pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. · Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne).
C.) Kink muutub võlaks D.) Kinkimine väljendab hoolimist E.) Kinkimine on enim levinud modernses ühiskonnas 1p. Täida lünk J. Derrida tsitaadis: A.) „Puhta kingi olemasoluks on vajalik, et see ei avalduks, et seda ei võetaks kui kinki.“ 1p. Milliste teemadega seoses potlatch’i (avalik traditsiooniline sündmus külas – sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B.) Uurimisobjektiks on olnud peamiselt mittemodernsed, väiksemad kogukonnad: Kult. antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C
• Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad • Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) • Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) • Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) • Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Antropoloogia panused ajaloouurimisse • Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine;
Seos riigi ja kirja vahel: · Piktogramm maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid. · Ideogramm stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi. Tähtis maksustamiseks, edasi alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine. Üks olilisemaid teadmise salvestamise vorme on nende religioosne sanktsioneerimine: kultuurisaavutused antakse edasi pühaks peetud juttudena (ei tohi muuta neid;ingl holy, whole) 10 Majandusantropoloogia Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele ühiskondadele. Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon:
): 1) Naise staatus kõrgem seal, kus ellujäämine sõltub naistest. 2) Sõjapidamine ühiskondades, kus see kõrgem, seal on mehe staatus esiplaanil. 3) Tsentraliseeritud hierarhia, siis naiste staatus madalam. 4) Emaliin naiste staatus kõrgem seal, kus elukoht seostub emaliiniga. - Sotsialisatsioon protsess, millega järgnevad põlvkonnad sisestatakse kultuuri; lapsekasvatamise sotsiaalne termin, õpetatakse kultuurilist käitumist. 9. loeng Majandusantropoloogia - kogukonna elatusvahendite, tootmise, jaotamise, tarbimisesüsteem. Raha ei kasutata. Igas ühiskonnas tavad, mis tagavad juurdepääsu ressurssidele kuidas majandussüsteem on seotud toiduhankimisega. Sotsiaalsed erinevused või nende mitteilmnemine. Ühiskonnad kuidas elatusvahendeid toodavad. 1. Kütid, kalurid, korilased asustustihedus väga madal, vähe inimesi (aga suur maaala), rändlev või
Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid. Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus, küttimine, karjakasvatus, alepõllundus, intensiivpõllumajandus. Paljud ühiskonnad ei tunne maaomandit (arvataks et pigem maa omab neid kui nemad maad). Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud
meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". 2) Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade