Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
teaduse eset selle objektiga.
V. N. Sadovski kirjutab, et «taoliste küsimuste lahendamisel tuleb vaadelda kõike seda, mis
saadakse teada uurimisobjekti poolt, sest see on veel teadmata ja seisab vastu teadmistele. Samad
asjad, nähtused, protsessid, nende tahud ja suhted, kuna need on juba fikseeritud teatud küljest
ühes või teises teadmiste vormis, kuid mida tuleb edasi uurida, on esemeks». 10
Ülalpool esitatuga seoses meile nähtub, et kriminaalse viktimoloogia objektiks on kuriteoohver.
Kaasaegses juriidilises ja sotsioloogilises kirjanduses pikka aega käisid debatid kuriteo ohvri
mõiste määratlemise üle.
Rida autoreid, tuginedes kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule ja materiaalõiguse
normidele, kinnitasid, et kuriteo ohvriks saab olla ainult füüsiline isik, kellele on kuriteoga
tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju (ohvri kitsas, niinimetatud operatsionaalne
määratlus). 11