midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja inimväärikuse
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine .........................................................
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut.
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest.
Vatavalt on naistele mõistetud ka vähem vabaduskaotuslikke karistusi. Vaid 11% karistatud naistest on mõistetud vanglakaristus, millest omakorda peaaegu 80% on asendatud katseajaga. See tähendab, et vaid 2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes. Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini. Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45) Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust. Politseistatistika kohaselt ei ole naiste osakaal kuritegude sooritamisel eriti kasvanud, kuid sama on Eesti ainsas naistevanglas Harkus kinnipeetavate hulk suurenenud enam kui kaks korda. Naiste osakaal kuritegevuses
Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2
alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget). Lähisuhtevv on süstemaatiline kaaslase/lapse/vanema Rootsis ja USA-s on naise ,,ei" eiramine ükskõik millises vahekorra staadiumis käsitatav vägistamisena. allutamine enda tahtele vv kasutades või vv ähvardades. Paljudes mittelääne kultuurides pole naissoo emantsipeerumine aga veel alanudki. Maskuliinsete Vägistamine on kuritegu, mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle
.......................................................14 8. Kasutatud kirjandus.................................................................................15 2 1.Sissejuhatus Valisin oma uurimustöö teemaks kuritegevuse 1990.aastatel ja 20.sajandi alguses. Valisin selle teema, sest ma leian, et tänapäeval on see üsna aktuaalne. Esialgu uurisin välja, mis asi on üldse kuritegevus, mis on kuritegu ja kes on kurjategija. Üldiselt uurisin kuritegevust kogu maailmas ja võrdlesin Eesti kuritegevust ka teiste riikidega. Erinevate internetist leitud materjalide ja raamatute põhjal uurisin erinevaid kuriteo liike, kurjategijate rahvust ja vanust ning kuritegude arvu erinevatel aastatel. Statistikaameti poolt väljaantud ,,Eesti piirkondliku statistika" raamatute põhjal sain täpsemalt teada, kui palju, mis liiki, kes ja millistes maakondades on kuritegusid toime pannud. Statistikaamet
3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust
..7 1 Kuriteod ja karistused....................................................................................................... 8 LISAD.................................................................................................................................9 kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse
kelle ema oli tihti kodust eemal, kuritarvitati seksuaalselt kaks korda enam kui neid, kelle ema oli rohkem kodus. 43%-l juhtudest kuritarvitati seksuaalselt ainult üks kord; 68%-l juhtudest kestis seksuaalne kuritarvitamine alla kahe aasta; 95% ohvritest elas samal ajal koos vanematega, Uurimusest järeldub, et isa-tütre verepilastus sisaldab tavaliselt rohkem kui ühte intsidenti ja kestab pikemat aega. Lowensteini tüpoloogia Pedofiile on oluline selekteerida, kuna teades kurjategija pedofiili käitumise mustrit ja iseärasusi, on spetsialistidel lihtsam probleemi olemusega tegeleda, nii psühhiaatritel ravi võimaluste leidmisel kui politseiametnikel kuritegude avastamisel. Täiskasvanud, enamuses mehed, kes lapsi ahistavad, võib paigutada järgmistesse kategooriatesse (Lowenstein 1998:27): · (tavaliselt) mehed, kes on seksuaalselt erutunud laste suhtes, kellel on fantaasiad, millele nad kunagi ei reageeri;
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena
.......................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste ,,kuritöö" paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi. Samas ei saa võtta kuritegu vaid kui füüsilist seaduste rikkumist, ka iga julm kirjapanemata eetikareeglite rikkumine on tegelikult kuritegu. Muidugi kõige tõsisem kuritegu on võtta elu teise isiku eest. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas see juhtub iga päev. 1. KURITEGEVUS Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused
Psühhopaatide keelekasutus Teadlased on teinud kindlaks, et psühhopaatidest mõrtsukate keelepruuk on teistest eristatav. Jeff Hancocki sõnul langeb psühhopaadi sõnakasutus kokku tema loomuomadustega, milleks on isekus, emotsioonitus ning empaatiavõime puudumine. Tekstiuuringutest on välja tulnud, et psühhopaadid kasutavad rohkem selliseid sidesõnu nagu "sellepärast" (ingl. k "because"), "mistõttu" või "kuna" ("since") või "selleks, et" (so that), need viitavad asjaolule, et kuritegu tuli toime panna eesmärgi saavutamiseks. Samuti kasutavad nad teiste mõrtsukatega võrreldes poole rohkem sõnu, mis viitavad füüsilistele vajadustele nagu toit, raha või seks kuritegude kirjeldamisel. Psühhopaadid kasutavad väga sageli rääkides minevikuvormi, ostekui rõhutades psühholoogiliselt enda ja kuriteo lahusust. Kõnes kasutavad nad aga rohkem sõnadevahelisi täitehäälikuid
pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida. Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast, mis politseisse laekub. Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
hoolitseja (Tulva 2001:35) Lapsed, kelle põhihooldajatel ei jätku soojust, kalduvad olema eemaletõmbunud. Kodus hooletusse jäetud või ahistatud lapsi varitseb oht muutuda passiivseks ja eemaletõmbunuks. Perekondlikud lahkhelid teevad lapsed õnnetuks ja võib-olla ka võimetuks looma või säilitama suhteid klassikaaslastega. Kõikidel inimestel on omad vajadused. Selleks, et elada, loob inimene mitmesuguseid materiaalseid ja vaimseid väärtusi, need omakorda loovad uusi vajadusi. Psühholoog Abraham Maslow on loonud teooria inimeste vajaduste mõistmiseks. Tema järeldus oli, et inimene ei ole motiveeritud kõrgema taseme vajaduste poolt enne, kui madalama taseme vajadused on täidetud. Näiteks kui keegi on näljane, siis on tema esmane huvi leida midagi süüa ning ta pole niivõrd huvitatud näiteks tunnustuse saamisest, mis on kõrgemat sorti vajadus. Joonisel on toodud Maslow' vajaduste püramiid, kus on näha madalamad ja kõrgemad vajadused ning vastavad ilmingud, mis
Need hädavajalikud käitumisjuhised kasvasid välja mitte teoreetilistest kaalutlustest, vaid nimelt praktilisest vajadusest. Need olid mõeldud inimeste ohjamiseks oma tegudes ja tõekspidamistes. Ajalooline areng Kriminoloogia on suhteliselt noor, vaevalt paarisaja-aastase arengulooga teadus, mis tegeleb tänaseni oma ainevaldkonna piiritlemisega. Sõna ,,kriminoloogia" on tuletatud kahest sõnast: ladinakeelsest ,,crimen", mis tähendab kuritegu ja kreekakeelsest ,,logos", mis tähendab teadust, õpetust, ka mõistust ja sõna. Esmakordselt kasutas nimetust ,,kriminoloogia" itaalia teadlane R. Garofalo (Rebane 1975). 3 Ehkki ajaloost on teada suuri mõtlejaid, kes ka kuritegevuse põhjuste ja olemuse üle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse arengust rääkida siiski alates keskaja lõpust. Siis algas nö
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutamist, raha või m
Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et algselt oli enamik neist taskuvargad. Kuritegeliku maailma autoriteetseim esindaja on seaduslik varas ( ). Nad kannavad tätoveeringut, millel on kujutatud Jeesust ristiga, ning enamik neist on kandnud vähemalt kolme 1315 aasta pikkust vabaduskaotuslikku karistust. Seadusliku varga mõistele vastab Itaalia allilma professionaalne kurjategija aumees (uomo d'onore) (Bäckman 1996, 52, 54). Seaduslik varas on professionaalne kurjategija ja kuritegeliku elulaadi aktiivne propageerija, kellel on õiguskaitseinstitutsioonidele vastandumise kogemus. Tänapäeva Venemaal on seaduslikud vargad oma võimu minetamas, eelkõige kehtib see vanglavälise allilma kohta. Vene allikate toel võib väita, et 1980. aastate lõpuks kujunesid välja suured, keerulise
Sotsiaaltöötaja akuutravi üksuses. Sissejuhatus 1. Sotsiaaltöö akuutravi üksuses Kaasaegne meditsiin liigub suurema kättesaadavuse ja tehniliste lahenduste aktiivse kasutamise poole. Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjeldatud olukordades mängivad
14 M. Khadduri. The Islamic conception of justice. London 1986, lk 5-11. 15 P. Ostein. Islamic Criminal Law: What It in Means in Zamfara and Niger States. Journal of Public and private Law 2000, Vol 4, lk 1-18. 7 3 KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES 3.1 Kuriteo definitsioon Iga tegu, mis on Jumala või tema prohveti poolt keelatud, on islami karistusõiguse kohaselt kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16 Araabia keeles öeldakse kuriteo kohta „jareema“, mis tähendab üle astuma reeglitest, lõhkuma ja eirama. Koraani kohaselt tähendab „jareema“ pattu, sest jumalasõnast üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes,
vähe õiguspsühholoogia valdkonnas kasutatud. Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste tunnetusteoreetiliste ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide tõstatamine ja lahendamine. Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20. sajandi alguseni järgmised aspektid: · Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid. Tulemuseks oli see, et normaalse vaimselt tervete kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile. · Loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega. Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest kurjategija on
- uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks
ORGANISEERITUD KURITEGEVUS Referaat Tallinn 2009 Igasugune võim, olenemata tema populaarsusest vajab oma ulatuse ja mõju kindlustamiseks teatuid struktuure, organisatsiooni. Seoses sellega ongi alles 20. sajandil hakatud maailmas laialdaselt rääkima uuest fenomenaalsest sotsiaalsest nähtusest ühiskonnas organiseeritud kuritegevusest. Just sotsiaalsest, sest igasugune õiguslik määratlus nõuab selle nähtuse valamist kindlasse juriidilisse vormi, mis sobiks kokku ümbritseva kindla õigusliku keskkonnaga. Organiseeritud kuritegevuse selline defineerimine oleks aga võimatu, sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levikule ühiskonnas ja ann
vägivalda kogenud meestest märkis, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud alkoholi või narkootikume ja kolmandik tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kuigi alkohol on riskitegur, mis võib soodustada vägivalla esinemist paarisuhtes, on eksperdid rõhutanud, et ainus viis vägivaldsusest võitu saada on tegeleda vägivaldsuse probleemiga. Vägivaldne isik vastutab ise täielikult oma tegude eest ja ohver ei ole see, kes ,,sunnib" oma partnerit end väärkohtlema. Kokkuvõte 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti ka vägivalla esinemise kohta paarisuhtes. Paarisuhtevägivalla andmeid koguti ainult nendelt, kellel oli paarisuhte kogemus: kes olid uuringu korraldamise ajal paarisuhtes või olid paarisuhtes olnud varem. Vägivald ei ole kindlasti see, mis paarisuhtega kaasnema peaks, kuid siiski kogeb aastas üks
Vägivald pole kontrolli kaotamine, vaid tõhus viis võimu ja kontrolli saavutada ja säilitada. Vägivalda kasutav mees püüab valitseda naist hirmu abil. Paarisuhtes vägivaldselt käituv mees usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama. Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa. On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald
...................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ohvri leidmiseks....4 Teine faas: jahtimise paiga valik.....................................................4 Kolmas faas: ohvri valimine............................................................5 1.2 Ohvri ründamise meetodid..........................................................6 Neljas faas: lähenemise meetodid.................................................6 Viies faas: ründamise asukohta valik.............................................6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
