Miks me üldse räägime viktimoloogiast. Eelkõige sellepärast et 2/3 naistega juhutuvatest vägivalla juhtumitest toimub nende kodudes ja iga teine nendest lõppeb vigastustega, eelkõige sellepärast et 70% ohvritest pole kunagi kellelegi midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost
HÄLVIKU ARENGULUGU Kriminoloogia ja viktimoloogia SISSEJUHATUS Käesolevas ainetöös tutvustan teile isikut, kes on minu tuttava kasuvend. Lapsepõlves sai koos õues mängida ja hiljem ka klubides käidud. Oli kordi kuna aitasin noormeest koju , kui viimane joobnuna kusagil tuigerdas või lausa magas. Võib öelda, et kuni teatud vanuseni olime head tuttavad. Käisime ühes koolis, aga vaid kuni 9. klassi lõpuni. Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest. HÄLVIKU TUTVUSTUS Isikuandmed Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa...
2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid.......................................................................
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool Peeter Talvik Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES Ainetöö Juhendaja: Uno Traat, lektor Paikuse 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas referaadis tuuakse välja alkohooliku Andrese(referaadis nimi muudetud) lugu. Andres on 23
Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus)
(kuni 5 aastat II aste) c. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38
annaabi.ee 
