Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Seksuaal vägivald (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes siis on ikkagi vägistaja oma olemuselt ?
  • Kuidas seksuaalne ärakasutamine toimus ?
  • Kes seda tegi? Kui vana naine siis oli ?
  • Kuidas naine põhjendab enda jaoks seda, et teda seksuaalselt ära kasutati ?
  • Missugune ta oli ?
  • Kui on, siis kuidas ?
  • Kellega? Kui ta seda ei teinud, siis miks ?
  • Kuidas kogeb naine oma seksuaalsust ?
  • Kuidas ta reageerinud on ?
 
Säutsu twitteris
SEKSUAALVÄGIVALD 
 
 
Vägistamine  on  suguühendus  naisisikuga  vägivalla  või  vägivallaga  ähvardamise  abil  või 
kasutades ära kannatanu abitut  seisundit .  
Seega  saab  vägistamisest  rääkida  vaid  siis,  kui  puudub  naise  nõusolek  antud   tegude  
sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: 
•  Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; 
•  Impulsiivne  nõusolek  või  seksuaalne  akt,  mis  kiidetakse  heaks  hetkel,  kui   impulss  
ajendab  lähenemisele,  aga  hiljem  tekib   kahetsus    juhtunu   pärast,  alandatuse-  ja 
süütunne; 
•  Passiivne  nõusolek,  kui  naine  ei  soovi   vahekorda   astuda,  kuid  ei  takista  ka  selle 
sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut.  
 
Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks 
on  ikka  kasutanud  vägivalda.  Vägistamine  on  tahtlik   kuritegu   ja  sellest  tuleneb,  et  ka 
vägivalla  kasutamine  on  tahtlik  ja  teadlik.  Mees  peab  aru  saama,  et  ta  kasutab  vägivalda 
seksuaalvahekorda  astumiseks.  Kui  aga  naine  käitub  nii,  et  mees  peab  tema  käitumist 
nõusolekuks,  kuigi  tegelikult  ei  ole  naine  nõus,  siis  puudub  subjektiivne  külg  ja  seega  ka 
kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega.  
 
Väga  sageli  kasutatakse  vägistamise  puhul  füüsilist  vägivalda.  Vägivalda  võib  teostada  nii 
keemiliselt,  bioloogiliselt  kui  mehaaniliselt.  Vägistamise  puhul  kasutatakse  sagedamini 
mehaanilist vägivalda. 
Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: 
•  Kasutatakse füüsilist jõudu 
-  Kinni sidumine 
-  Kätega kinni hoidmine 
-  Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta 
•  Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva 
Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: 
•   Peksmine  
•  Uimaseks löömine 
•  Kägistamine 
Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. 
 
Umbes  1/6  vägistamisi  pannakse  toime  psüühilise  vägivalla  kasutamisega.  Psüühiline 
vägivald  on  ähvardus  kannatanu  hirmutamiseks.  Ähvardatakse  toime  panna  kohe  või 
tulevikus  selliseid   tegusid ,  mis  võivad  kannatanule  kahju  tuua  või  ahistada  tema  õigusi. 
Ähvardus võib olla väljendatud sõnadega või žestidega, aga see võib tuleneda ka konkreetsest 
olukorrast (üksikus kohas ründab grupp mehi üksikut naist).  
Ähvardus  võib  seisneda  ähvarduses  võtta  vabadus,  olla  suunatud  kannatanu  enda  või  tema 
lähedaste vastu.  
 
Umbes  1/7  kannatanutest  on  vägistamise  ajal  abitus  seisundis.  Kannatanu  on  abitus 
seisundis,  kui  ta  ei  saa  aru  temaga  toimuva  tähendusest  või  ta  ei  ole  võimeline  vastupanu 
osutama.  Kui  kannatanu  on  abitus  seisundis,  siis  kurjategijal  ei  ole  vaja  kasutada  vägivalda 
ega  ähvardusi  oma  eesmärgi  saavutamiseks.  Esmapilgul  võib  tunduda,  et   vahekord   oli 
vabatahtlik. Abitu seisund jagatakse: 
 

•  Teadvusetu  seisund  (siia  kuulub  ka   vaimuhaigus ,  kui  kannatanu  ei  saa  aru  oma 
tegudest ega suuda neid juhtida) 
•  Füüsiline abitus (haigus) 
•  Situatsioonist tulenev abitus (grupiline vägistamine üksikus kohas) 
 
Vägistamise liigid: 
•  Verepilastuslik  vägistamine,  kus  psüühiliselt  negatiivsed  tagajärjed  on  eriti 
aktuaalsed, kui kannatanu on alla 12 aasta vana 
•  Grupilised  vägistamised,  kui  ohvrile  ei  tekitata  kehavigastusi  ning  mis  harva 
põhjustavad  raseduse.  Üks  asjaolu  võib  olla  see,  et  mehed  katkestavad  vahekorra, 
sageli seemnepurset ei toimugi. Katkestamise põhjuseks võib olla: 
-  sõprade kiirustamine 
-  situatsioonist  tulenev  psüühiline  pinge,  mis  takistab  seemnepurset,  seda  eriti 
alaealiste puhul 
-  selline kuritegu  sooritatakse  sageli alaealiste poolt, kellel on see esimene kord 
vahekorda  astuda;  neil  puudub  seksuaalne  kogemus  ja  nad  ei  teagi,  millega 
vahekord peaks lõppema.  
•  Individuaalne vägistamine, mis on ettekavatsetud või situatiivne 
•  Ohvri vägistamine kui ta on loomulikus unes. Sageli esitavad sellisel puhul kaebuse 
psüühiliselt haiged naised (nt. unerohtu võtnud naine) 
•  Ohvri vägistamine hüpnoosis või narkootilises unes, alkoholi joobes 
•  Sodomistlik vägistamine, s.o. vägistamine päraku kaudu. 
 
Vägistamisi võib liigitada ka lähtuvalt kuritegude toimepanemise viisist: 
•  Ootamatu  kallaletung  naistele, neidudele ja alaealistele tüdrukutele 
•  Kannatanu veetis eelnevalt vägistajaga aega väikeses grupis, mis lõpuks viis grupilise 
vägistamiseni.  Sellise  kuriteo  panevad  sagedamini  toime   alaealised   ja  noored 
kurjategijad 
•  Vägistamine,  millele  eelnesid  mehe  ja  naise  mõningad  kontaktid  (peamiselt  vaba  aja 
veetmisega seotud),  kusjuures  eelnev tutvus oli küllaltki lühiajaline 
•  Vägistatakse naine, kes on kurjategijaga seotud perekondlike, sugulaslike sidemetega, 
aga samuti ka naabrite ja töökaaslaste vägistamine. 
 
Osa  autoreid  väidab, et vägistamiste arv on linnas suurem kui maal, osa aga väidab, et see on 
võrdne,  mis  on  ka   usutav .  Maal  ilmselt  ei  teatata  vägistamistest,  sest  kõik   tunnevad   kõiki. 
Linnas tungitakse enamasti kallale üksikule võõrale naisele.  
Peamised põhjused, miks vägistamistest ei teatata: 
•  Hirm kättemaksu ees 
•  Häbi kaaslaste ees 
•  Kahtlemine õiguskaitseorganite võimekuses 
•  Soovimatus läbi teha arstlik läbivaatus 
•  Soovimatus vägistamissituatsiooni korduvalt kirjeldada 
 
Vägistamine on rohkem sesoonne kuritegu. Eesti klimaatilistes tingimustes pannakse enamik 
vägistamisi  toime   maist   septembrini  (ilm  soe,  mätas  kuiv,  võimalus  kaua  vabas  looduses 
viibida).  
 
 

Suur osa vägistamisi pannakse toime korterites, isiklikes suvilates või  majades . Võõraid naisi 
vägistatakse  üldkasutatavates  kohtades  õhtusel  või  öisel  ajal.  Just  sellised  kuriteod  lõpevad 
sageli tapmisega või ohvri paljaks riisumisega.  
 
 
VÄGISTAJAD 
 
Seksuaalsete  kallaletungide  sisemised  põhjused  on  seotud   kurjategija   ettekujutusega 
iseendast,  mina-kontseptsioonist,  aga  samuti  vajadusega  saada  maksimaalne   rahuldus   ja 
kinnitus  oma  isiksusele.  Seksuaalse  vägivalla  kasutamisega  lahendab  kurjategija  enda  jaoks 
kõige tähtsamat ülesannet – õigustab enda eksisteerimist just sellisena nagu ta on. Kurjategija 
õigustab  eksisteerimist  just   iseendale ,  tema  olemuses  on  tõusnud   esikohale   seksuaalsfäär. 
Seepärast  on  tal  vaja  leida  tunnustust  selles  sfääris.  Sageli  see  tal  ei  õnnestu.  Küsitlused 
seksuaalsete  rünnakute  eest  süüdi  mõistetud  meeste  seas  näitasid,  et  vähemalt  1/3  neist  oli 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seksuaal vägivald #1 Seksuaal vägivald #2 Seksuaal vägivald #3 Seksuaal vägivald #4 Seksuaal vägivald #5 Seksuaal vägivald #6 Seksuaal vägivald #7 Seksuaal vägivald #8 Seksuaal vägivald #9 Seksuaal vägivald #10 Seksuaal vägivald #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kelpie Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
docx
Sooline vägivald
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
83
doc
Õiguse sotsioloogia
524
doc
Arengupsühholoogia
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
73
doc
Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
32
doc
õiguspsühholoogia
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun