mõned vangid ja mehe pere. Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" oli kohati päris huvitav raamat. Kõik need pettused ja draamad, mis sel ajal olid, muudsidki selle teose lugejatele köitvaks. Inimestel pole alati olnud valikuid, mida teha, mida mitte. Kuid olude sunnil tuleb tegutseda nii nagu endale kui ka perele perele kasulikum on. See ei pruugi küll õige tunduda, kuid iga üks tahab elada ja seda peaks ta saama teha täisväärtuslikult. Inimene on olude ohver. Seda näitas ka raamat ,,Külmale maale", kus Jaanil polnud lihtlalt muud võimalust, kui minna halvale teele. Au ei maksa enam midagi, kui ennastki siin maailmas enam ei ole.
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib
Egene ja tema ülikoolikaaslane. Isa Goriot tahtis, et ta tütred tuleksid teda enne surma vaatama. Goriot mõistis alles surivoodil, mis ta lapsed väärt on. Isa Goriot mõtles vahel sellele, et ta tütred ei soovinud temaga tegemist teha, aga ta ei söandanud seda uskuda kuni lõpuks sai aru, et Delphine ega Anastasie ei tule tema surivoodile. Goriot hakkas kahetsema, et ta andis kogu oma vara neile elu jooksul. Ka matustele ei läinud kumbki tütar. Isa Goriot oli isaarmastuse ohver. Ta tahtis oma lastele parimat ja andis neile kõik, mida nad ihaldasid. Paraku vastu ta ei saanud neilt midagi. Tütred hoolisid temast ainult siis, kui ta andis neile raha. Goriot hellitas oma tütred juba lapsepõlves ära ja see maksis talle kätte. Isegi surivoodile ja matustele Delphine ega Anastasie ei jõudnud. Ainuke, kes oskas isa Goriot' hinnata oli Eugene.
Prostituut. Kas tulus amet või inimkaubanduse ohver? Antud teemat ajendas valima minu veendumus, et prostitutsioon võib olla nii amet kui ka inimkaubandus. Kuna mõisteid prostitutsioon ja inimkaubandus on võimalik mõista mitmeti, on siinjuures oluline mõista, et prostitutsiooni all mõistan ma hüvede või mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest. Hüved ja hüvitised võivad olla ka näiteks peavari, ametikoht, toit, kaitse, turvatunne või ka raha. Inimkaubanduse all mõtlen ma aga isiku abitu seisundi ärakasutamist
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta
Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised
Inimene on oma illusioonide ohver Teoses ,,Isa Goriot" on põhiliselt oma illusioonide ohver vana nuudlikaupmees Härra Goriot, tuntud ka kui isa Goriot. Härra Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema enda jaoks peaaegu mitte midagi. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud isegi oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes
Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord
Lolita olude ohver ja osav manipuleerija Lolita lapsepõlv ei olnud sugugi tavaline. Tema elu võttis veel ootamatuma pöörde päeval, mil nende juurde kolis professor Humbert. Lolita oli omakasupüüdlik ning nupukas. Ta oskas hästi teisi omakasu eesmärgil ära kasutada. Kui tüdruku ema suri, hakkas neiu eest hoolt kandma professor Humbert. Lolita pidi alati oma tahtmise saama, kuid professor ei andnud kergesti järgi. Näiteks ei lubanud Humbert Lolital näidendist osa võtta, kuid tänu oma suurepärastele manipuleerimisoskustele õnnestus tüdrukul siiski oma tahtmine saavutada. Ema surma tõttu muutus tüdruk ka aina ahnemaks ja jonnakamaks. Näiteks ei olnud Lolita rahul professori antud taskurahaga, kuid jonnides ja kaubeldes sai ta ka lõpuks lisaraha. Raha ja asju sai tüdruk ka Humbertiga seksimise eest. Lolita oli professori osavalt umber sõrme keeranud ning kasutas ära mehe kirge. Peale Charlotte´i surma jäi Lolita pro...
tahaksnimetada. Kõik raamatus toimuvad surmad ei ole otseselt Hamleti süü, kuigi ta on valmis kättemaksu eest tapma, ta ei taha, et inimesed, kes sellega seotud on, kannatada saaksid. Kõik halb, mis raamatus juhtub, on ainult ebaõnn ning halvad kokkusattumused, mitte mingil juhul Hamleti enda süü. Näiteks Ophelia surm Hamleti süü see ei olnud, ta üldse ei tahtnud Ophelia surma, neil olid head suhted ning see oli lihtsalt õnnetu junhtum. Minu meelest on Hamlet selle situatsiooni ohver, kurjategija ta kohe kindlasti ei ole. Kõik surmad, mis on raamatus sooritatud on ühe eesmärgi jaoks kättemaksu saamiseks. Kui Hamlet oli kannataja, ta ei teinud lihtsalt mõrva, nagu tavaline kurjategija teeks, ta kogu aeg mõtles, analiseeris, minu meelest isegi kõhkles, kas ikka tasub mõrvaga Claudiusele tasuda. Kui ta oleks tõesti kurjategija, ta teeks selle lihtsalt ära, sestma ei usu, et ta oli kohe nii arg, et karta kätte maksta oma isa tapjale. Ta kõhkles.
järgi tapmiskatse ja lõpule viidud tapmise korral kaasneb kriminaalvastutus sama paragrahvi alusel. Katsete osakaal tapmiskuritegude koguarvudes varieerub olulisel määral erinevates tapmiste koosseisudes. Samal ajal võib märkida ka tapmiskatsete ja raskete kehavigastuste tekitamiste objektiivse eristamise komplitseeritust. Nagu näitavad riikidevahelised võrdlused, eelistatakse osades maades niisugused vägivalla kuriteod, kus ohver jääb ellu, kvalifitseerida tapmiskatsetena ja teistes raske kehavigastuse tekitamistena (nt on registratsioonipraktikas erinevusi ka Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel). Seetõttu erineb riigiti lõpule viidud tapmiste ja tapmiskatsete osakaal tahtlike tapmiste koguarvudes olulisel määral. Mõnede riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide statistikas ei arvestata tapmiskatseid ning peetakse arvet üksnes lõpule viidud tapmiste üle.
lõppeb vigastustega, eelkõige sellepärast et 70% ohvritest pole kunagi kellelegi midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline ...
Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele eesmärgiks oma päritolust kõrgemale tõusta, kuid edutee jäi tal üürikeseks , kuna soovis tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, kuid õppimishimu oli hirmust suurem. Tema teadmistepagasile panid aluse vana sõjaväearst ja küree. Eduka karjääri üheks eelduseks on teadmised ja keeleoskus. Julienil olid mõlemad olemas ta kõneles vabalt ladina keelt ning oli palju lugenud. Esimeseks astmeks Julieni karjääriredelil sai koduõpetaja koht härra de Renal 'i juures. Esialgu ta sai end piisavalt tõestada, kuid soovis paremat teenistus
vastuseid saada: 1. Milline küberkiusamise viis on kõige levinum? 2. Kas küberkiusamine on Rapla Ühisgümnaasiumis väga suur probleem? 3. Milline on kiusamisjärgne käitumine? 3 1 Kiusamine Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv, 2008). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee
See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrillerist leiab vastupidiselt põnevikule tunduvalt rohkem tõsist vägivalda ning lugu kulgeb küllaltki
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel
Või vaatasid filmi kui märkasid ohvrit. Teised 17% aga väitsid, et sõitsid punktist A punkti B, kui nägid üksikut liiklejat teepeal. Veel 6% tegelesid narkootikumidega seonduva tegevusega näiteks ootasid oma edasimüüjat. Tuleb ära märkida, et suur osa (42%) seksuaalkurjategijatest otsisid oma ohvreid pidevalt, mistahes tegevus neil antud momendil käsil polnud, selleks et rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Samuti võisid nad tunde jalutada mööda kaubamaja, et leida ideaalne ohver, kes sobiks nende kriteeriumite järgi. Teine faas: jahtimise paiga valik Jahtimise paik on mingi kindel piirkond, kus kurjategijad otsivad ohvreid. Mõjuv osa (57%) küsitletutest vastasid, et otsivad ohvreid kindlates kohtades. 57% juhtudest oli see avalik koht, kus sari seksuaalkurjategijal oli lihtne leida meeldiv ohver, kellega on võimalik saavutada kontakt ja hinnata nende haavatavust. Samas mõned ei hindagi
Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) Riituse liigid religioonifenomenoloogias: Tõrjeriitus kurjade vaimude peletamiseks Väljaajamisriitus (eksortsism eks+ horkizein) seestumus Siirderiitused (initsiatsioon) Kalendririitused Kultus (ld cultus – harimine) – toimingute ehk riituste sooritamine talitustega - austamine - kummardamine - teenimine Ohver (ld offere – annetama) Jaotus tekke alusel: Esimese astme ohver: inimohver Teise astme ohver (asendusohver) (Loom, taim, vääriskivi, väärismetall jne) Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud
Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib sellest klassi ees siis ta enda teadmata teeb ta asja veel hullemaks kui see seni oli. Kui aga ohver ei räägi oma vanematele sellest siis tihti see ohver ei taha et teda kuisataks proovib ta oma kiusajatele jätta head muljet või olla nende moodi tehes midagi kas lõhkudes meelega koolivara, hakates õpetajale vastu,
Käitumuslik Õpilastel vägivalt=agressioon, teadusmõistena vägivald < agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3. kiusaja/ohver saab ka olla täiskasvanute vahel kiusamine. 7% üldhariduskoolis on kiusajad. Ohver rollid 1. pasiivne 2. provokatiivne (provotseerib mitteeakohase käitumisega, tõmbab tähelepanu) 3. kiusaja/ohver kõrvalseisja rolled 1. kaasamineja 2. toetaja 3. neutraalne 4. kaitsja 40% neid kes aktiivselt kaasa aitavad 1/3 on keutraalsed 20% laias laastus läheb appi ja on kaitsja.
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma
Sellisel juhul on väga raske sekkuda, sest eemalt vaadates ei ole midagi valesti ning kui kiusajate käest midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada. Nad oskavad käituda nii, et vanemad inimesed ei märka midagi. Mõnikord suudavad isegi veenda, et ohver on ise süüdi, et selline olukord tekkinud on. Füüsilise vägivalla puhul on sekkumine natukene kergem. Väärtegu on silmaga nähtav ning tagajärjed ohvri kehal püsivad nädalaid. Füüsilisest vägivallast kardab ohver kõige rohkem rääkida, sest kardab uuesti ja hullemini kuskil nurga taga peksa saada. Samuti ei julge kõrvalseisjad sellest rääkida, sest kardavad ise ohvri rolli sattuda. Koolivägivallast vaevalt, et täitsa lahti saab, aga seda saab kindlasti oluliselt vähendada.
Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille tagajärjel patsiendid surid. Ohvrid olid enamasti eakad naised, vanuses 41-93. Motiive ei ole teada, kuna ta ei andnud mõrvade kohta mingeid ütlusi ning ei tunnistanud oma süüd. Võib arvata, et
Kooli minnakse vastumeelselt või ei minda üldse, vaid hulgutakse mööda tänavaid lihtsalt ringi ehk tehakse nö. "aega parajaks". Koolivägivallast räägitakse üha sagedamini, kuna see on tõsine probleem, kuna see valitseb igas koolis. Pole olemas haridusasutust, kus puudub koolivägivald. Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu ei taga lapsele piisavalt aega ja tähelepanu. Laps on üksi oma mõtete ja muredega. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita, kuna ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Kui aga ohver on valmis oma mõtteid jagama, tuleks ohver kõigepealt ära kuulata. Väga oluline on teda mitte süüdistada ega halvustada. Oluline on püüda ohvrit mõista ja toetada teda. Suurimaks probleemiks on, et kiusamisjuhtumitesse ei sekkuta, pigem hoidutakse eemale. Välditakse kokkupuudet vägivalla ohvriga, sest kardetakse ise vägivalla ohvriks langeda.
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega.
inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu.
Keskaja piinamisriistad Mustvee Gümnaasium 10. Klass Marten Martinson 2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades Käed ja jalad seoti, jalgade vahele kepi abiga ruumi Kergitati nelihargi kohale, mis tipnes terava püramiidida Inimene lasti püramiidi peale Tipp tungis tuppe või pärakusse Inimene ei saanud puhata ega magada Ratas Kõige valusam piinamismeetod Kõige tavalisem piinamismeetod Ohver asetati väljasirutatud jäsemetega lavale Seoti posti külge ja kinnitati Puust alasid asetati : randme...
olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja. Rassismi vhendamiseks tuleks petajatel rohkem tegeleda pilastega ja jlgida nende kitumist. Samas tuleks pedagoogidel rkida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit selleprast, et ta tahab ksnes teistele nidata, kui tugev ta on. Tema jaoks on see kui arvutimng vi film, kus ta on kangelane. Sel juhul valib tavaliselt kurjategija endast nrgema kannataja. Ta ei arvesta sellega, et ohver saab haiget nii fsiliselt kui ka vaimselt. Olen isegi kohanud sellist olukorda oma koolis nii mneski klassis. Vanemad, petajad ja ka sbrad peaksid selgitama kiusajale, et pole ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha ktte nitama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati vhemalt ks inimene, keda paljud alalpmata kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani.
Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu. Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga.
" Eelnevad teadmised ja tarkused ei tohiks mingil juhul edasi harimisel takistuseks saada. Haridus on kindlasti üks nendest asjadest, mida ei saa osta ega kuidagi muul viisil hankida, ainult sina ise saad seda kujundada. Rumal oleks väita, et eelnevad teadmised takistavad mind uusi omandamast, täiesti absurdne. Igaüks, kes kasutab oma tarkusi ja haridust targalt peaks teadma, et selline asi ei ole mõeldav. Vahest tulebki oma eelnevalt omandatud teadmistele vastupidiselt käituda, et tuua ohver. Mina arvan, et see on hea ohver, kuna vastu saadav ,,ohver" on kordades väärtuslikum. Essee langes võib-olla liialt psühholoogilistesse nüansidesse, aga mõte on täiesti üheselt arusaadav: eelnevad teadmised ei tohiks mitte mingil juhul uute omandamist takistada, ega muul moel segada. Haridus on see, mis pakub jätkusuutlikust inimkonnale, pakume meie, kui inimesed haridusele sama. Ükski takistus ei ole ületamatu.
kuritegu on vajalik oma sisemise tasakaalu loomiseks, mis ilmneb juba fantaasiates teismelisuses. Kuritöö motiiviks on niisiis sisemise tasakaalu saavutamise vajadus vägivaldsete seksuaalfantaasiate elluviimise läbi kurjategija võib olla eelnevalt karistatud vägivalla või rituaalsete kuritegude eest. Rünnaku iseloom ongi rituaalne ja see on ettekavatsetud. Ohvri ,,kättesaamiseks" võib kurjategija kasutada relva, ohvri kallal kasutatakse erinevat vägivalda, mille käigus ohver orjastatakse, piinatakse või isegi äärmuslikel juhtudel tapetakse. Ohvri kehale on selle tagajärjel jäänud ulatuslikud vägivalla jäljed. Vägivallaakt võib kesta päevi või isegi aastaid sest ohvrit hoitakse vangistuses. 2.1.4 Seksuaalse rahuldamise vägistamine Seksuaalse rahuldamise vägistamise ohvriks on ka tavaliselt eelnev tuttav. Kurjategijale on iseloomulik madal enesehinnang ja kontroll. Kuritöö motiiviks on eelkõige seksuaalse
Koduvägivald Mida peab tegema koduvägivalla ohver? Ta peab otsima väljapääsu. Mitte mingil juhul ei tohi olukorraga leppida! Vajadusel tuleb kutsuda politsei. Kui politsei tuleb ja ohjeldab korraks olukorra ära - sellega ta saab enamasti kindlalt hakkama - peab ohver endale aru andma, et see ei ole lahendus. Ta peab otsima edasi, otsima, kuni leiab mingisuguse väljapääsu. Ka meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi, sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha, on jääda oma murega üksi! Kui palju abi on politseilt loota? Politsei ei suuda täna tegelda probleemiga sügavuti. Seda näitavad ka politsei pressiteated
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid
väiksem kui tema jalg on. Lõpuks otsustas Crusoe et ta tarastab maad kuhu kitsed panna, kuna püssipaugu peale võivad inimesed teda otsima hakata. Ta tarastas mitu maalappi ja pani sinna kitsi. Hiljem leidis ta vereplekke ja erinevaid inimese luid. Ta oli mitu päeva lihtsalt oma kindluses ja ei julgenud välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda. Lisaks oli see ohver ka väga hea ujuja ja ta ujus sealt kiiresti läbi. Kui üks tagaajajatest nägi et ta peab ujuma läks ta lonkides tagasi, kuid teised ajasid jätkuvalt ohvrit taga. Robinson jooksis ohvri ja tagaajajate vahele, kui tagaajajad
Keskaja naine ja perekond Keskajal defineeriti naist kui "abikaasat, leske või neitsit". Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki või kui isegi leidub, siis on tegu kõrgaristokraatiaga. Naine tegi abielludes läbi kaks muutust, esiteks kolis ta oma abikaasa juurde ja teiseks liikus ühiskonna kihtides, kas kõrgemale või siis madalamale. Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Kristjan Raud Koostaja:Raili Silluste Sisukord Elulugu.......................................................3 Looming......................................................4 Teosed...........................................................5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi o...
Küberkiusamine on: Sõimamine ja ähvardamine õelate e-kirjade, tekstisõnumite jne kaudu. Ahistamine ja jälitamine erinevates portaalides. Isikliku informatsiooni ja saladuste levitamine. Internetilehe (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks (libakontode tegemine). Võõraste inimeste peksmise/löömise filmimine ja materjali levitamine internetis, eesmärgiks mõnitamine ja ,,naljatamine" jne. Kiusamise ohver Ohvriks võib olla ükskõik kes. Selleks, et mitte sattuda ohvriks tuleb olla ise tähelepanelik kellega sa suhtled, ei tohi mitte kellelegi jagada oma kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi. Ohvriks jääda on väga lihtne ja kindlasti ei tohiks vaikida, kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral
ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
uuringud eri riikides , et tegelikkuses on ka täiesti normaalsed mehed vägivaldsed ja vägivaldseid mehi on kõigis ühiskonnakihtides. Varjupaika tulevate naiste vanus on 17 ja 70 eluaasta vahel. Peamiselt kurdavad nad, et mehed neid süstemaatiliselt piinavad. Kuid on ka naisi, kes on oma kodust ilma jäänud pärast tulekahju. 9 Millistest inimestest saab kergelt ohver? Tüüpiline ohver on naine, kes on allaheitlik ja abitu ja otsib tugevat, otsustusvõimelist meest, kellele toetuda. Sellist naist on kasvatatud tüüpiliste naiselikkuse normide kohaselt ja loodetud, et ta on õrn ja kannatlik, pühendab kogu oma elu ainult mehele ja lastele ning ohverdab oma isiksuse ja huvid. Selline naine väldib riske, mis on seotud iseseisvusega ja otsustamisega. Talle sobib kellegi diktaadi järgi käitumine ja elamine. Tüüpiline ohver on valmis igasugusteks kohandumisteks, et
" 4) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 5) ,,Muidugi armastan ma sind, väike linnuke, rohkem kui suurt rumalat poissi!" 2. Keegi paneb toime esimese, teise, kolmanda mõrva, mis kõik tunduvad "juhuslike" surmajuhtumitena. Ainult Lavinia Fullerton mõistis, et need polnud õnnetused. Ta kõneles Luke Fitzwilliamile, et doktor Humbleby on järgmine ohvitser. Kuid ta eksis. Mõni tund hiljem sai Lavinia Fullertonist neljas ohver. Doktor Humbleby oli viies ohver. Niiviisi alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada õudne mõrvakett. Ta teadis, et oli võtnud endale ohtliku, ehk ka võimatu ülesande. Lavinia Fullerton oli ju öelnud, et mõrvar on "viimane isik, keda keegi kahtlustaks". Seepärast leidiski mõrvalik hull, et kerge on tappa. 3. Raamatu probleem on see, et sellistes väikestes külades nagu Sandgate`is on võimalik mõrvata inimesi, kui seda teha korralikult ja läbimõeldud. 4
KUNINGAS OIDIPUS 1. Miks hakatakse otsima Laiose tapjat? 2. Kes on huvitatud tõe ilmsikstulekust? 3. Kelle ülestunnistused selgitavad tõe? Milline on see tõde? 4. Kuidas reageerib Iokaste, kui selgub tõde? 5. Kas Oidipus on süüdlane või ohver? Põhjenda oma arvamust. 6. Kuidas lõpeb teos? 7. Miks on ,,Kuningas Oidipus" tragöödia? 8. Kirjuta pikemalt teemal KAS MEIE SAATUS ON MEIE ENDI KÄTES? Vastus 1.Teeba linna tabas katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli ülesse leida Laiose tapja. 2.Tõe ilmsikstulekust on huvitatud Kuningas Oidipus ise,ta tahab teada oma päritolu ja Laiose saatust. 3.Tõe selgitavad välja Treiseiase ülestunnistus Oidipusele,et too ise ongi Laiose mõrvar
Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. Paljunemine Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu.
vahekorrast Vronskiga, mõtles ta algul Vronskit duellile kutsuda. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta ütles Annale, et osad inimese hingeasjad on määratud endale hoidmiseks. Kareninit ei häirinud naise tunded teise mehe vastu vaid pigem kuidas teised sellele reageerivad, kui teada saavad. Karenini jaoks on tunnete mahasurumine eluviisiks: ta justkui piiraks ennast armastusest ja elust. Karenin oli ohver, ta oli iseenda ohver. Ta elas koguaeg enda kindla eluplaani järgi.Ta suhtus enda pojasse külmalt ja ametlikult, arvates, et kasvatab temast kohusetundliku mehe. Ta ei näinud Annas midagi silmapaistvavat, erinevusi teistest naistest. Ning kui Anna teatas talle rasedusest ei tahtnud, et nad Vronskyga õnnelikuks saaksid, kuid samal ajal mõtles ta ka, et tema ei pea Anna tegude eest kannatama. Tol hetkel tundus talle, et Anna kokku jäädes ei saaks keegi seltskonnas teada ja tema maine jäks alles.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
