100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 73 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dimand
Õppematerjali autor
`tähelepanekud interaktsioonist kurjategija ja ohvri vahel` ning monoloog `kurjategija ja tema ohver` tõstis ohvri veelgi enam kriminoloogia huviorbiiti. Sealt edasi on viktimoloogia on kahes suunas arenenud,. Algul aastatel vaadeldi ohvrit kui interaktsiooni osapoolena. Otsiti tunnuseid mis iseloomustavad potensiaalset ohvrit hilisemas plaanis on tulnud esile kuritegevust tõkestav suund- ohvri uuring oli teostatud eesmärgil et tõkestada tulevikus kuritegu. Esimese laiaulatusliku uuringuna võib lugeda USA 1965 ohvriuuringut. See kogemus ja andmebaas sai aluseks rahvus vahelise kuriteo ohvrite uuringu progammiks mis alates 1972 viis USAs justiits ministeeriumi läbi igaaastaseid kysitlusi. Umbes samal ajal hakkas samalaadne progamm käivituma ka Euroopas. Soomes ja Suur Britannias alustati1980ndel juba regulaarsete kysitlustega. Et saada paremaid tulemsi siis hakati 1989st edendama riikides, kus viktimoloogia
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
teises peatükis tuuakse välja üks kriminaalkäitumisevallandajat ning uuritakse eelsoodumusi; kolmandas peatükis tuuakse välja teine kriminaalse käitumise vallandaja ning uuritakse eelsoodumusi; neljandas osas analüüsitakse uuringuga tõestada üritatud hüpoteese uurimisobjektide abil. 5 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus);
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut.
kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st) 1970 II pool murrang sotsioloogilise lähenemisviisi kasuks, välja anti TÜ Toimetiste vihikut ,,Kriminoloogia-alaseid töid". 1) Kuritegevusandmete võrdlemine ajas ja ruumis Muutusi registreeritud kuritegude arvus võivad põhjustada üks või mitu järgmistest asjaoludest: · tegelikud muutused kuritegevuses · muutused aktiivsuses · muutuesd seadusandluses, kuritegude registreerimise korras · muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse.
kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid