Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Q: Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid?

Vastus leiad õppematerjalist: Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Peelo, Eliise

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012 (1)

Psühholoogia - Hälbiva käitumise sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid?

Hälbiva käitumise sotsioloogia
Tallinna Ülikool 2012

1. loeng – sissejuhatav loeng
Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel – väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile , nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus – norme eirav käitumisviis.
Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim : miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv – sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud.
Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon , kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon.
Sotsiaalsed normid:

tavad, kombed;
käitumismaneerid;
moraalinormid ;
õigusnormid;
religiooninormid ; korporatsiooninormid.

Ametlikud ja mitteametlikud normid.
Hälbivus – deviantsus – deviance
Hälbiv käitumine – deviantne käitumine – deviant behaviour

Hälvik – puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat)
Deviant – person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary)
Deviance – modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society. What is regarded as „deviant“ is as widely variable as the norms and values that distinguish different cultures and subcultures from one another . Many forms of behaviour which are highly esteemed in one contect, or by one group, are regarded negatively by others (Giddens, Sociology, 6th ed).

Norm on seotud sotsiaalse kontrolliga .
Sotsiaalne kontroll: mehhanismid ja tegurid grupis , mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. Kontrolli elluviimise vahendid on sanktsioonid: negatiivsed ja positiivsed tagajärjed. Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid : pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne.
II. 2. loeng - teooriad
Hälbivust seletavad teooriad

Bioloogilised – hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates.
Psühholoogilised – hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites.
Sotsioloogilised – hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes.

Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso

Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi.
Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele.

Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud

Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides.
Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine .
Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid , vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge.

Sotsioloogilised teooriad:

Funktsionalistlikud teooriad
Pingeteooriad
Õppimisteooriad
Kontrolliteooriad
Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad
Subkultuuriteooriad

Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.

Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast.
Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik.
Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda.
Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi.

Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton

Anoomia – olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis . Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus .

Mertoni kohanemisviiside tüpoloogia:
Konventsionaalsed eesmärgid
Konventsionaalsed vahendid
Konformsus
Innovatsioon
Ritualism
Taandumine
Mäss
+/-
+/-
Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria: Edwin Sutherland (1978) (õppimisteooria)

Kuritegelik käitumine on õpitud. See omandatakse grupis interaktsioonis suhtlemisprotsessi läbi.
Õpitakse ära nii kuritegude sooritamise tehnika kui ka spetsiifilised suhtumised, hoiakud ja motivatsioon .
Diferentseeritud seosed varieeruvad sageduselt, kestuselt, prioriteetsuselt ja intensiivsuselt.

Neutraliseerimisteooria: Sykes ja Matza (1980) (õppimisteooria)

Hälbiv ja kuritegelik käitumine omandatakse läbi kuritegelike tegurite õigustamise protsessi.
Kurjategija ei erine oluliselt tavainimesest, nemadki tunnevad häbi ja süütunnet oma tegude pärast.
Läbi psühholoogilise kaitse mehhanismide vabastatakse kriminaalne motivatsioon ehk hälbiv käitumine võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab.
Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks:

1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne.
2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju.
3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus .
4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne.
5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised.
Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) ( kontrolliteooria )

Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid ? Teeksime, kui julgeksime!
Hälbivalt käituvad need, kes on vabad konventsionaalse ühiskonna inimsuhetest ja institutsioonidest.
Konformsust ja sidusust tekitavad nelja tüüpi reeglid – mida nõrgemad need on, seda tõenäolisem on kuritegude toimepanemine:
- Kiindumus-, ustavus - ja sümpaatiasidemed: Tugevad sotsiaalsed sidemed toetavad konformset käitumist. Nõrgad sidemed perega , eakaaslastega, koolis aga mõjuvad vastupidiselt.
- Kohustussidemed: Mida suuremad on inimese võimalused legitiimsel viisil hakkama saada, seda suurem on konformse käitumise tõenäosus.
- Ajalised sidemed: Osalemine legitiimsetes tegevustes nagu tööl või koolis käimine, hobidega tegelemine vähendab võimalusi hälbivaks käitumiseks.
- Seotus ühiskonnaga veendumuste abil: Tugevad uskumused konventsionaalsesse moraali ja aktsepteeritud autoriteetidesse vähendavad hälbivust.

Argieluteooria: Lawrence Cohen ja Marcus Felson (1978)

Suur osa kuritegusid kasvab välja argielu sündmustest.
Ei lähtu kurjategija isikuomadustest, vaid kuriteosündmuste asjaoludest.
Kuritegu eeldab kolme eeltingimust:

Motiveeritud seaduserikkuja;

Sobiv sihtmärk;

Valvuri puudumine.
Ratsionaalse valiku teooria: Derek Cornish ja Ronald Clarke 1980ndad

Kuritegu kui ratsionaalne tegu, mis on toime pandud tavalise inimese poolt, kes reageeris teatud survele, võimalustele ja situatsiooni ahvatlustele.
Kurjategija kui ratsionaalne, kalkuleeriv, majanduslikult mõtlev inimene: kaalub riski ja saadavat kasu, valides selle, mis maksimeerib kasu.
Otsused, mis langetatakse kuritegu kavandades:

Sihtmärgi valik;

Kuriteovahendite valik;

Kuriteo aja ja koha valik.
Subkultuuriteooriad: Albert Cohen (1955) Delinquent Boys

Subkultuurid tekivad nende isikute ühinemisel, kellel puuduvad legaalsed vahendid eesmärkide saavutamiseks.
Staatuse frustratsioon .
Sellest lähtuvalt loovad nad kontrakultuuri, mis on vastupidiste väärtustega domineerivale kultuurile.
Subkultuur pakub võimaluse sotsiaalse staatuse tõstmiseks.
Kriminaalses subkultuuris on normiks domineeriva kultuuri normide rikkumine .

Coheni delinkventse subkultuuri teooria:
Erinevate võimaluste teooria: Cloward ja Ohlin (1960)

Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke.
Kolm subkultuuri tüüpi:

Kriminaalne subkultuur: Piiratud juurdepääs legaalsetele, kuid vaba juurdepääs illegaalsetele vahenditele.

Konfliktsuse subkultuur: Piiratud juurdepääs nii legaalsetele kui ka illegaalsetele vahenditele. Vägivald kui jõud positsiooni omandamiseks ja staatuse tõstmiseks.

Elust põgenejate subkultuur: Taandumine – puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik  alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne.
Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence . http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html
III. 3. loeng - kuritegevus
Süütegu – seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine.
Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .
Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod; süüteod perekonna ja alaealiste vastu; rahvatervisevastased süüteod; varavastased süüteod; intellektuaalse omandi vastased süüteod; riigivastased süüteod; avaliku rahu vastased süüteod; ametialased süüteod; õigusemõistmisevastased süüteod; avaliku usalduse vastased süüteod; keskkonnavastased süüteod; majandusalased süüteod; üldohtlikud süüteod; liiklussüüteod; kaitseväeteenistusalased süüteod. Vt Karistusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012003
Narkootikumidega seotud süüteod:
§ 183. Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine (edasiandmine või vahendamine , valmistamine, omandamine või valdamine edasiandmise eesmärgil)
§ 184. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu)
§ 187. Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele
§ 188. Unimaguna , kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine
§ 189. Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine
Kuritegudes kahtlustatavad:

88% mehed ja 12% naised
Keskmine vanus 30-35 aastat
8% alaealised
81% Eesti kodanikud, 7% Venemaa kodanikud ja 12% muu kodakondsusega või kodakondsuseta
Pooltel alg- või põhiharidus
Kõrgharidusega 5%

Registreeritud alaealiste toime pandud kuritegude arv 2006-2011
Kuritegevuse uurimine ja hindamine

Kuritegevus ei allu vahetule mõõtmisele.

Tegelik kuritegevus = avalik + varjatud e latentne kuritegevus

Ametlik kuritegude registreerimise ja analüüsimise süsteem
Ametlik statistika
- Registreeritud kuritegude arv
- Kuritegusid toime pannud isikute arv
- Kuritegudes kannatanute arv
- Kuritegevuse aineline kahju
Ametliku statistika puudused
Viktimoloogilised e ohvriuuringud

IV. 4. loeng – hälbivuse erinevad avaldumisvormid
Kuritegevus Eestis

Kuritegevuse tase Eestis on märgatavalt langenud: viimase viie aastaga 10 000 võrra.
Suurim osa varavastased (57%), isikuvastased (14%) ja liikluskuriteod (9%).
Vangide arv on langenud: 2011. a oli vange u 3400, seitse aastat tagasi 1000 võrra rohkem.
Alaealiste kuritegevus on aasta-aastalt kahanenud: viimase viie aastaga 1500 võrra (3330 --> 1850).
Alaealiste kuriteod on suures osas vargused ja kehaline väärkohtlemine.
Alaealiste väärteod on alkoholi- ja tubakaseaduse ning liiklusseaduse rikkumised.

Vt Kuritegevus Eestis 2011 http://www.just.ee/uuringud
Kuriteoohvrite uuring

Kuritegude ja kuriteoohvrite arv on vähenenud.
- Kuriteo ohvriks on langenud 26% elanikest.
- 100 küsitletu kohta pandi toime 42 kuritegu.
Varavastaste kuritegude ohvrite arv on langenud, kallaletungi ohvrite arv kasvanud.
- Vägivallaohvrid ei pöördu enamasti politsei ega arsti poole.
Kuritegudest teatab politseile 39% inimestest.
Elanike rahulolu politsei tegevusega on kasvanud.
Suur osa elanikest arvab , et politsei suudab hästi avalikku korda tagada.
Enamik Eesti elanikke ei karda langeda kuriteo ohvriks, ebaturvaliselt tunneb end 28% elanikest.

Politseitöö efektiivsust pole võimalik hinnata kuritegevuse taseme langemise/ kasvamise näitajate põhjal.
Soolised erinevused kuritegevuses

Mehed sooritavad märkimisväärselt rohkem kuritegusid kui naised.
Meeste osakaal rasketes kuritegudes on suurem kui kergemates kuritegudes.
Naiste korduvkuritegevus on madalam kui meeste oma.
Meeste ja naiste kuritegevuse tase on võrdelises seoses.

Soolised erinevused Eesti kuritegevuses

Ametlik statistika Eesti kohta kinnitab soolisi erinevusi kuritegevuses:

Naiste ja meeste sooritatud kuritegude suhtarv on 1:9

Kõige suurem on naiste osakaal majandusalaste, avaliku usalduse ja rahvatervisevastastes (narkokuriteod) kuritegudes.
- Salakaubaveos on naiste osakaal suurem kui kuritegudes tervikuna : registreeritud juhtumitest 20% panid toime naised.
Kõige väiksem on naiste osakaal üldohtlike (nt süütamine), alaealiste vastu suunatud ja seksuaalkuritegudes.
Varavastaste kuritegude sooritamise puhul on naiste ja meeste suhe 1:9.
Ainult naine saab sooritada üht teatud kuritegu: KarS § 116. Lapse tapmine – Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

Feministlik kriminoloogia

Bioloogilised ja psühholoogilised seletused
- Põhjused naise bioloogilistes ja psühholoogilistes omadustes
- Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused
  - Passiivsem loomus
  - Tegevust suunab emainstinkt

Sotsioloogilised seletused
- Põhjused naise sotsiaalses rollis
  - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev
  - Alalhoidlik
  - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus)

1980ndate uurimissuunad

Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest, kitsendustest vabanemine ) ja kuritegevus
- Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv
- 20. sajandi teise poole USA vs Soome
Leebuse-hüpotees
- Naiste kuritegevus on enamasti varjatud
- Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine
Kontrolliteooria rakendamine
- Naiste sotsiaalne ja moraalne valmisolek kuritegudeks on meestega samaväärne
- Nõrgem sotsiaalne kontroll tõstab naiste kuritegevust

Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn.
Traditsioonilised teooriad
Võimu ja kontrolliga seotud hüpoteesid

Naised on vähem mõjutatud materiaalsele edule suunatud väärtustest
Naised on vähem mõjutatud hälbivatest eakaaslastest
Naistel on tugevamad sotsiaalsed sidemed
Naiste üle on tugevam sotsiaalne kontroll
Naised satuvad vähem kuritegelikesse jõukudesse

Steffensmeier, D., Allan, E. (1996). Gender and Crime : Toward a Gendered Theory of Female Offending. Annual Review of Sociology, 22, 1, 459-487.
Poisid ja tüdrukud kriminaalsetes jõukudes

Kriminaalse käitumise poolest on tüdrukud ja poisid jõukudes üpris sarnased.
- Nii poisid kui ka tüdrukud on kokku puutunud relvade, narkootikumide, röövimiste ja kaklustega.
- Mõlemast soost noored on olnud ise vägivalla ohvrid .
Soolised erinevused ilmnevad vaid käitumise sageduses, mitte käitumise liikide osas.
- Tüdrukud on osalenud kriminaalsetes tegevustes 1-3 korda harvemini kui poisid.
- Tüdrukud on langenud ohvriks 2-5 korda harvemini kui poisid.

Esbensen, F-A., Deschenes, E. P., Winfree Jr, L. T. (1999). Differences between Gang Girls and Gang Boys: Results from a Multisite Survey. Youth & Society, 31, 27-53.
Mudel sooerinevuste seletamiseks

Sotsiaalne sugu (normid, identiteet )
- Soonormid
- Sotsiaalne kontroll
Kontekst (põhjused ja taust)
- Kuriteo motiiv
- Vigastuste tekitamine
Bioloogilised faktorid (füüsiline jõud, agressiivsus )
Võimalused (prostitutsioon, emadus)

Steffensmeier, D., Allan, E. (1996). Gender and Crime: Toward a Gendered Theory of Female Offending. Annual Review of Sociology, 22, 1, 459-487.
Vägivald

Kas vägivald on alati kuritegu?
Karistusseadustik:

§ 113. Tapmine
§ 114. Mõrv
§ 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine
§ 120. Ähvardamine
§ 121. Kehaline väärkohtlemine
§ 122. Piinamine
§ 141. Vägistamine
§ 200. Röövimine
§ 263. Avaliku korra raske rikkumine
§ 274 Vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva
isiku vastu
Registreeritud vägivallakuritegude arv 2003-2011
Enamlevinud vägivallakuriteod

Kõige suurema osakaaluga on kehaline väärkohtlemine.
- Võrreldes 2010. aastaga kasvas selle registreerimine 4320 -lt kuriteolt 4785-ni ja osakaal vägivallakuritegude hulgas suurenes 62%-lt 65%-ni.
Osakaalu poolest järgnevad ähvardamine (677 juhtumit, 9%), avaliku korra raske rikkumine (540, 7%) ning röövimine (525, 7%).
Raske tervisekahjustamise kuritegusid oli 120, nendest 16 olid põhjustatud ettevaatamatusest.

Vägivalla kasutamine ja alkoholitarvitamine
Perevägivald

Hõlmab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel.
Aasta jooksul kogeb paarisuhtevägivalda üks paar kümnest ning iga teine paarisuhte kogemusega inimene on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga.
81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed.
10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed.
78% ohvritest koges perevägivalda oma või vägivallatseja kodus, 10% paarisuhtevägivalla juhtumeist leidis aset avalikus kohas või mujal, nt tööl, koolis, kellegi teise kodus.
Perevägivalla puhul on pigem tegu konfliktiga, mis ühel hetkel kasvab üle vägivallaks.
Perevägivald, eriti elukaaslaste, abikaasade või partnerite vahel, mõjutab rahva üldist haiguslikkust ja suremust .
Perevägivalla riskid ja ulatus on seotud liigse alkoholitarvitamisega.

Alkoholi (liig)tarbimine

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi.
Eestis tarbitakse alkoholi pea kaks korda enam.
(Liig)tarbimine põhjustab teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks:
- vägivald ja õnnetused,
- tervisekadu ja varased surmad,
- langenud õpi- ja töövõime.

Vt Sotsiaalministeeriumi kodulehel uuringuid ja valdkonna ülevaadet:
http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/alkohol.html
Alkoholi turg ja tarbimine Eestis 2011

Alkoholi tarbimine ühe elaniku kohta oli Eestis 10,2 liitrit absoluutalkoholi (Soomes 10,1 liitrit; Rootsis 7,7 liitrit).
Võrreldes 2010. aastaga tõusis Eesti näitaja 5,7% ehk 0,55 liitri võrra.
75% Eesti elanike hinnangul tarbivad eestimaalased palju või liiga palju alkoholi.
Uuringu kohaselt leiab 81% eestimaalastest, et Eestis tuleks alkoholitarbimist vähendada.
Vaid 2% tunnistab , et joob ise palju.

V. 5. loeng – hälbiva käitumise kontroll
Sotsiaalne kontroll:

Mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma.
Ühiskonna eneseregulatsiooni mehhanism , millega saavutatakse ja hoitakse korda ning kõrvaldatakse hälbiv käitumine.
Ühiskonna vahendite ja meetodite kogum, mille mõjutatakse hälbivat käitumist eesmärgiga seda vähendada või elimineerida .

Sotsiaalse kontrolli teostamine

Kontrolli elluviimise vahendiks on sanktsioonid
- Negatiivsed sanktsioonid e karistused
- Positiivsed sanktsioonid e tasustamine
Väline ja seesmine kontroll
- Väline: kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, politsei jne.
- Sisemine: käitumist reguleerivad omaksvõetud normid ja väärtused.
Formaalne ja mitteformaalne kontroll
- Formaalne: seadusel põhinev ja teostatav selleks määratud ametkondade poolt.
- Mitteformaalne: põhineb grupi heakskiidul või hukkamõistul.

Legalistlik kontroll: kriminaalõigussüsteem
Politsei

Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine.
Põhiline jõustruktuuride esindaja.
Politseisotsioloogia: politseivägivald, politsei tegevuse legitiimsus, politsei organisatsioon ja selle kultuur.

Prokuratuur

Juhib kohtueelset uurimist .
Prokurör kui riiklike süüdistuste esitaja (kogub kokku materjalid ja esitab kohtusse).

Kohus

Langetab õiguslikke otsuseid.

Vangla

Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid.
Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised.

Eesti kohtusüsteem
Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen
I etapp; kuni 18. sajandi lõpp

Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid – vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil.
Domineeris kehaline karistus.
Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise , usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise.
Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid.
Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike.

II etapp: 18. saj lõpp – 20. saj I pool

Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine.
Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik , kasarmu.
Kohtumõistmine sulgus kohtumajja.
Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused.
Hälbiva käitumise kategoriseerimine .
Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma.

III etapp: alates 1950ndatest

Tähelepanu inimeselt tema toimepandud teole.
Rünnak kinniste asutuste vastu, riigi rolli vähendamine.
Alternatiiv-karistusmeetmete otsimine.
Kurjategija integreerimine kogukonnast väljaheitmise asemel.

Mitteformaalne sotsiaalne kontroll

20. sajandi teisel poolel institutsionaalse kontrolli kriis
Hälbivust on võimalik kontrollida ka väljaspool formaalset riiklikku süsteemi
Mitteformaalne sotsiaalne kontroll
Kriminaalpreventsioon/kuriteoennetus
Avalik arvamus:

Karistus kui range lähenemisviis vs preventsioon kui leebe

Preventsioon on ükskõik milline tegevus, mille tulemusena pannakse tulevikus toime vähem kuritegusid.
Preventsioon kui tegevuse tulemus, karistus kui üks võimalik viis selle tulemuse saavutamiseks.

Kuriteoennetus

Püüe vähendada kuritegevuse põhjuseid ja võimalusi kuritegelikuks käitumiseks, samuti hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste ja elanikkonna koostöös.

Kuriteoennetust on võimalik jagada kolmeks:

Esmatasandi e primaarne preventsioon

Teise astme e sekundaarne preventsioon

Kolmanda astme e tertsiaarne preventsioon
Vt kuriteoennetusest http://www.kuriteoennetus.ee
Esimese taseme ennetus

Üldiste elutingimuste parandamine ja turvalisuse suurendamine .
Abinõud on suunatud tavaliselt kogu rahvastikule eesmärgiga üldist kuritegevuse taset vähendada.
Läbiviijaks on enamasti riik.
Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid .

Teise taseme ennetus

Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega.
Peamiselt olustikuline preventsioon:
- Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine;
- Õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamine;
- Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine.
Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid, mis on suunatud õigusrikkumisi sooritanud või antisotsiaalselt käituvatele noortele.

Kolmanda taseme ennetus

Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine.
- Keskendub konkreetsele õigusrikkujale.
- Eesmärgiks on järgnevate kuritegude ärahoidmine.
Eelkõige karistusõiguslike meetmetega kaasnevad vahendid.
Kolmanda taseme ennetus seguneb õigusrikkumistele reageerimisega.
Näiteks järelhooldusprogrammid vanglast vabanenutele.

Kuriteoennetus praktilises tegevuses
Olustikuline preventsioon

Fookuses on kuriteojuhtum.
Põhineb argielu ja ratsionaalse valiku teooriatel.
Näiteks meetmed kuriteo objektile ligipääsu raskendamiseks, kurjategija kõrvalejuhtimiseks, õigusrikkumiste soodustegurite vähendamiseks.
Oht: kuritegevuse ümberpaiknemine.

Kogukonna preventsioon

Fookuses on kogukond või naabruskond.
Kogukonna elukorralduse parandamine, turvalisuse suurendamine, kogukonna arendamine.

Kuritegelike kalduvuste ennetamine

Fookuses on (potentsiaalne) õigusrikkuja.
Põhineb pinge-, kontrolli- ja subkultuuriteooriatel.
Idee: ühiskonna sotsiaal- ja majandusstruktuuri muutmine aitab kaasa laste ja noorte arengule.
Süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus -, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus- jms poliitika abil.

VI. 6. loeng – karistuse sotsioloogia ja vanglad
Kontrolli ja karistuspoliitika muutumine läbi aja

Pidev sanktsioonide pehmenemine:

Kehaline karistus ja surmanuhtlus → Vanglakaristus → Mittevabaduskaotuslikud karistused

Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega.
- Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv
- Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb

Eesti karistussüsteem

Põhikaristus
- Rahaline karistus/trahv
- Vangistus/arest
Lisakaristused
- Tegutsemiskeeld
- Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
- Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine
- Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine
- Loomapidamisõiguse äravõtmine
- Varaline karistus
Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga
Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile
Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid)

Vangla tekkimine

Sotsioloogilises plaanis tekkis vangla 18. sajandi lõpus.
Vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete vahenditega.
Kesksed mõjutamismeetodid kuni 19. sajandi keskpaigani:
- Kõva töö;
- Enesevaatlus;
- Religioosne kasvatus.

Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn.
Vangla tekkimise põhjused

Idealistlik mudel

Humanismi võit barbaarse kohtumõistmise üle.
Muutustele tõukas ideeline progress, ideaalid, teaduse arenemine.

Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel

Algselt vangla kui täiusliku ühiskonnakorralduse mudel, kus kurjategijaid saab parandada allutades nad distsipliinile, korrale ja eeskirjadele.
Silmnähtav ebaõnnestumine, kuid asutused siiski säilisid.
„Mugavus“-süsteemi elluviijad kasutasid vanglat isiklikel eesmärkidel.

Varjatud funktsiooni mudel

Kapitalismi teke → Distsiplineeritud ja sõnakuuleliku tööjõu kasvatamine

Vangla funktsioonid: Michel Foucault

Vangla ülesanne ei ole karistada vähem, vaid karistada paremini.
Vangla kolm keskset funktsiooni:
- Järelevalve
- Klassifitseerimine
- Kuritegevuse vaoshoidmine
Teadmiste areng seotud võimu arenguga.
Vangla tuleb oma ülesandega toime – ta loob kurjategija.

Vangla sisemine vastuolu

Donald Clemmer
- Vangide sisemine seadusandlus (kuritegeliku subkultuuri teooria)
- Prisonisatsioon – vanglaeluga ülekohanemine, vangla subkultuuri, normide jäägitu omaksvõtt.
Erving Goffman
- Totaalsed institutsioonid – elu institutsioonis (kohanemine) avaldab survet inimese identiteedi kujunemisele, tema arusaamale iseendast.

Gruusia vanglaskandaal

Septembris lahvatas Gruusias vanglaskandaal, mis viis rahva meeleavaldusteni ning ministrite tagasiastumiseni.
Avalikuks tuli piinamist Tbilisi Gldani vanglas kujutav videomaterjal.
Telekanalites näidati täispikkust videot, kuidas Gldani vangla valvurid vange peksid ja kumminuiadega vägistasid.
Väidetavalt toimus piinamine vanglate- ja siseministri teadmisel ja käsul.

Vt Delfi video
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/videod-piinamistest-gruusia-vanglas-vallandasid-meeleavaldused-tanavatel.d?id=64988176
Stanfordi vanglaeksperiment: Philip Zimbardo

1971 . aastal viis Stanfordi ülikoolis psühholoogiaprofessorina töötav Zimbardo läbi eksperimendi, mille käigus määrati 24 üliõpilast vangla imitatsioonis juhusliku valiku alusel „vangideks“ või „vangivalvuriteks“.
Üliõpilased elasid oma rolli kiiresti sisse. „Valvurid“ muutusid sadistlikeks ning „vangid“ olid passiivsed ja depressiivsed.
Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni.
Eksperiment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval.

Vt http://www.prisonexp.org ja http://zimbardo.socialpsychology.org
Totaalsed institutsioonid: Erving Goffman (1961)

Piirid eluvaldkondade vahel puuduvad
Üks autoriteet
Range režiim
Formaalsed eeskirjad
Kollektiivsus
Individuaalsuse kadumine ja isiksuse allasurumine
Reaktsioonina totaalsusele luuakse oma sotsiaalne süsteem: Karistusasutused vastandavad end kuritegevusele , mille tagajärjel kinnipeetavad, vastandades end totaalse institutsiooni võimule, pöörduvad nende väärtuste poole, mille vastu on võim suunatud (Perovskaja, N. (2008) Kavatuse eritingimuste mõjusus. Tapa erikooli lõpetanud nelja noormehe elukäigu näitel. Eluloouurimus. Magistritöö.

Vangla päevakava
Vangla subkultuur: olemus ja tekkepõhjused

Vangla subkultuur – käitumisviisid ja suhtumised – väljendavad kollektiivset vastuseisu ametlikule korrale, normidele ja töötajatele.
Deprivatsioonimudel: vangla subkultuur on unikaalne kohanemismehhanism pingega, mis tekib vajaduste rahuldamatusest ning vabaduse ja valikute puudusest.
Impordimudel: endisest keskkonnast või subkultuurist pärit käitumis- ja mõtlemisviiside vanglasse sissetoomine.

Vangistusest maailmas

Maailma vanglates on üle 10 miljoni inimese.
1980ndatest alates on kinnipeetavate arv kogu maailmas kasvanud.
Suurima vangide arvuga riigid (100 000 elaniku kohta):
- USA 701
- Venemaa 606
- Valgevene 554
Väiksema vangide arvuga riigid (100 000 elaniku kohta)
- India 29
- Island 37
- Soome 70
Kuritegevuse määr (eelkõige tapmised) ja vangide arv on omavahel mõõdukas seoses.
Kas vangitus viib kuritegevuse efektiivsema kontrollini?

Probleemid maailma vanglates

Ülerahvastatus (Nt Ladina-Ameerika vanglad)

Haigused, psüühiliste häirete levik

Piinamine (Ameerikas nt Guatemala vangla)

Vägivald

Antisanitaarsed tingimused

Vangide alatoitlustamine
Vangistus Eestis

2011. aastal oli Eestis 100 000 elaniku kohta 254 vangi
- 7. koht Euroopas
- 49. koht maailmas
Kõige enam isikuid vanglas karistust kandmas narkokuritegude eest, seejärel tapmised ja mõrvad.
Suuremale osale määratud vangistust kuni viis aastat:
- 15% kuni 1 aastat
- 49% 1-5 aastat
Vangidest 95% on mehed ja 5% naised.
Naisvangide arv on kümne aastaga kasvanud 43%.
Pärast vanglast vabanemist sooritab uue kuriteo aasta jooksul u 45%, kahe aasta jooksul u 75% kurjategijatest.

Vangide jaotus emakeele ja vanuse järgi 2011
Vangide arv ja jaotus hetkel
Vangistuse kulud

Vanglate 2012. aasta tegevuskulud on 37,7 miljonit eurot.
Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on 991,12 eurot, sh toidukulu 1,3 eurot päevas.
Kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus.

Surmanuhtlus

Kõige karmim karistus.
Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed.
Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides.
Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene).

Surmanuhtlusest maailmas

Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas.
Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine , maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine.
Kuriteod, mille eest süüdi mõistetakse: tapmine, piinamine, abielurikkumine, pornograafia , avaliku vara röövimine, korruptsioon , riigireetmine, spionaaž, terrorism jne.
Amnesty Internationali andmetel 2011. aastal enim surmanuhtlusi: Hiina (üle 2000 hukkamise), Iraan (üle 360), Saudi Araabia (üle 82), Iraak (üle 68) ja Ameerika Ühendriigid (43).

Surmanuhtluse kaotamisest Eestis

Eestis loobuti surmanuhtlusest 1998. aastal.
Viimane seaduslik hukkamine viidi läbi 1991. aastal.
2003. aastal ratifitseeriti Protokoll nr 13 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta

Surmanuhtlus kaotatakse. Kedagi ei või surma mõista ega surmamõistva kohtuotsuse alusel hukata.

Protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid:

Igaühe õigus elule on demokraatliku ühiskonna põhiväärtus ning et surmanuhtluse kaotamine on hädavajalik selle õiguse kaitsmiseks ja kõigi teiste inimeste sünnipärase inimväärikuse tunnustamiseks.
https://www.riigiteataja.ee/akt/682660
Avalik arvamus surmanuhtlusest

2012. aasta kevadel avalik diskussioon surmanuhtluse poolt ja vastu

Vt 09.04.2012 Postimees http://arvamus.postimees.ee/801706/juhtkiri-mineviku-hoiatav-kogemus/

Postimehe läbiviidud küsitlus: 6078 vastanust 80% pooldas surmanuhtluse taastamist, 20% oli selle vastu.
2011. aastal petitsioon surmanuhtluse seaduslikuks muutmise toetuseks . Sellele koguti 60 allkirja.

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 101 allalaadimist

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #1

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #2

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #3

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #4

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #5

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #6

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #7

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #8

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #9

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #10

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #11

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #12

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #13

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #14

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #15

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #16

Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012 #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eliise Peelo Õppematerjali autor

Mis on norm ja kuidas neid liigitatakse? Mis on hälbivus? Milliste teooriatega hälbivust seletatakse? Mis on süütegu, kuritegu ja väärtegu? Milline on kuritegevuse tase Eestis ja kas see on viimaste aastatega langenud või kasvanud? Mis on sotsiaalne kontroll ja kes seda teostab? Mis on kuriteoennetus? Lisaks Michel Foucault vangla funktsioonid, vangla tekkimise põhjused, Goffmani totaalsete institutsioonide temaatika, vangla sisemine vastuolu jpm.

hälbiv karistus kuritegu kuritegevus süüteo subkultuur kuritegevuse normid alkohol kurjategija vägivald preventsioon ennetus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase

Kriminoloogia

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Sotsiaalne kontroll võib olla: · formaalne põhineb seadustel, reeglitel, seda teostab spetsiaalsed ametkonnad, riigis kriminaal-justiitssüsteem · informaalne põhineb grupi mitteformaalsel heakskiidul või hukkamõistul. Sotsiaalset kontrolli ei ole võimalik kirjeldada ilma grupi mõisteta. Grupi liikmeid seob ühine eesmärk, selle kadumisel laguneb ka grupp. Gilinski definitsioon sotsiaalne kontroll on ühiskonna meetodite kogum ebasobiva, negatiivse hälbiva käitumise vormi s.h kriminaalse käitumise mõjutamine eesmärgiga neid elimineerida või vähendada. Kuritegevuse kontroll on sotsiaalse kontrolli alaliik. Kuritegevuse kontroll tegeleb ainult kõige "ohtlikuma" hälbiva käitumise vormidega. Tuleb määratleda, millised käitumisviisid on antud ühiskonnas kuritegudena defineeritavad ehk tuleb teatud teod kriminaliseerida. Ei ole olemas "loomuliku" kuriteo ega kurjategija mõistet. Kuritegu on tegu, mis on kriminaalseaduse järgi karistatav

Õigusteadus

doc

Kriminoloogia konspekt

Selleks, et anda nendest süstemaatilisem ülevaade, püüame grupeerida neid vastavalt sellele, milliseid vastuseid nad pakuvad alljärgnevatele küsimustele: 1. milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3. mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4. mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6. millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7. millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? Ajalooliselt on vaadeldavatest lähenemisviisidest kõige vanem kristlik-religioosne lähenemine. 2) Seletamine läbi ühiskonna kui terviku seosed ühiskonda kui tervikut iseloomustavate andmete ja kuritegevuse vahel makro-tase. Ajalooline kristlik religioosne mudel: 1) Inimene on patu kandja. 2) Normid on religioossed käsud. 3) Hälbe olemuseks on patt.

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Naiste kuritegevus

nõrgamõistuslikkuse teooria, mille kohaselt naisel on vähem seaduserikkumisi seetõttu, et neil puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus. Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed

Kriminoloogia

doc

Venemaa kriminaalpoliitika referaat

sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal. Nõukogude Liidus tunnistati organiseeritud kuritegevuse olemasolu esmakordselt 1980. aastal. Kriminoloogia pidas seda hääbuvaks nähtuseks ja eitas allmaailma olemasolu. Nõukogude perioodil toimisid jõugud ja banded

Sotsioloogia

doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid.....

Kriminoloogia

doc

Kriminoloogia loeng

Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a. peale seda on Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 see arv üpriski stabiilne. Enne süüdimõistmist kinnipeetavate isikute arv on langev, see on langenud tugevasti. Meil on alla 300 vangi 100 000 elaniku kohta, võrreldes teiste maadega on meil vange palju teistel on 700 inimest 100 000 elaniku kohta. Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta. Karistuse kandjate rahvus algul oli pooleks, nüüd rohkem mitte-eestlasi, üldiselt on eestlasi koguaeg vähem olnud karistatud. Millega kuritegevus seondub? TALSE.

Kriminoloogia

doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning

Õigus

Rohkem sarnaseid