladudest
Lepinguline logistika (logistiline outsourcing )
Logistiliste teenuste sooritamise ostmine teiselt ettevõtelt pikema perioodi jooksul kindlaksmääratud tingimustel kokkulepitud tasu eest. Pikaajalise koostöö tingimused, osapoolte õigused, kohustused ja vastutus määratletakse üldjuhul kirjaliku lepinguga
Liiklemiskeelud (sõidukeelud)
Seitsmes Euroopa Liidu riigis – Saksamaal, Austrias , Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis kehtivad raskeveokite suhtes nädalalõpu- ja ööaja sõidukeelud. Enamikes riikides kehtib nädalalõpu sõidukeeld alates laupäeval kella 07.00 kuni pühapäeval kella 24.00-ni
Lisaväärtus (Added value)
Kaubale logistilises ahelas täiendava väärtuse andmine, mis suurendab selle valmidusastet lõpptarbijale realiseerimiseks. Enamasti osutavad lisaväärtusteenuseid logistiliste teenuste tootjad - vedajad ja laopidajad. Levinumateks lisaväärtusteenusteks on kaupade vedu,kaupade käsitsemine laos ja terminalis, pakendamine, sildistamine , müügikomplektide koostamine jne. - kliendi ootustele vastamine ületades tavateenuse normid
Logistikaettevõtte ladu
Logistikaettevõtte avalik või lepinguline ladu (või nende kombinatsioon). Kolmanda osapoole ( 3 PL) ladu, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija tagab kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt teostatud tööle ja laoruumide kasutamisele
Logistikakulud
Kulude liik, mis on põhjustatud erinevate logistiliste toimingute sooritamisest. Suurema osa logistikakuludest annavad transport ja ladustamine. Arvestatav osa logistikakuludest on põhjustatud ostmise , kaupade käsitsemise, tollimise, dokumentide vormistamise, lisaväärtusteenuste osutamise jms poolt. Logistikakulusid arvutatakse üldjuhul suhtena toote müügihinda (KM=0). Vahel on vaja hinnata logistikakulude suurust võrrelduna kogukulude ehk toote omahinnaga.
Logistiline ahel (Logistics chain )
Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone
Logistiline konkurentsivõime
Tõhusus, mida etevõtte/ tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muude alternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtte imid˛. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine , materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid
Logistiline operatsioon ehk toiming
Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele juurde lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, taarastamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne.
Logistiline potentsiaal
Logistiline potentsiaal iseloomustab ettevõtte võimet kohandada oma ressursid vastavalt turu pidevalt muutuvale konjunktuurile minimaalsete kuludega . Tootmisettevõtte logistiline potentsiaal näitab selle võimet mobiliseerida ja suunata ümber kasutada olevaid ressursse vastavalt nõudluse muutumisele, teostades seda minimaalsete kuludega
Logistiline süsteem (Logistics system)
Logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest – elementidest, millede vahel kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel , vedajad, ekspedeerijad, pangad , IT firmad jne.
Logistiline teenus
Teenus, mida osutatakse teisele ettevõttele logistika valdkonnas. Üldjuhul võib mõista logistiliste teenuste all logistiliste operatsioonide sooritamist teise ettevõtte poolt kokkulepitud hüvitise eest
Logistiliselt soodne asukoht
Logistika-, kaubandus- või tootmisettevõtte asukoht, mis vastab järgmistele tingimustele: sadama, lennuvälja ja/või raudteesõlme lähedus, muude laokomplekside/kaubaterminalide lähedus, liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita erinevatele magistraalteedele, hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veokipargile, lähedus peamistele klientidele ja sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest
Loovutusala
Piirkond laos (keskmiselt 10-15% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks hoiustamiseks enne kauba loovutamist kliendile või vedajale . Loovutusalal või selle läheduses paikneb tavaliselt ka pakkimisala.
Müügikate
Müügi- ja ostuhinna vahe rahalises väljenduses. Arvutatakse eraldi toote, tooterühma või kogu lao kohta
Müügimarginal ( Sales marginal)
Hinnalisa protsentides, mis näitab müügikatte suhet müügihinda ehk kui suure osa müügihinnast moodustab müügikate. Müügimarginali saamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ehk müügikate müügihinnaga (KM=0)
Madala lao tehnoloogia
Laotehnoloogia, mille korral kasutatakse suhteliselt madalaid kaubaaluste laoriiuleid. Riiulite kõrgus on tavaliselt 6,0 - 8,0m ja vahekoridoride laius 2,7 - 3,5m
Mahuline täiteaste
Mahuline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba ruumala ja koormaruumi ruumala suhe mahuühikutes mida väljendatakse üldjuhul protsendina. Täiteaste näitab, kui suur osa veovahendi või veoühiku koormaruumist kubatuurist on täidetud kaubaga. 75 - 80% -list mahulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks.
Materiaalne ressurss
Materiaalsete ressursside all mõeldakse töö objekte, nagu tooraine, pooltooted , komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne.
Materjalivoog
Materjalivoogusid määratletakse kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang , mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone.Materjalivoog on toodang (kauba kujul), millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel (näit. peatumisel laos) materjali varuks .
Mini- load laosüsteem
Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus
Multimodaalsed veod
Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, ühte ja sama veoühikut ja ühte veodokumenti. Üks vedaja vastutab kogu veo eest
Nõudlusahela haldamine (Demand Chain Management (DCM))
Infovoogude koordineeritud juhtimine kogu väärtusahela ulatuses alates lõpptarbijatest kuni toorainete tarnijateni. Nõudlusahelas vahendatakse informatsiooni nõudluse ja klientide tarbimiskäitumise kohta. Nõudlusahel sisaldab logistilise ahela kõiki osapooli (lõpptarbijad, sisemised kliendid, müük, jaotus, tootmine ja toorainete tarnijad). Nõudlusahela haldamine rõhutab ahela tegutsemispõhimõtteid, mis lähtuvad tarbijate soovidest ja vajadustest
Nõuete spetsifikatsioon
Detailne kirjalik spetsifikatsioon teenuste ostmiseks , millest ilmneb soovitud tulemus ja/või teenuste soovitud kvaliteeditase, informatsioon töömeetoditest ja seadmetest, ajastamisest jne.
Neljas osapool logistikas ( Fourth Party Logistics)
Ettevõte, kes organiseerib logistilises ahelas kõikide logistiliste toimingute sooritamise. Klient annab neljandale osapoolele üle nii logistika juhtimise kui ka füüsiliste toimingute teostamise. Enamasti teostab neljas osapool logistika juhtimise ise, füüsilise logistika toimingute sooritamine ostetakse logistika teenindusettevõtetelt
NRT (Netoregistertonn)
Väljendab laeva lastiruumide mahutavust.
Open -book koostööpõhimõte (Open book)
Koostööpõhimõte, mille järgi teenuste ostja pühendab partneri väga sügavale oma äriprotsessi, mille käigus saab partner hulgaliselt konfidentsiaalset teavet kliendi äritegevuse kohta. Teenusepakkuja omakorda avab partnerile oma kulustruktuuri, kulude suuruse ja kasumimarginali. Usalduslik ja pikemaks perioodiks planeeritav partnership suhe pole võimalik ilma sellise vastastikuse usalduseta.
Operatiivne juhtimine logistikas
Operatiivne juhtimine toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist jne.
Osaoptimeerimine
Osaoptimeerimisel optimeeritakse üksikuid tegevusi ja protsesse terviku asemel Osaoptimeerimise vältimiseks on tähtis saada ettevõtte toimingud ja protsessid ehk kogu tegevus ühesuunaliseks, ehk suunata need ühiste eesmärkide saavutamisele . Eesmärkideks on ettevõtte kogukulude optimeerimine , teenindustaseme tõstmine ja nende kaudu ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet.
Ostukulud
Kulud, mis on seotud ostutööga ja põhjustatud hangete ja ostude poolt. Ostukulude hulka kuuluvad ka tellimiskulud, mis moodustavad ühe osa ostukuludest. Lisaks tellimiskuludele kuuluvad ostukulude hulka hanke - ja ostulepingute tegemise kulud, samuti muud igapäevase ostutööga seotud kulud
Outsourcing (Outsourcing)
Outsourcingu all mõeldakse ettevõtte poolt teostatud toimingu eraldamist muudest toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja /tarnija. Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Outsourcingu puhul delegeerib organisatsioon mõne oma toimingu või protsessi juhtimise ja/või täideviimise sellealase teenuse pakkujale
Out-tasking (tellimusteenuse ostmine) (Out-tasking)
Tellimusteenuste ostmine. Tellimusteenuse all mõeldakse olukorda, kus teenust ostev ettevõte lepib kokku ühekordse / kitsas valdkonnas osutatava teenuse tellimise teenusepakkujalt. Out-taskingi abil aga püütakse üldjuhul leida lahendusi esinevatele probleemidele või vajadustele. Out-taskingi puhul ei arendata üldjuhul pikaajalisi koostöösuhteid.
Pöördkahvliga tõstuk
Tõstuk, mida kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7m). Tõstuk sõidab vahekoridoris ilma risti pööramata, kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide ette või induktsiooni teel. Tõstukid on valmistatud arvestusega, et koormusi tuleb tõsta kuni 8 – 9 riiulikorrusele. Selleks, et suures kõrguses oleks kauba paigutamine ja haaramine võimalik, on pöördkahveltõstukid varustatud videokaamerate ja monitoridega. Ka kuuluvad tõstuki põhivarustuse hulka erinevad turvaseadmed
Paindlikkus logistikas
Ettevõtte võime tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ja oodatud tegutsemistingimustele. Paindlikkus võib väljenduda näiteks klientide ja koostööpartnerite erisoovide arvestamises toimingute teostamise protseduuride muutmisel ja toimingute teostamisel kiiremini kui tavaliselt
Pakkumisahela (tarneahela) haldamine ( Supply Chain Management (SCM))
Logistika tähtsust rõhutav lähenemisviis, mille korral materjali- ja infovoogusid koordineeritakse kogu väärtusahela ulatuses alates tooraineallikatest kuni lõpptarbijateni. Eesmärgiks on tõhus tegutsemine kogu väärtusahela ulatuses, kõrvaldades liigseid vaheetappe ja toiminguid ning muutes võimalikuks materjalide liikumise ilma asjatu vaheladustamiseta
Parim võimalik tehnika (Best Available Technique)
Parima võimaliku tehnika all mõeldakse selliseid võimalikult efektiivseid ja arenenud, tehniliselt ja majanduslikult teostamiskõlbulikke tootmis- ja puhastusmeetodeid, nende haldamis- ja jälgimissüsteeme ning muid abinõusid, mille kasutamisega võib hoida ära keskkonna kahjustamise või võib seda efektiivselt vähendada. Parim võimalik tehnika on EL -is 1996 aastal kasutusele võetud termin, mis hõlmab nii tootmise planeerimist, käitamist, hooldust , seiresüsteemi korraldust kui ka seadmestikku ja selles toimuvat tehnoloogilist protsessi
Partnership (Partnership)
Teenuseid/kaupu ostva ja neid pakkuva ettevõtte vaheline vabatahtlik ja pikka aega kestev koostöö, mille üheks eesmärgiks on ühine pürgimus arendada tegevusi ja protsesse. Partnership suhete korral täiendavad ettevõtted teineteist ja kumbki ettevõte võib keskenduda oma põhitegevusele. Partnership loob osapooltele eeliseid , mida kumbki omaette tegutsedes ei suudaks saavutada
Paternoster laosüsteem
Poolautomaatne kinnine laosüsteem, mis on mõeldud väikesemahuliste ja suhteliselt kergete toodete ladustamiseks. Paternosteri puhul on riiulid kinnitatud kandevketile. Juhtimisseade toob soovitud riiuli lühimat teed pidi kasutaja juurde. Süsteemi liikuma hakkamine ja peatumine toimuvad pehmelt. Paternoster-süsteem sobib hästi ühitamaks ladustamist muude tegevustega, näiteks tootmisega. Puuduseks on suhteliselt kõrge hind ja piiratud tootlikkus.
Peenkaubariiul
Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit .
Pooltoodang
Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires. Pooltoodang kuulub sama ettevõtte piires edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamise käigus.
POS (Point Of Sales (POS))
Kassaterminali informatsiooni kasutamisel põhinev planeerimine , paikkapidavad ennustused ja nende vahetamine osapoolte vahel ning muutustele tundlikult ja operatiivselt reageeriv täiendamine. Pürgimuseks on saada jätkuv materjalivoog ilma asjatute seisakute ja hilinemisteta
Privaatladu (Private warehouse)
Privaatlaos opereerib kauba ja lao omanik/rentnik ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile . Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on see, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat.
Puhverladu
Tooraine varujate ja tehaste vaheline tooraine/materjali vaheladu, mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Ka tehase vaheladu erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel .
Puudumiskulud
Logistikakulud, mis on põhjustatud logistika ebarahuldavast juhtimisest ja/või ebapiisavast tarnekindlusest. Tootmises on puudumiskulud materjalide puudumisega seotud kulud, mis ilmnevad tootmise häirete ja seiskumisena. Kaubanduses on puudumiskulud valmistoodete puudumise poolt põhjustatud kulud, mis ilmnevad kaotatud müügina ja marketingiolukorra halvenemisena. Halvemal juhul võib kaasneda toodete puudumisega tellimuste või isegi klientide kaotamine
Rätsepatöö (Tayloring)
Kliendile individualiseeritud lisaväärtusteenuste osutamine. Lisaväärtusteenused viiakse kokkusobivaiks klientide nõudmiste ja vajadustega. Individualiseeritud lähenemine klientide erinevate vajaduste rahuldamisel eeldab massilist rätsepatööd.
Rööpmelaius
Erinevates Euroopa riikides kasutatakse kolme erinevat raudteerööbaste vahelist kaugust. 1520 mm - Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa ja muud endised NL riigid. 1676 mm - Hispaania ja Portugal . 1435 mm - kõik muud Euroopa riigid. Erinevate rööpmelaiuste kasutamine on tõsiseks takistuseks raudteevedude arengul Euroopas. Arvestataval määral suurenevad raudteevedude kulud seoses vagunite telikute vahetusega piirijaamades või kauba ümberlaadimisega ühelt raudteevagunilt teisele. Sellega kaasneb ka täiendav ajakulu , mis koos veokuluga muudavad raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimelisemaks.
Rahvusvaheliste autovedude litsents
Rahvusvaheliste autovedudega tegelemiseks vajab Eesti ettevõtja litsentsi, mida väljastab Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. Litsentsi taotlemiseks vajalikud toimingud ja nõuded määrab kindlaks Autoveoseadus.
Registertonn
Mahumõõt(!!!) merevedudel.
1 RT = 100 kuupjalga = 2,83 kuupmeetrit
Rentaablus (kapitali tootlikkus)
Rentaablus kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/ varasid . Rentaabluse suhtelistest näituritest on enam kasutatavam kapitali tootlikkus (ROI = Return On Investment) ja varade tootlikkus (ROA= Return On Assets)
Reserveeritud ladu (Allocated stock )
Osa laovarust, mis on reserveeritud väljastamiseks kindlale kliendile ja laost veel füüsiliselt väljastamata
Reservladu (Anticipation stock )
Kauba (materjali) kogus laos, mida hoitakse hooajalisusest tingitud kõikumiste kompenseerimiseks või korrapäratu tootmise ja puudulike tootmisvõimsuste tõttu tekkida võiva defitsiidi vältimiseks
Riiulilift
Riiulilifti tööl on analoogia kõrgkomplekteerimistõstukiga. Lifti juhtpuldis istub laotöötaja ja liigub liftiseadmega piki koridori ja riiulikorruste vahel. Lifti liikumise kiirus võrreldes tõstukiga on mitu korda suurem, mistõttu on ka tootlikkus komplekteerimisel suur. Peenkaubariiulite liftid on enamasti 11m kõrged.
Ringlemisprotsess
Ringlemisprotsessi põhimõtted tähendavad praktikas seda, et luuakse osaliselt vastupidine tootmissüsteem - toorainete kasutamist korvatakse osaliselt utiliseeritud toorainega. Traditsioonilised tooraineallikad kompenseeritakse osaliselt materjalidega, mida on varem peetud jäätmeteks, kuid mida nüüd üha suurenevates kogustes kogutakse ja taaskasutatakse
Ringlemissagedus (füüsiline)
Füüsilise ringlemisageduse all mõeldakse konkreetse toote või kitsama tooterühma ostu- ja müügikordade arvu aasta jooksul. Selle leidmiseks jagatakse mingi toote müük aasta jooksul (tk) selle toote keskmise laoseisuga (tk). Iseloomustab lao tõelist, kaubakogustega määratud ringlemissagedust
Ringlemissagedus rahaline (käibesagedus)
Ringlemisageduse all mõeldakse lao keskmise väärtuse (ostuhindades) käibekordade arvu aasta jooksul. Ringlemissagedus näitab tinglikult, mitu korda ostetakse ladu täis ja müüakse aasta jooksul tühjaks rahalises väljenduses. Ringlemissageduse arvutamiseks jagatakse aasta müük ostuhindades (KM=0) lao keskmise väärtusega ostuhindades. Rahaline ringlemissagedus on oluline logistika- ja müügitöö efektiivsuse näitaja, mis iseloomustab laoga seotud kapitali ringlemissagedust
Sügavlaadimine
Laotehnoloogia, mille puhul kaubaalused on paigutatud spetsiaalsete riiulite tugisiinidele. Tõstuk sõidab kaubaaluse paigutamiseks ja äratoomiseks riiulivahesse. Virnastamisega analoogiline ladustamise viis, peamise erinevusega, et pealmised alused ei rõhu alumistele, vaid toetuvad riiulikonstruktsiooni siinidele
Saabumisteatis (Arrival notification form (ANF) )
Teatis kauba vastuvõtjale kauba saabumisest.
Segmenteeritud veod
Vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi. Üks vedaja korraldab kogu veo ja võtab vastutuse ainult veo selle osa eest, mida ta ise teostab.
Sertifitseerimine
Sertifitseerimise all mõeldakse protseduuri, mille korral annab sõltumatu organ kirjaliku kinnituse selle kohta, et kindel toode, protseduur või teenus on kooskõlas määratletud nõudmistega.
Siirdamistõstuk
Tõstuk, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Mugav ja ratsionaalne kasutada kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimiseks jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluse ruumides kauba toimetamiseks laoruumist müügisaali. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis.
Siirderiiulite tehnoloogia
Laotehnoloogia, mille puhul liiguvad peenkauba- või kaubaaluste riiulid põrandasse/põrandale paigutatud siinidel. Kaubaaluste riiuleid liigutatakse elektriajamite abil, peenkaubariiuleid üldjuhul käsiajamite abil
Sisemine koostöö
Koostöö ühe ettevõtte piires ettevõtte allüksuste ja nende töötajate vahel. Allüksused, kes on otsesidemetes klientide või tarnijatega (müügi- ja ostuosakonnad) ja on enamasti nn sisemisteks klientideks ettevõtte muudele allüksustele
Soe ladu
Köetav ladu, kus hoitakse aastaringselt suhteliselt stabiilne temperatuur (tavaliselt
14 – 18 C)"
Sortimendi haldamine (sortimendi optimeerimine)
Pidev töö tootesortimendiga, mille käigus teostatakse perioodiliselt ABC-analüüsi. Jälgitakse ka üksikute toodete müügikatteid ja -marginale ning ühe toote müügi lõpetamise võimalikku mõju muude toodete müügile. Sortimendi haldamine on seotud kompromissi leidmisega toodete sortimendi ja müügikäibe vahel
Sortimendi piiramine
Tõhus logistika tööriist, mille abil püütakse läbimõeldud tegutsemise kaudu vähendada laos/tootmises erinevate tooteartiklite arvu peamiselt seisvate ja väheliikuvate toodete arvel. Sortimendi piiramise eesmärgiks on vähendada laoga seotud kapitali. Sortimendi piiramine ei tohi tuua endaga kaasa käibe vähenemist
Spetsiaalriiul
Teatud erigabariidiliste kaupade (vardad, profiilid , kaablid jms) hoiustamiseks kasutav erikonstruktsiooniga riiul. Üldjuhul ei sisalda tootjate kataloogid selliseid riiuleid ja need valmistatakse eritellimuse alusel
Standardaeg
Logistilise toimingu (te) teostamiseks kuluv keskmine aeg, mis on saadud paljude mõõtmiste/uuringute tulemusel erinevates ettevõtetes. Standardaegu võib üldjuhul võtta teatud täpsusastmega aluseks arvutuste tegemisel näiteks tööjõuvajaduse planeerimisel
Strateegiline juhtimine logistikas
Strateegilise juhtimise all mõeldakse eelkõige logistika juhtimist sellisel tasamdil, kus otsuseid langetatakse harva ja pikaks perioodiks. Strateegiliste otsuste mõju ja tähtsus on väga suured. Strateegilise juhtimise valdkondadeks on näiteks tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne
Suurlinnalogistika (Citylogistics)
Suurlinnalogistika all mõistetakse süsteemi, mille kaudu toimub suurlinnades tellimus- ja kaubavoogude koordineeritud ühendamine. Sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega. Seeläbi vähendatakse keskkonna saastatust, väheneb veokite arv linnaliikluses ning läbi tekkinud sünergia saavutatakse majanduslik efekt.
Täiskindlustus (All Risks Cover)
Kõige ulatuslikuma riskikattega kindlustus , mis katab kõik riskid , va individuaalsed riskid, mis on jäetud väljaspoole kompenseerimispiiri.
Tõstuk
Tõstuki all mõistetakse oma jõuallika abil vabalt liikuvat lähisiirdamisseadet, mis on mõeldud koormate vedamiseks, lükkamiseks, tõstmiseks või virnastamiseks. Toodetakse kümneid erinevaid tõstukimudeleid. Tõstukite tõstevõimed on vahemikus 0,5 – 42 t. Jõuallikana kasutatakse tõstukitel diisel-, bensiini-, gaasi- ja elektrimootoreid
Tõstuki sõidukõrgus
Tõstuki kõrgeim punkt, kui kaup on tõstukil transpordiasendis. Seda on vaja pidada silmas koridoride ja ukseavade läbimisel
Tõstuki tõstekõrgus
Tõstekahvlite suurim võimalik kõrgus meetrites, milleni on tõstuk võimeline pidevalt töötades vabalt koormusi tõstma
Tõstuki vabatõste
Tõstekõrgus põrandast, mille juures tõstuki masti kõrgus ei suurene enne kui tõstekahvlid on jõudnud masti tippu
Taktikaline juhtimine logistikas
Taktikalise juhtimise all mõeldakse logistika juhtimist tasandil, kus otsuseid langetatakse peamiselt tegevuste ja protsesside optimeerimise ja efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Taktikalise juhtimise valdkondadeks on tegevuste ja protsesside optimeerimine tarneahelas, optimaalsete veomarsruutide leidmine, reservlao suurus, tootesortimendi haldamine ja optimeerimine, lao ringlemissageduse parandamine, läbimisaja lühendamine, kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks, optimaalsete ostukoguste leidmine jne.
Tarneahel (tarnekett) (Supply Chain)
Tarneahela all mõeldakse sellist materjalide ja info, teenuste ja raha liikumise ahelat, kus toorainet, materjale, pooltooteid ja valmistoodangut tarnitakse toorainehankijatest kuni turgude ja lõpptarbijateni
Tasuvusaste
Tasuvusaste kirjeldab kapitali tootlikkust. Tasuvuastme saamiseks korrutatakse keskmine müügimarginal lao rahalise ringlemissagedusega. Tasuvusastet väljendatakse protsentides. Kapitali tootlikkuse rahuldava taseme eeldusena peaks tasuvusaste olema suurem kui 100%.
Teatis (Advise note )
Dokument, mis kirjeldab kaupade omadusi, annab informatsiooni kaupade , nende saatja ja saaja kohta.
Teenus
Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek.Teenuste osutamine suurendab üldjuhul materjalide ja kaupade ümberpaigutamise käigus nende väärtust ja kasulikkust või loob muul viisil lisaväärtust
Tekkepõhine kuluarvestus ja -analüüs (Activity Based Costing (ABC))
Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neid tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt.
Kuluarvestuse kontseptsioon, mille korral tehakse kindlaks, millised toimingud kulusid tekitasid ja kui palju tekitasid. Kulusid jaotatakse ja suunatakse kasutades selliseid kulujuhte, mille abil on võimalik saada võimalikult tegelikkusele vastavad toimingute ja teenuste omahinnad. Tekkepõhise kuluarvestuse ja -analüüsi teostamine on üldjuhul eelduseks logistiliste toimingute ja protsesside efektiivsuse suurendamisel
Teleskooptõstuk
Tõstuk, mis töötab kõrgete ladude kitsastes (1,5 m) vahekoridorides. Teleskooptõstukid täidavad laos samu funktsioone, mis pöördkahveltõstukid – aluste paigutamine hoiukohtadele ja võtmine riiulikohalt. Teleskooptõstukil on tõstekahvlite asemel spetsiaalne seade, mille liugkahvlid liiguvad mõlemale poole, asetades ja võttes aluseid kaubaga. Teleskooptõstuk ei saa võtta alust põrandakohalt ja asetada põrandale. Sellega on võimalik asetada kaubaalus selleks ette nähtud platvormile, kust võetakse see tavalise tõstukiga, millel on tõstekahvlid
Tenthaagis/poolhagis
Tenthaagis /poolhaagis Pulmanhaagis, või -poolhaagis, mille raamistikku katab veekindel kate. Teeb võimalikuks küljelt laadimise . Puuduseks on lasti säilivuse osaline sõltuvus ilmastikuoludest. Enamkasutatav poolhaagise tüüp.
Teostusvõime
Objekti (ettevõtte) võime saavutada teatud aja jooksul soovitud tulemusi. Kui objekti teostusvõimet võrreldakse konkurentide omaga , räägitakse konkurentsivõimest. Teostusvõimet võib väljendada nii majanduslike kui ka mittemajanduslike tunnusarvudega, nagu tootlikkus, efektiivsus, paindlikkus, aeg ja rahulolu
TIR (TIR)
Transport International par Route (TIR) on eriline tollidokument, mis tolliprotseduure hõlbustab lepinguga ühinenud riikide piiride ületamisel. Seda dokumenti nimetatakse TIR Carnetiks (TIR vihik) ja see on kasutatav kõigis Euroopa riikides. TIR leping määratleb TIR- autode ja haagiste ehituse, tolliplommidega varustatud kaubakoormate tollimisprotseduurid ja vastutusküsimused. TIR- vedude põhimõtteks on plommida koorem lähteriigis, et see võiks takistusteta ja vahepealsete kontrollimiste ning avamisteta läbida teel olevaid transiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. Veokit vahepeal ei kontrollita , piisab sellest, et koorem on plommitud.
Toote elutsükkel (Life Cycle)
Toote elutsükli all mõeldakse üldjuhul ajavahemikku, mis algab uue toote sisenemisega turule ja lõpeb vastava toote viimaste eksemplaride realiseerimisega turul. Toote elutsükkel koosneb erinevatest faasidest ja seda iseloomustab elutsükli kõver. Teises tähenduses vaadeldakse konkreetse toote elutsüklit. Konkreetse toote elutsükkel algab selle valmimisega ja ja lõpeb toote kõrvaldamisega käibest ja materjalide utiliseerimisega
Tootja vastutus
Tootja vastutuse all mõeldakse eesmärki saavutada keskkonda arvestav tootearendus. Tootja vastutuse kaudu mõjutatakse tootjaid nii, et tooted kasutaksid vähem ressursse, oleksid hõlpsamini utiliseeritavad ja keskkonnale vähem kahjulikke aineid sisaldavad. Tootja vastutus tähendab ka seda, et tootja on kohustatud kandma hoolt toodete eest ka pärast nende kõrvaldamist kasutusest
Tootmislogistika
Tootmislogistika on logistikaharu, mis käsitleb tootmisettevõtetes toimuvaid logistilisi toiminguid ja protsesse. Tootmislogistika käsitleb kõiki neid protsesse ühe ettevõtte piires toimuvatena.Uurimisobjektideks on ettevõttesisesed majanduslikud vooluprotsessid tööstuslikus tootmises - sisseostetud materjalide ladustamine, nende ettevalmistamine kasutamiseks tootmiseks, materjalide, komponentide ja pooltoodete ettevõttesisene ümberpaigutamine ja jaotus ning valmistoodangu varu kogumine ja ladustamine.
Tower laosüsteem
Poolautomaatne kinnine laosüsteem, mis on mõeldud väikesemahuliste ja suhteliselt kergete toodete ladustamiseks. Riiulid paiknevad seadme esi- ja tagaseinas, keskel liigub hammaslatil riiulilift. Tower-süsteem sobib hästi ühitamaks ladustamist muude tegevustega, näiteks tootmisega. Puuduseks on suhteliselt kõrge hind ja piiratud tootlikkus.
Tracknet (Tracknet)
Unikaalne lennuveosaadetiste jälgimissüsteem, mis on kohaldatav On-line süsteemis vastavalt klientide individuaalsetele vajadustele. Võimaldab saada teavet saadetiste kulgemisest maailma peamistel lennuliinidel.
Treiler ( Trailer )
Vedukist eraldatav poolhaagis. Treileri eeliseks on võimalus jätta see peale- või mahalaadimiseks soovitud kohta. Efektiivne võimalus vedukautode paremaks kasutamiseks, kuna vedukit ega selle juhti ei vajata laadimisaja jooksul.
Tugiratastõstuk
Tõstuk, mis on mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Igati sobiv tõstuk kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele
ULCC (Ultra Large Crude Carrier )
Maailma suurimad toornafta tankerid kandevõimega üle 320 000 tonni.
Väärtusahel
Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.
Väline koostöö
Koostöö erinevate ettevõtete ja nende töötajate vahel. Välise koostöö osapoolteks on enamasti tarnijad, kliendid, logistiliste teenuste osutajad ja muud erinevad koostööpartnerid
Väliskulud (välised keskkonnakulud )
Transpordiga seotud kulude liik, mis on põhjustatud peamiselt keskkonna saastamisest, mürast, ilmastikumuutuste kahjulikust mõjust, liiklusummikutest ja liiklusõnnetustest. Väliskulud ei kajastu üldjuhul toote hinnas. Nii transporditeenuste osutajad kui ka teenuste ostjad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemasolust. Selliste kahjulike keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses
Valmistoodang
Valmistoodang on selline toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, mis on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle lattu või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile.
Vastuvõtja
Isik, kes on nimetatud kauba vastuvõtjaks veodokumendis. Vastuvõtja isikut on võimalik tõestada ka muul moel. Näiteks esitab ta kauba valdaja konossemendi originaaleksemplari
Vastuvõtuala
Piirkond laos (keskmiselt 5-10% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade mahalaadimise järgseks hoiustamiseks, hoiuühikute moodustamiseks ja vastuvõtukontrolli läbiviimiseks. Vastuvõtualal sooritatakse ka erinevaid lisaväärtusteenuseid (varustamine kasutusjuhenditega, sildistamine jne) ja cross-dockingit
Vedaja vastutus
Vedaja vastutab kauba kadumise, kahjustamise ja veo hilinemise eest. Vedaja ei ole vastutav kahjudest, mis on põhjustatud kauba puudulikust kvaliteedist, kauba puudulikust või halvast pakendist, kauba erilisest vastuvõtlikkusest kahjustustele, saatja / vastuvõtja hooletusest või veast, kauba mittetäielikust või väärast markeerimisest ja olukorrast, mida vedaja ei võinud ennetada ega vältida.
Veeväljasurve
Laeva poolt välja surutud veekoguse kaal.
Veovahend
Transpordivahend , mis on võimeline toimetama oma jõuallika abil kaupa ühest punktist teise. Veovahenditeks on näiteks veoauto , veduk , veduk koos poolhaagisega, veoauto koos täishaagisega.
Virnastamine
Kaupade hoiustamine laos ilma riiulikonstruktsioone kasutamata. Ülemised kaubaalused rõhuvad alumistele, mis eeldab, et virnastatav kaup on suhteliselt kerge ja/või pakendid on tugevad ja kompaktsed. Efektiivne kauba ladustamise viis. Virnastamisel madalas laos on hoiuühiku omahind võrreldes muude ladustamise viisidega kõige madalam
VLCC (VerY Large Crude Carrier)
Väga suur toornafta tanker kandevõimega 160 000- 320 000 tonni.
Ülavoog
Ülavoog kujutab endast logistilises ahelas ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest
Ülenormatiivne koorem (Abnormal load)
Koorem, mida oma väärtuse või suure riski tõttu saada vigastatud ei saa jagada väiksemateks osakoormateks. Tulenevalt koorma gabariitidest ja kaalust ei saa seda transportida tavalise sõidukiga C&U regulatsiooni alusel.