laotoimingute iseloom, kasutatavad tõstukid ja muud seadmed, kasutatavad töömeetodid. 10. Ladude planeerimine. Personali planeerimine Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Personali planeerimiseks on vaja teada teostavate laotööde mahtu. Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja- määratleda põhilised tegevused laotöös, teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös, kasutada standardeid või uuringutulemusi põhiliste tootlike tegevuste sooritamiseks kuluva aja kindlaksmääramiseks, ennustada töömahtuvusi tulevikus. 11. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe
TNT Express Worldwide Eesti AS Kesk-Sõjamäe 10A 11415 Tallinn, Eesti Faks: 6271 901 "Logistik, töö praktika" Kaaskiri 05.12.2010 Soovin kandideerida teiepoolt välja kuulutatud konkursil TNT Express Worldwide Eesti AS Logistiku ametikohale. Leian et saan Rakendada edukalt oma teadmisi ning teoreetilist ettevalmistust, mida olen saanud Tallinna Transpordikoolis veokorraldust õppides. Usun,et see ametikoht annab mulle võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Konekesko Eesti AS- is on olnud mu peamised ülesanded klientidele kauba müük, väljastamine, klientide nõustamine, laotöö ja telefoniklientidele kauba välja saatmine sobiva kullerteenuse kaudu. Transpordiks kliendini olen kasutanud Els, HRX ja Cargobus teenuseid.Tänu enda ja kaastöölise heale koostööle olen suutnud suurendada varuosade läbimüüki ja varuosade osakonna tulu. Olen läbinud Konekesko Eesti AS-is laotöö ...
ja operatsioonidest, kaupade käsitsemisest, pakendamisest ja pakkimisest, logistikast, infotehnoloogia kasutamine laos, tollindusest jm. Võimalik saada tõstukijuhi load. Võimalik sooritada kutseeksam Kaubakäsitleja I. Lõpetajad leiavad tööd jae- ja hulgimüügi ladudes, kaubanduskeskustes, tolliladudes, logistikaladudes jne. Logistika-klienditeenindaja Õppeaeg 3 aastat Omandatakse põhjalikud teadmised kaasaegsest laotööst, infotehnoloogia kasutamisest laos, lao erinevatest teenustest ning klienditeenindusest logistikas. Võimalik saada tõstukijuhi load. Võimalik sooritada kutseeksam Logistik IV. Lõpetajad leiavad tööd logistika valdkonna kesktaseme spetsialistina jae- ja hulgimüügi ladudes, kaubanduskeskustes, tolliladudes, logistikaladudes jne. Müüja Õppeaeg 1 aasta Õppetöö toimub paindliku õppe vormis 2 päeva korraga üle nädala ja sobib ka töötavale inimesele. Vanus
päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9. Mis muudab laotöö efektiivseks? V: Laotöö personal Kvaliteetne tehnika (arvutid, tõstukid jne) Laoruumide puhtus ja kord Laotööde juhtimine (juhataja) Korrapärane inventuur 10. Millised isikuomadused peavad olema laotöötajatel? V: Vaimne võimekus, teotahe, vastutusvõime, suhtlemisoskus, enesekindlus koos otsustusvõimega, eesmärkide seadmise oskus, valmisolek riskida. 11. Mida tähendab FIFO, LIFO, FEFO? V: FIFO- Esimesena sissetulnud kaubad väljastatakse esimesena. LIFO- Viimasena sissetulnud kaubad väljastatakse viimasena.
lahendamisel ning klientide ja töökaaslastega suhtlemisel, arendada meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõista töö turvalisuse ja ohutuse tähtsust töökohal, vastutust tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas, arendada isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õppida kohanema tööelu muutustega. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. Praktika juhendajaks oli laotööline Mart Piks ja laojuhatajad oli Raul Kõiv ning Janar Simmal. Ettevõttest AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel põhjaregioonis. Esindab kaubamärke Tallink ja Silja Line. Opereerib 18 laeva kuuel erineval liinil, 2012 teenindati üle 9 miljoni reisija - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Kontsernis töötab kokku 6600
Logistika Logistika hõlmab järgmisi valdkondi: · Laotegevus · Laovarud · Veondus · Info · Pakkimine · Korje Logistika on see tarneala juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha õigemaid ning efektiivsemaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõudeid. Logistiku töö on eelkõige meeskonnatöö, kus tagatakse ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljavedu ning kiire ja täpne transpordi korraldus. Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega ...
1 EUR toob tulu 2,2 EUR Tööandjad peavad pidevalt jälgima, et nende pakutav töökeskkond oleks töötajate jaoks piisavalt turvaline ning aitaks vältida töökohal võimalikke õnnetusi. Siinkohal tekib küsimus kas sellise töökeskkonna loomine on tööandjale ka rahaliselt tulus. Selle välja uurimiseks viisid mitmed Saksamaa institutsioonid 2010. aastal läbi uuringu, et näha ergonoomilisema töökeskkonna mõju tööandja rahakotile. Uuringu eesmärk oli luua kulude-tulude analüüs, mõistmaks töökoha ergonoomilisemaks muutmise kuludest tulenevat kasu. Töökeskkonna turvalisemaks muutmisel tekkinud heaolu mõõdeti intervjuude käigus, mis viidi läbi näiteks firmajuhtide, töönõukogu liikmete ja ohutuse eest vastutavate ametnikega. Tulemused näitasid, et kõige suuremat mõju omas ohutusabinõude täiustamine tootmise valdkonnas, millele järgnesid transport ja laotöö. Need on ühtlasi ka valdkonnad kus töökeskkonna turvalisusele j...
Kordamisteemad laovarude arvestuseks 1.Lao põhilised ülesanded: · Kliendi teenindamine, · Kaitse erakorraliste olukordade vastu, · Silumine ja tasandamine. 2. Ladude tavaliigid: · privaatladu, · avalik ladu · lepinguline ladu. 3. Mis toimub laos? · kauba vastuvõtmine, · ladustamine, komplekteerimi ne, · loovutamine ja lähetamine. 4. Ruumide ja pindade jaotamise põhimõtted. aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest mater...
Kordamisküsimused: 1. Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming? Inventuuri läbiviimine on tähtis toiming, et saada õige pilt lao tegelikest jääkidest ja panna need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inve...
Laotöö toimingute haldamine. I kontrolltöö LGA17 Nimi.................................................... 10.12.2018 Vali üks õige vastus 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? a) juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada b) juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult c) juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta d) juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Mis ei ole tavaline kauba käsitlusega seotud tegevus? a) Kaubale lisaväärtuse loomine b) Kauba markeerimine c) Kauba hävitamine d) Kauba inventeerimine 3. Mis tegevus on kauba vastuvõtul tavaliselt kõige ajamahukam a) Kauba laadimine b) Dokumentide haldus c) Kauba markeerimine d) Kauba kontroll 4...
3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid? 4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla ladustatud kaugemal? 5. Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks? 11.3. Oma lao pidamine või laoteenuste ostmine Ettevõtted võivad omada ladu koos sisseseade ja kaubaga ning pidada palgal oma laotöölisi. Seejuures ei soovi paljud ettevõtted omada laohooneid, laotehnikat ja oma töötajaid laos ning eelis- tavad hoopiski laoteenuste ostmist. Lähtuvalt sellest, mida ettevõtted oluliseks peavad ja milline on nende strateegia, suhtuvad nad oma laopidamisse erinevalt. Ettevõtte suhtumise järgi laopida- misse jaotatakse laod kolme kategooriasse: · privaatladu · avalik ladu · lepinguline ladu
Eesti mereakadeemia Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin LAONDUS Essee Tallinn 2013 Laondus logistikas. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures t...
3. VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö? pärast suusõnalise korralduse saamist müügisekretärilt pärast vastavasisulise korralduse saamist klienditeeninduselt kirjalikult (komplekteerimisleht) või elektroonilisel kujul (arvutis) pärast vastavasisulise korralduse saamist laojuhatajalt kui laos märgatakse, et arvutiprogrammis on tekkinud uus müügitellimus 2. Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel? võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdamistõstuki asemel 3. Komplekteerimistöö moodustab kogu laotöö mahust enamasti: 1/3 - 1/2 1/2 - 2/3 2/3 - 3/4 3/4 - 4/5 4
kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga poolhaagise või treileri taha otsa, teine laotöötaja tõstab need vastukaal- või tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge. Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid
kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga poolhaagise või treileri taha otsa, teine laotöötaja tõstab need vastukaal- või tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge. Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x LAO TEHNOLOOGIAD Iseseisev töö Juhendaja x Tartu 2015 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Miniload süsteem ehk AS/RS (automated storage & retrieval system) kraanasüsteem on kallis, kuid efektiivne, suures osas automaatselt töötav nüüdisaegne laosüsteem peenkaupade ja väiksegabariidiliste tükikaupade käitlemiseks. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja ae...
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline...
M/S Victoria I on suurepärane ujuvhotell, mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda. SUHTLEMINE Teema I: Suhtlemisel peab järgmina hea suhtlemistava põhimõtteid. Laeval suhtlemisega kaasnes alati naerul nägu ja kaaslaste sõbralik tervitamine. Klientide ja töölistega suheldes tuli olla professionaalne ja käituda viiskakalt ning ma järgisin seda. Teema II: Suhtlemistõkete kirjeldamine ja lahendamine. Erialase suhtlemisega puutusin kokku enamjaolt laotöötajatega, kuna ma ei tegelenud seal klienditeenindusega. Minu jaoks olid kliendid baaride, poe ja terminali töötajad, kelle tellimusi ma täitsin ning kellele kauba toimetasin. Kaupa viies olin kontakti algataja ise ja enda arvates tulin sellega suurepäraselt toime, ilma et oleks abi vajanud. Kuna laevas oli enamjaolt eestikeelne personal, siis ei vajanud võõrkeelte kasutamist. Teema III : Suhtlemist toetav käitumine
ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ?
hoiukoha saldo kohta. ladude planeerimine 42 Personali planeerimine • Tuleb saavutada, et õige arv inimesi oleks õiges kohas ja õigel ajal tegemas kvaliteetset tööd. • Kui töötajaid on liiga palju, on tagajärjeks madal tootlikkus ja suured tööjõukulud. • Kui töötajaid pole piisavalt, tekivad kvaliteediprobleemid. ladude planeerimine 43 • Personali planeerimiseks on vaja teada teostatavate laotööde mahtu. • Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. ladude planeerimine 44 Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja: • määratleda ja defineerida põhilised tegevused laotöös • teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös ladude planeerimine 45 • kasutada standardeid või bencmarking uuringutulemusi põhiliste tootlike
Pilet 1 1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik 3.etapp Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö. 2) Transpordikulude vähendamise võimalused transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine · Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetranspor...
Seda on vaja teha selleks et komplekteerimistöö oleks efektiivsem ja sodi ja muu praht ei tekitaks töötajatele vigastusi. Lisaks võib muutuda ka vahepea tooterühm millesse ta kuulub. A- rühma toode võib aja möödudes muutuda B- rühma tooteks ja seda pole mõtet hoiustada neid A-rühmas. 78. Millest algab laos komplekteerimistöö? Komplekteerimistöö algab vastava tellimuse saamist ja komplekteerimis lehe väljastamisest komplekteerijale. 79. Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel? Kõige olulisem on, et tooted on paigutatud vastavalt infosüsteemis antud hoiukohtadele ja et komplekteerimislehel on toodete järjekord komplekteerimisel nii, et komplekteerimis teekond oleks võimalikult lühike. Komplekteerimistöö tootlikus, efektiivsus ja omaahind on kogu laotöö seisukohalt otsustava tähtsusegaa. Luues eelduse tootlikus ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades
1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine · maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepääs ladustatud kaubale. www....
Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõtete laod. Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu..........
1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodeta...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõtete laod. Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline
Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad. 6 Sõltuvalt sellest, kas teenuse ostja puhul on tegemist tootmisettevõtte, hulgimüüja, jaemüüja, teenusepakkuja, organisatsiooni või riigiasutusega, on ka ettevõtte klientuur väga erinev. Laotöötajate (kaubakäsitlejad) põhiliseks töökeskkonnas on ladu, mille korrashoiu peavad laotöötajad tagama jooksvalt, põhitoimingute kõrvalt. Laotöötajate ametlik tööpäev kestab 8 tundi, kuid sageli kujuneb olukord selliseks, kus tellimusi laekub tööpäeva jooksul oodatust rohkem, mistõttu võivad tööpäevad kesta hiliste õhtutundideni. Laotöötajate töö on oma olemuselt must ja tolmune, neile on asutuse poolt ettenähtud ka
tamisega tarneahelas. Selleks, et vedada materjale tarnijailt klientidele, on vaja teha transporditööd. Ladudes ja terminalides, kus kaubad ajutiselt peatuvad, tehakse laadimisel, komplekteerimisel ja pakkimisel laotööd. Kui kauba omanik sooritab veo- ja laotoimingud ise, võib rääkida füüsiliste toi- mingute voost. Kui veo- ja laoteenuseid ostetakse logistikapartneritelt, räägitakse teenuste voost. Käsitledes tagastuslogistikat on tegemist lisaks tavapärasest vastupidises suunas liikuva materjalivooga, mida nimetatakse tagastusvooks
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
annaabi.ee 
