USAs oli suurem võimalus langeda kuriteo ohvriks 25-30 aastastel inimestel ja kui vaadelda rassilist erinevust siis mustanahalistel oli ohvriks langemise tõenäosus 100 korda suurem. Järgnevalt tõi ohvrile suurt tähelepanu saksa kriminoloogi Herbert von Hentig kelle artikkel `tähelepanekud interaktsioonist kurjategija ja ohvri vahel` ning monoloog `kurjategija ja tema ohver` tõstis ohvri veelgi enam kriminoloogia huviorbiiti. Sealt edasi on viktimoloogia on kahes suunas arenenud,. Algul aastatel vaadeldi ohvrit kui interaktsiooni osapoolena. Otsiti tunnuseid mis iseloomustavad potensiaalset ohvrit hilisemas plaanis on tulnud esile kuritegevust tõkestav suund- ohvri uuring oli teostatud eesmärgil et tõkestada tulevikus kuritegu. Esimese laiaulatusliku uuringuna võib lugeda USA 1965 ohvriuuringut. See kogemus ja andmebaas sai aluseks rahvus vahelise kuriteo ohvrite uuringu progammiks mis alates 1972 viis
HÄLVIKU ARENGULUGU Kriminoloogia ja viktimoloogia SISSEJUHATUS Käesolevas ainetöös tutvustan teile isikut, kes on minu tuttava kasuvend. Lapsepõlves sai koos õues mängida ja hiljem ka klubides käidud. Oli kordi kuna aitasin noormeest koju , kui viimane joobnuna kusagil tuigerdas või lausa magas. Võib öelda, et kuni teatud vanuseni olime head tuttavad. Käisime ühes koolis, aga vaid kuni 9. klassi lõpuni. Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest. HÄLVIKU TUTVUSTUS Isikuandmed Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa...
2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid........................................................................
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool Peeter Talvik Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES Ainetöö Juhendaja: Uno Traat, lektor Paikuse 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas referaadis tuuakse välja alkohooliku Andrese(referaadis nimi muudetud) lugu. Andres on 23
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
(kuni 5 aastat II aste) c. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
